50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
manonthemoon
Õppematerjali autor
1) Millised on Sinu meelest üleilmastumise ehk globaliseerumise kolm positiivseimat külge? Põhjenda oma vastust. Globaliseerumine aitab edendada majandust, näiteks kiirenenud inimeste ja kaupade liikumine, tänapäeva oskustöölised saavad omandatud oskuse parimaks rakenduseks lihtsamini minna soodsamasse paika, kas siis mõnda teise riiki või maakonda, kus on just teatud valdkond arenenud. Kaubavahetus on lihtsam ning kiirem. Tooted on väga erinevad ning nende jaoks on ka tarbijaid. Pole probleemi, et mingit teatud toodet kuskil riigis ei müüda. Globaliseerumine on loonud võimaluse ettevõtetel oma tootmist laiendada üle kogu maailma, näiteks McDonalds ja Sony. Ning kui riik on majanduslikult tugev, ei sunni see inimesi oma kodumaalt lahkuma, nad tahavad jääda oma sünnimaale ja oma kultuuri edasi kanda. Ma arvan, et need on tegelikult väga positiivsed küljed, selle pärast, et hea on vastu võtta teiste kultuuri, see toob vaheldust
.............................................................................................85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid.................
Võim: 2 maaomanik kapitalist teabeeliit Siht: ellujäämine heaolu eneseteostus Tarbimus toit asjad elamused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standard toodnagut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Uued alused majanduses: luua kontakti, hoida sidet, saavutada empaatiat kolleegiga, võimet kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused;
Objektide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Sotsioloogia uurimisobjektiks on: 1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele. Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) transnatsionaalne õigus. Transnatsionaalne õigus vs rahvusvaheline õigus peamiseks erinevuseks on see, et rahvusvahelises õiguses tehtud ettekirjutused on pigem soovituslikku iseloomu kandvad ja puudub reaalne jõustruktuur, mis rahvuvahelise õiguse norme kontrolliks või sanktsioone rakendaks; transnatsionaalses
10 1.3. Riik kui poliitiline institutsioon 1.3.1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise tingimustes – eriti pärast Afganistani, Serbia, Iraagi, Liibüa jms sündmusi – on viimatimainitud põhimõtted muutunud diskuteeritavateks. Riik on sotsiaalse ühiselu tsiviliseeritud vorm, milles seosed ühiskonna üksikliikmete ning ühiskonna kui terviku vahel on korraldatud tsentraliseeritud võimusuhete alusel. Võim ühiskondlikus mõttes tähendab valitsemis- ja alluvussuhteid. Sellised suhted on vajalikud
· Valmisolek poliitiliseks juhtimiseks · Rahvusvaheline silmaring Juhiomaduste vähene areng või oskamatus eduks vajalikke omadusi täielikult ära kasutada põhjustab juhi karjäärile hukatuslikult mõjuvaid juhtimisvigu. Tabelis 1.3 neist vigadest ära toodud põhilisemad. Tabel 1.3 Juhtide tüüpilised vead, mis takistavad edukat karjääri 20 1. Võimetus arvestada kõiki detaile 2. Mittevalmisolek vastastikuseks asendamiseks 3. hüvituse ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada 4. Täitjatepoolse konkurentsi kartmine 5. Kujutlusvõime puudumine 6. Egoism, soovimatus tööga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada 7. Taltsutamatus 8. Reetlikkus, kohusetunde puudumine 9
Kuigi klient ei näe teda, mõjutab kehahoiak häält. Telefonile tuleb vastata hiljemalt peale kolmandat helinat. Naerata! Tereta! Esindades ettevõtet ütleb alati oma firma nime. Küsi, millega saaksin kasulik olla Kuula hoolikalt ja kaasaelavalt Kontrolli kas said kliendist õigesti aru Räägi selgelt ja aeglaselt Ütle mida sa kliendi probleemiga ette võtad Tee lõppkokkuvõte Soovi kliendile midagi head Enne jutu alustamist küsida: kas saate minuga rääkida Telefoni suhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi! Kes juhib telefonivestlust kas klient või teenindaja 17. Teenindussuhtlus (Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad) Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine
õpilased kogeksid ja mõistaksid, et iga „statistilise ühiku“ taga on tegelikult elanud inimene oma eluga enne holokausti, oma sõprade ja perekonnaga. Alati tuleks rõhutada ohvrite individuaalsust ja inimlikku väärikust. Holokausti teemade käsitlemisel tuleks vältida stereotüüpseid vaateid, et kõik holokausti toimepanijad olid kas psüühiliselt haiged või sadistid, et kõik päästjad olid kangelaslikud, julged, head ja lahked, et kõik kõrvalseisjad olid ükskõiksed. See kätkeb endas riski kaotada mineviku inimeste inimlikud jooned ja muudab nad pigem karikatuurideks. Keskendudes isikute elulugudele, nende ees seisnud kõlbelistele valikutele ja langetatud otsustele, leides 9 paralleele õpilaste tänapäevase kogemusega, saavad õpetajad muuta holokausti ajaloo tundmaõppimise
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid