Meedia (1)

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus

Meedia on organiseeritud tehnoloogia , mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail ). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas.

Meedia liigitamine

Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet.

Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika , aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbritsevas maailmas tehtava kohta.

Televisioon - maailm, milles tegutsevad kujutis ehk pilt ja kõikvõimalikud helid: tekst, muusika , loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid . Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks.

Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside , mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid.

Meedia ajaloost

Trükised

Trükised olid need, mis panid aluse ajakirjandusele kui meediale. Trükipressi leiutas 1450. aastal Saksa käsitööline Johann Gutenberg . Enne seda kopeeriti ja illustreeriti raamatuid ükshaaval ja käsitsi. Trükipressi kasutuselevõtt võimaldas trükkida ühe korraga tuhandeid koopiaid , mis muutis raamatu taskukohasemaks ka lihtinimesele.
Esimesed ajalehed trükiti Saksamaal ning 16. sajandil võis neid näha juba mujal Euroopas. Sellest hetkest sai hoo sisse ka reklaamindus. Tänapäeval trükitakse maailmas iga päev umbes 60000 päeva-või nädalalehte.

Televisioon

Sõna "televisioon" tähendab kreeka tele 'kaugele, kaugel' ja ladina visio 'nägemist, kaugnägemist'. Korralisi telesaateid hakati andma 1930. aastate teisel poolel, tänapäevased televisioonisüsteemid hakkasid kujunema 1950. aastate alguses. Tallinna televisioonikeskus alustas tööd 1955, esimene värvisaade toimus 1972. aastal.

Raadio

Raadio ehk ringhääling või traadita side. Televisiooni levik kahandas raadio populaarsust tunduvalt. Raadio leiutas vene teadlane A. Popov . Tema demonstreeris 7. mail 1895 esimest antenniga vastuvõtjat. Peale seda hakkas raadio väga kiiresti arenema.

Internet

Teatavasti kõige noorem meedia liik. Internet on rahvusvaheline arvutivõrk, mille arvutid ja teised elektroonilised aparaadid on omavahel ühendatud kaablite, raadiolainete ja satelliitide abil.

Interneti eelkäijaks oli Arpanet , mis alustas tööd 1969. aastal. See pidi olema andmesidevõrk, mis säilitaks töövõime ka sõja korral.1990. aastaks avatakse Internet ka kommertskasutuseks, siiani oli see vaid olnud teadus-ja haridusotstarbeline. Luuakse esimesed laiemalt asutatavad otsingusüsteemid, mis võimaldavad Internetist vajalikku infot leida. 1993 aastal algab Interneti plahvatuslik kasv, mis kestab tänini. 2002. aastaks kasutab maailmas Internetti 600 miljonit inimest.

Meedia ülesanded

Avalikkuse loomine. Meedia muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel.
Kriitika ja kontroll. Sõltumatuna riigist on ajakirjandusväljaanded olulised kriitilised institutsioonid , mis kontrollivad võimuasutuste tegevust.
Lõiming ja ühiskonnastamine. Meedia peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sel moel inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda.
Kultuur ja haridus . Meedia aitab vahendada kunsti ja kultuuri.
Meelelahutus . Meediat kasutatakse lõõgastuseks ja vaba aja loovaks veetmiseks. Meelelahutus on paljudele inimestele meedia kasutuse tähtsaim motiiv .

Meedia mõju inimesele

Meedia mõju on uurinud Princetoni ülikooli teadlasterühm Hadley Cantrili juhtimisel. Selgus, et meedia mõjutab vaid 10-20% inimestest, ülejäänuile mõjub hoopis teiste inimeste suhtumine ning käitumine. Seega ei tulene mõju niivõrd meediasõnumist, kuivõrd selle peegeldusest. Teade on eriti mõjus siis, kui ilmneb selle peegeldav struktuur: tuleb end üleval pidada nii, nagu teised, arvata nii, nagu teised arvavad .
Ehkki kommunikatsiooniteaduses valitsevad veel nn piiratud mõju teooriad, võib väita, et meedia mõju on suur. Kinnituseks on kasvõi tõsiasi, et reklaam on muutunud tähtsaks tootmisharuks; propaganda on võimas inimeste mõjutamise vahend, eriti totalitaarsetes riikides; kasvab suhtekorralduse osa ühiskonnas.

Kokkuvõte

Eestikeelse trükiajakirjanduse algust tähistab aasta 1766. Eestikeelne jutt on raadioeetris kõlanud varsti 80 aastat. Eestikeelsel televisiooni on tehtud ligi pool sajandit. Kultuuriloos pole see teab kui pikk aeg, aga see on olnud kiire arengu ajalugu. Välja on kujunenud meie oma , professionaalne ajakirjandus – nagu ühele kultuurrahvale kohane. Viimane aastakümme on meediamaastikku põhjalikult muutnud. Isegi ajakirjandusaeg on saanud uue sisu. Internetiajastul võime mis tahes hetkel – kui pääseme arvuti taha – meediat tarbida, meediasse sekkuda, kas või isegi ajalehte, raadiot või telesaadet teha. Valikuid ja võimalusi on tohutult.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 254 allalaadimist