Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi m...
keskkonna väärtushinnangutest. Sotsiaalne straatum sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt intelligents, aristokraatia, eliit. Eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab olulisekd ja väärtuslikuks. Tänapäevases ühiskonnas stratifitseeritakse kolmel moel: 1. Carl Marxist lähtuvalt kaheks vastandikuks klassiks töövahendite omamise põhjal. 2. Max Webberist lähtuvalt kihtidesse jaotamine kolme mõõtme alusel (majandusresursi, elulaad ja poliitika). 3. Parconsist lähtuvalt kihtidesse jaotamine sotsiaalsete rollide täitmise alusel (kompetentsus, isikuomadused, omamine), Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi
sid omavahel mitmeid lepinguid Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku
3. Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Võim Võim on ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside vastu. (Poulantzas, marxist, 1978 pole ilmtingimata vajalik, et võimul on kapitalistid, jagas ühiskonna kolmeks: majanduselu, poliitika, ideoloogia võimalik klasside erinev jaotus nende struktuuride vahel) Põhiline võimuvõitlus toimub ettevõtetesiseselt positsioonide nimel. · Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus
38. What is the connection between the Spirit and human reason? Spirit is a rationality that manifests itself in human reason. 39. What is the name of the method that Hegel uses to explain the activity of the Absolute? The dialectic method. 40. What are the consequences of Hegel's philosophy? The priority of the principle of Immanence. Excessive rationalism. The risk of pantheism. f. Marx 41. What kind of philosopher is Marx? A materialist philosopher 42. Which are the three elements of Marxist dialectic? Thesis, antithesis, synthesis 43. For Marx, which is the only possible way to impose Socialism? Revolution of the working 44. What does it mean that man is “homo oeconomicus”? Man is solely a material being and as such his activity is solely material. Human has only material needs and everything is for the economy. 45. For Marx, what is the structure? Struggle between thesis and antithesis. 46. For Marx, what is the superstructure? The man's manner of understanding
1945was an Italian politician who led the National Fascist Party and is credited with being one of the key figures in the creation of Fascism. He became the Prime Minister of Italy in 1922 and began using the title Il Duce by 1925. After 1936, his official title was "His Excellency Benito Mussolini, Head of Government, Duce of Fascism, and Founder of the Empire". Mussolini was born into a working class background; his father Alessandro Mussolini was a blacksmith and a Marxist activist, while his mother Rosa was a school teacher; unlike her husband, she was a devout Catholic. His father named Benito after Mexican reformist President Benito Juárez; while his middle names Andrea and Amilcare were from Italian socialists Andrea Costa and Amilcare Cipriani. Benito was the eldest of his parents' three children. As a young boy, Mussolini would spend time helping his father in his blacksmithing
instinktide järgi elamist, kultuur takistab käituda nii, nagu instinktid käsivad. Freud ei ütle, et see on vale, leiab, et kultuur on sublimeeritud tungide energia; koorem, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Marcuse vaidleb: Freud ütleb, nagu oleks vastuolu instinktide ja kultuuri vahel. Marcuse vaidleb, ütleb, et ajalugu ei ole mitte instinktide rõhumise ajalugu, vaid klassivõitluse ajalugu. Konflikt on võõrandunud töö ja Erose vahel. Võõrandumise mõiste – lähtub Marxist. Marx kirjutab töö võõrandumsisest – kahtles Hegeli teesis, et igasugune materiaalne elu on paratamatult võõrandunud, sellega ei nõustu ja leiab, et mitte alati ei pea materiaalne elu olema võõrandunud. Marx: võõrandumine tekib, sest inimese tegevus ei maksa olla kooskõlas inimese loomusega. Inimese loomus on olla töötegija. Kui inimene saab teha täisväärtuslikku tööd, ei ole inimene võõrandunud, kui inimene materialiseerib oma kavatsused, nt tarbekunstnik, aednik vms
kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi. L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne
3. Moral restraint-Advised this e.g. delayed marriage and limit sexual partners. This viewpoint also states that available technology to cultivate further would lead to soil erosion and a general decline in food production and the law of diminishing returns whereby with higher levels of technology only a small increase in yields would occur. Criticisms to the theory •Too simplistic •Ignores the fact that only the poor go hungry (marxist viewpoint) and that it purely results from the poor distribution of resources. •Malthus did not see the changes in farming technology. e.g. 10,000 sq meters (one hectare) or the size of a football pitch can feed 1000 people for a year (or enough tom feed the world) This is backed up by the fact that in 1992 EU surpluses reached 26 million tonnes. Task: Brainstorm the new technological innovations An OPTIMISTIC approach (Alternative theory)
nüüd, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti keeles ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Öised laulupeod: Juunis, Tallinna vanalinnapäevade ajal toimusid öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule. Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rock-kontserte (täpsemalt ühe öise kontserdi).
Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti k ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored, maiparaadid ja küüditamised. Pidevalt oldi hirmul KGB kõikjale ulatuva pilgu eest. Keelatud olid tavad, nt jõulude tähistamine. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Rusuv argipäevaelu koosnes ometi pikkadest järjekordadest toidupoes, lakkamatust propagandast. 1985. a tuli võimule M. Gorbatsov. Ta uskus kommunismi võitu. Perestroika, rahvale anti sõnavabadus ning seetõttu läheb asi käest ära(see oli Gorbatsovi viga) ning eestlastel oli võimalus. Aktivistid kavatsesid
Kogumaailm liikus mööda nende teed. Marksistid armastasid seda väljendada sõnadega- AJALUGU ON MEIE POOLT! Ja nende vastaseid pidid Strotski sõnutsi heidetama ajaloo prügikasti, see tegi nad modernsest modernsemaks sest nad ei elanud mitte ainult olevikus vaid juba ka tulevikus ennem kui keegi teine. Karli Heinrich Marx kes elas aastatel 1818-1883 on marksismi tuntuim esindaja. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof. Majandusteadlane ja revolutsinäär. Sündis ta Saksamal Trieris. Karl Marxist endast sai aga teismelisena võitlev ateist, tema greedoks ehk sõnumiks oli juba siis Religiooni kriitika on igasuguse kriitika alus- Marx õppis ise eeskujul alguses juurat kuid jätkas õpinguid peagi ajaloo filosoofia erialal. Aastal 1841 kaitses ta oma doktoritööd ,,Demokriituse ja Epikurose loodusfilosoofia erinevus" Karl Marx oli hiljem Grönnis vasak libelaarse Rheinishe Zeitungi juures kaastööline ning seejärel peatoimetaja
http://www.cecc.gov/pages/newLaws/criminalProcedureENG.php 4. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu 1999, 217-224; 278-304. 5. Kühn, Z. Worlds Apart: western and Central European Judicial Culture at the Onset of the European Enlargement. . The American Journal of Comparative Law. Vol 52, Nr 3, 2004. 6. Münzel, F. Das Recht der Volksrepublik China. 1982. 7. Reading Ideologies: an investigation into the Marxist theory of ideology and law. 1979, pp 3-54; 246-297. 8. The American Journal of Comparative Law, 1986. Vol 34, Nr 2 (artikkel, mille autor on A. Kui-Nung Cheung). 9. Umbach, H.-M. Die Demokratischen Parteien Chinas im Schatten der Kommunistischen Partei. Hamburg 1995. 10. What is Law. N.Y. 1989, pp 11-17. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 11. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 286- 294
teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist Prantsuse strukturalism müüdid, traditsioonid, käitumisreeglid, religioossed uskumused Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism, klassikonflikt, kriitiline lähenemine e sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta) Lenin töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel
Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. • Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • • Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane . Faucaulti võimuteoorija põhijooned: • Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" • Võim on anonüümne, pole subjekti • Inimene ise kontrollib ennast • Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust)
). Sellistes vastandustes kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20
domineerimise ideaaltüüpi: 1. Legaalne domineerimine töötajad täidavad ülemuse käsku, sest seadus näeb nii ette. 2. Traditsionaalne domineerimine teenrid täidavad härra käsku, sest nii on alati olnud. 3. Karismaatiline domineerimine jüngrid täidavad juhi käsku, sest viimasel on erilised omadused. Kapitalismi tekkimine Weberi kõige kuulsam töö, "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas ta, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile (üks protestantliku religiooni vorm). Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole mingit võimalust Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma
John Osborne in Larkin, Ideology and Critical Violence in 2008, make use of the biography, at least to a certain extent. In the centre of the book edited by Regan one finds a hilariously subversive essay: Graham Holderness’s “Reading ‘Deceptions’”, a text balanced on the borderline between literary criticism and fiction. It offers four readings of Larkin’s “Deceptions” by four fictitious characters in the same university department: a formalist, a Marxist, a feminist and a post-structuralist critic. Holderness’s parodistic readings have a central position in the volume for precisely the same reason as Larkin’s “Posterity” does in High Windows. In the first place, the poem entitles the reader to see Larkin through the eyes of Jake Balokowsky, his fictitious biographer, but Larkin also ridicules this young cosmopolitan scholar. Holderness’s Cleanth, Raymond, Kate, and Colin are both serious and ludicrous
kaasaegne muusikatööstus) tellimuste kaudu toota sellisel hulgal jõukust, et luua neid samu raiskavaid võltsvajadusi. Seega on tegemist surnud ringiga me paiskame mõttetuid "võltsvajadusi" rahuldavaid tooteid tootes kapitali ringlusse, et see võimaldaks jällegi töölisklassil suuremat palka saada ja neid "võltsvajadusi" rahuldavaid tooteid osta. Võltsvajaduste mõiste lähtub jällegi Marxist-st see eeldab et on olemas tõelised inimese vajadused. Nt: olla loov, sõltumatu, iseseisev, olla demokraatliku kogukonna täisväärtuslik liige. Need vajadused varjatakse kapitalistliku kultuuritööstuse poolt siis "võltsvajadustega", mida esitatakse tõeliste vajaduste pähe. Nt "vabadus vahetada iga paar aasta tagant autot", kuigi auto teeniks teid veel aastaid kümme.
Vajakajäämised arvudes tehti tasa enesekindlusega ja erilise usuga oma ettevõtmise edusse (Laqueur 1987). Bolsevikud võtsid otsused õigel ajal vastu, kuna nad ei hoolinud vene rahvast. Nende ees terendas ülemaailmne kommunistlik revolutsioon, kus Venemaa oli nende jaoks lihtsalt lihtne koht, kust alustada, hüppelaud tööstusriikidesse ja nende kolooniatesse. Moraalsete kütkete murdmisel oli oluline osa ka Lenini veendumusel, et lähtuvalt Marxist, tähendab klassivõitlus klasside vahelist sõda (Malia 1994; Melancon 1997, Pipes 1980). Pipes (1991) märgib veel ühe olulise tõigana ära asjaolu, et kui mensevikud ja esseerid jäid suuresti loosungite tasemele, suutsid bolsevikud sotsiaaldemokraatide ühistelt alustelt teha loogilisi järeldusi ja ühtlasi välja pakkuda konkreetseid lahendusi, mis nende konkurentidel vajaka jäid. Mitte-funktsioneeriva valitsuse kukutamine oli bolsevike jaoks lihtsaim ülesanne. Oma
mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste. Arvas, et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti. 17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus,
eesmärk KOOLIASJAD onenote Page 11 eesmärk - Väärtusratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust - Traditsionaalne tegevus Tegevus, mis lähtub sissejuurdunud harjumusest - Afektiivne tegevus Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul Kapitalismi tekkimine "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile. Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab
Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. ,,Klass ja staatus ei ole erinevad või omavahel vastandlikud. On vaja vaadata omavahelisi suhestumisi." Klassi väljendus ühiskonnas on sümboolne erinevused ühiskonnas. Saame mõõta ja vaadelda ainult sotsiaalseid praktikaid. Pühendab palju tähelepanu praktikale väljendus, teguviis. ,,La Distinction" 1979. Kihtide aluseks on ametid teooria alus. Erinevalt Marxist, jaotab kapitali liikideks. # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetab akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) # Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Väljasiseselt toimub pidevalt võimuvõitlus.
During this period his work became less abstract, and he produced many monumental figure compositions depicting scenes of popular life featuring acrobats, builders, divers, and country outings. Charlotta Kotik has pointed out that Leger's "determination to depict the common man, as well as to create for him, was a result of socialist theories widespread among the avant-garde both before and after World War II. However, Léger's social conscience was not that of a fierce Marxist, but of a passionate humanist".[15] His varied projects included book illustrations, murals, stained-glass windows, mosaics, polychrome ceramic sculptures, and set and costume designs. After the death of his wife in 1950, Léger married Nadia Khodossevitch in 1952. In his final years he lectured in Bern, designed mosaics and stained-glass windows for the Central University of Venezuela in Caracas, Venezuela, and painted Country Outing, The Camper, and the series The Big Parade
põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi – isegi väga väikesearvulise – grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka alalhoidlikud ettevõtjad, kes on ära hirmutatud Marxist, 1930. aastate alguse ülemaailmsest majanduskriisist, omaaegsest NSV Liidust, Põhja-Lõuna vastuoludest, islamifundamentalismist, terrorismist ning sotsiaalsetest pingetest üldse. Ettevõtjad teavad, et vaesed on alati olnud oma tegutsemistes väga radikaalsed. Majanduslikud (majandusliku arengu toetamine). Harimatu ja haige töötu ei tooda väärtusi, tulu ettevõtjale ega maksa riigile makse
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja
haridustasemega. Parem-äärmuslik terrorism pärineb 1980datest Lääne- ja Ida-Euroopast. Eesmärk valitsuse kukutamine ja nende asendamine natsionaalsete või fašistlikega. Tavaliselt antikommunistid, neofašistid, neonatsid ja rassistid, ksenofoobikud. (1995 Oklahoma Timothe McVeigh). Vasak-äärmuslik terrorism: eesmärk kaptalisltliku või konservatsiivse süsteemi kukutamine ja nene asendamine liberaalse või sotsiaalse süsteemiga. Nim. ka Marxist- Leninistlikuks terrorismiks (Markisktid-leninistid: Maoistliku ideoloogia. Nt. Jaapan punane armee, Itaalia 3 punased brigaadid. Revolutsioonilised sõjaväelased Kolumbias jne). Etniline terrorism: rassipõhine, ksenofoobia. Viitab enilisuspõhisele vägivallale. Terroristi grupp: püramiidi skeem- tipus liidrid (väike grupp, otsustajad, mitte effektiivne, puudub kontroll);
62. Lower classes- Lower class (occasionally described as working class) are those employed in low-paying wage jobs with very little economic security. The term "lower class" also refers to persons with low income. The working class is sometimes separated into those who are employed but lacking financial security, and an underclass—those who are long-term unemployed and/or homeless, especially those receiving welfare from the state. The latter is analogous to the Marxist term "lumpenproletariat".[25] Members of the working class are sometimes called blue-collar workers. 63. Social grades: A, B, C1, C2, D, E- A upper middle class higher managerial, administrative or professional B middle class intermediate managerial, administrative or professional C1 lower middle class supervisory or clerical, junior managerial, administrative or professional C2 skilled working class skilled manual workers D working class semi and unskilled manual workers
organisatsioon, kuhu kuulusid paljud erinevad sotsialistid ja ametiühingutegelased, tollal vaieldi suuresti anarhismi ja sotsialismi pooldajate vahel). Friedrich Engels (1820-1895) oli Marxi lähim kaastööline ja mõttekaaslane. Marxi teooriaid üritasid Saksamaal ellu viia veel Wilhelm Liebknecht (1826-1900), Karl Kautsky (1854- 1938), Karl Liebkecht (1871-1919), Rosa Luxemburg (1871-1919), jt. Prantslastest oli Marxist mõjutatud Jules Guesde (1845-1922), Venemaal Vladimir Lenin (1870-1924), jne. Samas tekkis ka marksismile oponeeriv sotsialistlik suund, mis eitas revolutsiooni ja nägi sotsialismi jõudmist läbi reformide. Seda suunda nimetati sotsiaaldemokraatiaks ja selle suuna tuntuimaid juhte oli sakslane Eduard Bernstein (1850-1932). 15
konfliktianatoomiale ja lepingute või leppimiste saavutamisele Nägi konflikti kui ühiskonna olulist osa väitis, et ükski ühiskond ei ole stabiilne Leidis, et analüüs, mis ei arvesta koloniaalse ülemvõimuga, ei suuda seletada Aafrika kaasaegset poliitilist situatsiooni Mõjutatud Marxi teooriatest, Freudi psühhonalüüsist uskus samuti, et indiviidi sees on konflikt; samuti ka indiviidide gruppides erinevus Marxist: konflikt viib revolutsioonini VS konflikt viib lahenduseni Uuris ritualiseeritud vastuhakke/ülestõuse - rituaal kui sotsiaalne ventiil aitab võimendada teatud emotsioone (ritualiseeritud vastuhaku meetodid, kontrollitud vaenulikkuse väljendamine aitab hoida ühiskonda koos) o Rituaal kui konfliktide võimendaja, mis aitab hoida ühiskonna sidusust - Durkheimi jaoks ühiskonna sidususe näitaja o Nt
Eraomand siiski lubatud. Nägi oma riigikapitalismi plaanimajanduses. Teda peetakse autoriks, kellelt marksistid võtsid hiljem üle plaanimajanduse idee. 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi ,,Õiglaste Liit", Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti. Karl Marx (1818 1883) Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad. Marx pärines jõukast juudiperest, ta isa oli protestalik jurist. Marxist pidi samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema. Friedrich Engels (1820-1895) oli samuti protestandiperest. Õppis Manchesteris kaubandust, kus nägi tööliste elu ja töötingimusi ja hakkas sotsialistiks. Marx ja Engels liikusid 1840 ,,Õiglaste liiduga", kommunistliku organisatsiooniga
selle maksevahendi ettenäitamisel sama palju kulda välja võtta. 1821 inglismaa fiktseeritud kullastandard. Olid olemas ka hõbedastandardid. 1872 sidus saksamaa oma marga kullaga. Saksamaa hakkas maha müüma oma hõbedat. Kulla hind tõusis, hõbeda hind kukkus. Enamik riike läks kullastandardile üle. Pangad arenesid. Kapitalism 19. saj. Põhines eraomandil, toomisel ja võikmalikult vabal turumajandusel. Kapitalist oli see, kellel oli üleliigset eravara. Marxist sai alguse selle sõna halvustav toon. Kapitalismile pakub omad raamid siiski ka riik, ilma riigita ei saa. Kapitalism eeldab ülidselt ka vaba palgalist tööjõudu. 7/5/2009 INDUSTRIAL REVOLUTION Üleminek tööstuspõhisele ühiskonnale. Tõi kaasa majanduse kasvu. Proletariaat ja kodanlus klassivõitlus Marxi arvates. Tööstus tõi kaasa heaolu kasvule. Euroopas jäid agraarriikideks Hispaania, Itaalia ja Venemaa. Pikas perspektiivis paranes elustandard.
domineerimise ideaaltüüpi: 1. Legaalne domineerimine – töötajad täidavad ülemuse käsku, sest seadus näeb nii ette. 2. Traditsionaalne domineerimine – teenrid täidavad härra käsku, sest nii on alati olnud. 3. Karismaatiline domineerimine – jüngrid täidavad juhi käsku, sest viimasel on erilised omadused. Kapitalismi tekkimine Weberi kõige kuulsam töö, “Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim”, käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas ta, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile (üks protestantliku religiooni vorm). Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole mingit võimalust Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja
see lause on totter, kuid tema pretensioon oli, et ta on teaduslik, ja seega on võimalik tema õigsust kontrollida. selles lauses on seega olemas sisuline loogika. jääb siiski küsimus, kui teaduslik see süsteem siiski oli või üldse olla sai. [email protected] [email protected] [email protected] 28.09.2012 maailma tuleb muuta, mitte lihtsalt seda kirjeldada, ka seda väitis marx eksisteerib teooria kahest marxist see oli käibel ka nõukogude ajal esimene periood on fikseeritud 1844 ilmunud pariisi käsikirjade perioodiga marxi majadusteoreetilised kirjutused marx räägib võõrandumise ideest kogu turuprotsess sisaldab võõrandumist, töö võõrandub inimesest karl marxi järgi on töö inimese olemuslik joon marxi järgi on inimene loomult ühiskondlik loom ja seetõttu on töö inimese kui liigi olemus. siit ka parodeeritud lause : töö tegi ahvist inimese.
–or – doctor, solicitor, governor, tremor, bachellor, manor, mirror, –eer – mutineer, profiteer, mountaineer –ier – collier, cashier, lawyer –ant – pendant, deodorant, assistant –ent – president, superintendent, student –ee – lessee, employee, refugee, escapee, devotee, absentee –ist – Marxist, communist, idealist, economist, perfectionist, racist, Buddhist o To form words of feminine gender -en – vixen -ess – princess, actress, seamstress, goddess, lioness, wife of ambassadress, mayoress, -ine – heroine, o Diminuatives -y - nicknames shorty, Johnny, Mummy, doggy -ie – birdie, doggie or independent formations – bookie, movie
kultuuriline tekst oleks levikus peab ta olema kollektiivselt aktsepteeritud. Esiteks sümboolne ja praktiline võim. Võivad olla ühe grupi inimeste käes kui ei pruugi. · Praktiline võim otsuste tegemine on delegeeritud või enda kätte haaratud, mingi rühma inimeste poolt. · Sümboolne võim Kollektiivis toimib ka sümboolne võim, inimesed kes on eeskujuks, kelle arvamused on olulised. Valdav osa ka praegustest viisidest võimu vaadelda on mõjustatud Marxist Engeli teooriast ajalooline materialism. Saksa teoreetik Karl Marx (18181883), ja ajalooline materjalism. · Ajalooline materialism Nägemus et üks elu valdkond määrab väga olulisel määral ära missugune on elu, inimestevahelised suhted. · Baas ja pealisehitus baas: millele kõik tugineb, pealisehitus: vastavalt baasi kujuga. Baas tähendab majandust ja sellega seonduvatest asju.
Baltic provinces. With its brutal policy, the tsarist government lost the support of the Estonian national movement. Liberal and socialist anti-monarchy ideas reached Estonia both from the West and East and began spreading rapidly. Workers' movements emerged and the first strike was organised in the Narva Kreenholm factories (1870). On the initiative of politically radical students who had come to (the now Russian-language) Tartu University from all over the tsarist empire, the first Marxist organisations sprang up in the 1880s. During the ever more vigorous period of industrialisation in the second half of the 19th century, large textile, metal and machine works, as well as timber, paper, cellulose and foodstuff enterprises and factories were established in Estonia. A railway network connecting Estonia with the domestic
Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. • Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus)
Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. · Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev · klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist ·N · PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus)
Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. • Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus)
olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi isegi väga väikesearvulise grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka alalhoidlikud ettevõtjad, kes on ära hirmutatud Marxist, 1930. aastate alguse ülemaailmsest majanduskriisist, omaaegsest NSV Liidust, Põhja-Lõuna vastuoludest, islamifundamentalismist, terrorismist ning sotsiaalsetest pingetest üldse. Ettevõtjad teavad, et vaesed on alati olnud oma tegutsemistes väga radikaalsed. Majanduslikud (majandusliku arengu toetamine). Harimatu ja haige töötu ei tooda väärtusi, tulu ettevõtjale ega maksa riigile makse. Vastupidi, ta palub-nõuab igat sorti
12 Altruistlikud Afektiivne tegevus Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel Kapitalismi tekkimine Anoomilised "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist sotsiaalsed normid on liiga nõrgad. arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral Anoomia-normitus, olukord, kus ei kehti mingeid norme majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu ja seadusi kalvinismile. Fatalistlikud Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese Inimene allub tugevale sotsiaalsele survele
theory) is a specifically postmodern intellectual discourse that consists of reactions to, and analysis of, the cultural legacy of colonialism and imperialism. Postcolonialism is defined in anthropology as the relations between nations and areas they colonized and once ruled. [1] Postcolonialism comprises a set of theories found amongst history, anthropology, philosophy, linguistics,[2] film, political science, architecture, human geography, sociology, Marxist theory, feminism, religious and theological studies, and literature. White Teeth. On New Year's morning, 1975, Archie Jones sits in his car on a London road and waits for the exhaust fumes to fill his Cavalier Musketeer station wagon. Archie--working-class, ordinary, a failed marriage under his belt--is calling it quits, the deciding factor being the flip of a 20-pence coin. When the owner of a nearby halal butcher shop (annoyed that Archie's car is
have produced agendas for linguistic inquiry and discourse on language, some of which have had an impact on the development of Russian and contingent languages and their social functions, as well as on the development of linguistics as a global discipline. Six such agendas can be pinpointed: (1) the Orthodox emancipation agenda (1600-1700), (2) the Russian nation building agenda (1700-present), (3) the scientific agenda (1860-present), (4) the Marxist agenda (1917-1989), (5) the Eurasian agenda (1920-1935), (6) the cybernetic agenda (1953-1975). Russian language Russian language is an East Slavic language and an official language in Russia, Belarus, Kazakhstan, Kyrgyzstan and many minor or unrecognised territories. It is an unofficial but widely spoken language in Ukraine and Latvia, and to a lesser extent, the other post-Soviet states and former members of the Eastern Bloc.
, assotsiatiivne: alternatiivsed suhted lause sees. tähistaja ja tähistatav (signifier ja signified) Tähistaja: sõna või sümbol, mis midagi esindab. Tähistaja: sõna, mis midagi tähistab. Tähistaja ja tähistatav moodustavad kokku märgi, tähise (sign), mis on kokkuleppeline. Levi-Strauss (1908 2009) Prantsuse juudi perekonnast vanaisa rabi Religioonil suur mõju tema uurimustes. Sorbonne'i ülikoolis filosoofia- ja õigusõpingud. Huvitub Freudi psühhoanalüüsist, Marxist. Huvi Durkheimi vastu magistriõpingud sotsioloogias 1934. Brasiiliasse Sao Paulo ülikooli, kus õpetas sotsioloogiat (1935-1938) Brasiilias olles veetis mitu kuud erinevate hõimude juures Mato Grossos. 1939. naaseb Prantsusmaale, sealt tagasi USAsse. USAs New School for Social research õpetas 1941-5 Teel USAsse kohtas sõjapõgenikku Roman Jakobsoni, kes äratas tema huvi Ferdinand de Saussure strukturaallingvistika vastu. Prantsusmaal tagasi 1947 1950
Adorno oli pessimistlik. Arnoldi sõnul oli olemas oht, et igaüks kes ei soovi või ei suuda leppida massikultuuri loogikaga, võidakse sõimata idioodiks. Walter Benjamin (1892-1940) · Tal puuduks akadeemiline staatus · Tema ütlusi hakati märkama alles hiljem · Marktsist · Lähtekoht: idee sellest, et kapiltalismi areng toob kaasa selle lagunemise või murrangu. · Ta erinevus Marxist: Marx oli valgustuse tagajärg, tema teooria ühiskondade muutumisest oli valgustuslik ja progressilik. Marx: Revolutsioon on ajaloo vedur Benjamin: ei näinud arengut selle skeemi järgi, benjamin: revolutsioon päästab inimkonda suuremast hävingust. (vist?) · 1936 kirjutatud tekst: ,,Kunstiteos selle massilisie revolujtsiooni ajastul"
industrialiseerimise tase, teaduse ja tehnika edusammud) huvi religiooni ja kunsti vastu Marksistlik esteetika · On kujunenud Marxi ja Engelsi teemakohaste tähelepanekute põhjal · Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, ühiskonnateoreetik, poliitiline ajakirjanik, töölisliikumise juht. · Kummalgi neil pole esteetikaalaseid kirjutisi, need on pillutud laiali teistesse töödesse. Kui rääkida Marxist siis kirjad, kus avaldab mõtteid kunstiga seoses. Marxil 2 teksti: Teesid Feuerbachi kohta (1845) ja Lois Bonaparte´i kaheksateistkümnes brümäär. Koondatud teoseks ,,Kunstist" · Marx/engels võtsid Hegelilt üle mitmeid konseptsioone: 1. Ajalooline perspektiiv kunstivormidele 2. Kunsti loomise ühiskondlikud tingimused kunst ei sünni vaakumis või kusagil ideaaltingimustes vaid teatud ajahetkel teatud ruumis, vastavalt tingimustele on ka kunst selline. 3
· Tootmisjõud suudavad toota raiskamise (nt sõjatööstus, moetööstus, kaasaegne muusikatööstus) tellimuste kaudu toota sellisel hulgal jõukust, et luua neid samu raiskavaid võltsvajadusi. Seega on tegemist surnud ringiga me paiskame mõttetuid "võltsvajadusi" rahuldavaid tooteid tootes kapitali ringlusse, et see võimaldaks jällegi töölisklassil suuremat palka saada ja neid "võltsvajadusi" rahuldavaid tooteid osta. Võltsvajaduste mõiste lähtub jällegi Marxist-st see eeldab et on olemas tõelised inimese vajadused. Nt: olla loov, sõltumatu, iseseisev, olla demokraatliku kogukonna täisväärtuslik liige. Need vajadused varjatakse kapitalistliku kultuuritööstuse poolt siis "võltsvajadustega", mida esitatakse tõeliste vajaduste pähe. Nt "vabadus vahetada iga paar aasta tagant autot", kuigi auto teeniks teid veel aastaid kümme. · Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi
AJALOOKIRJUTAMISE ARENG Ajaloolaste uurimisväljal on kindlasti üks oluline asi poliitika. Ranke pu- hul näiteks isegi ainult poliitika. Muutus, mis toimus, oli see, et poliitika kõrvale ilmus ka teiste komponentide vaatlemine. 19.»sajandi II poolel näi- teks agraarpoliitika, 19.»sajandi keskel indiviidide kõrval ka kihtide ja seisus- te uurimine. Samuti 19.»sajandil institutsioonide ajalugu. . . näiteks Fustel de Coulauges kirjutas iidsest linnast. Marxist alates tuli uurimisteemade hulka majandus. 19.»sajandi lõpus ning 20. alguses vaidlesid ajaloolased selle üle, mida nad üldse peavad uuri- ma. Tekkisid mitmed terminid nagu uus-ajalugu. Arutleti, mis peaks olema kesksel kohal. Näiteks Lamprecht väitis, et ajaloo jaoks on väga oluline sot- siaalpsühholoogia (see oli just siis tekkimas). Ameeriklane Beard rääkis, et majandus on oluline, see peab olema keskne. Tegelikkuses nad rääkisid mo- tiividest8
I Sommar (1968) skildras Kymmendö i Stockholms skärgård där Aspenström vistades många somrar. Göran Palm född 1931, är en svensk författare. Han bokdebuterade 1961 med diktsamlingen Hundens besök, som karaktäriserades som "nyenkel poesi". Han har även varit verksam som översättare men det är främst hans samhällsanalyser och samhällskritik som gjort honom känd. Han har beskrivit sig själv som marxist och socialist och har markerat avstånd till den reformistiska socialdemokratin. 39 Tomas Tranströmer Verksam 1954– född 1931 är en svensk poet, översättare och psykolog, bosatt i Stockholm. Tranströmer tilldelades Nobelpriset i litteratur 2011 efter att i många år ha varit ett återkommande namn i förhandsdiskussionerna till priset. Tranströmer kom redan vid sin debut med 17 dikter 1954 att hyllas som ett ungt geni, och
annaabi.ee 
