12. PEATÜKK. Valitsus ja riigieelarve Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _F__ 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip _C__ 2. Kasusaamise printsiip B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui suuretululisi rühmi. _D__ 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. _G__ 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. _H__ 5. Üksikisiku tulumaks E
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 12. PEATÜKK. Valitsus ja riigieelarve Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B F 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip B 2. Kasusaamise B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui printsiip suuretululisi rühmi.. D 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. G 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. E
hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis ei vasta selline maks enam maksu tunnustele. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud tasuvad selle eest. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta. 2 2. maksuvõimelisuse teooria autor/looja Aristoteles. Riigi iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi käekäigu eest vastavalt oma võimalustele. Enne kui riigilt midagi küsida, tuleb endalt küsida, mida mina riigile olen andnud (Aristoteles ütles nii). 3. peamaksu teooria võrdsustav teooria, mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse. Arvestuslikult on tegemist väga lihtsa põhimõttega, sest kõik maksavad ühesugust maksu. Puudused:
Maksuõiguse eriosa koosneb maksuseadustest, mis sätestavad konkreetsed maksud. 18. Euroopa Liidu maksuõigus Tolliõigus 19. Eesmärk - elimineerida erinevate riikide maksuõiguse sätete kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamist või võimaldavad maksudest kõrvalehoidumist. 20. Inimeste jaoks,endajaoks.topelt maksustamise jaoks või mitte topelt maksustamise jaoks. 21. Seaduslikkuse põhimõte Ühetaolise maksustamise põhimõte Maksuvõimelisuse põhimõte Õiguskindluse põhimõte Sotsiaalriigipõhimõte Majandusliku tõlgendamise põhimõte 22. Maksud kehtestatakse ainult seadusega ning see on Riigikogu ainupädevuses. Maksuseaduste rakendamiseks antud määrustel võib olla üksnes abistav ja selgitav iseloom. 23. Nimetatud põhimõte väljendub eeskätt selles, et maksuobjekt, maksubaas, maksu tasumise kord ja maksumäär peavad olema ühesugused kõikide suhtes, kes
maksumäärade alam- ja ülemmäärad. Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlgu sisse nõuda. (Lehis 2004:453) Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu objekt on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt tulu teenitakse. Maksubaas on maa hind, st maa potentsiaalne tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuses kasutada, siis on ettenähtud maksuvabastus (nt looduskaitsealad, kalmistud, vt MMS §4). Omandit loetakse küll üheks maksuvõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumiseks omandist loobuma. Maamaksu puhul on sellest lähtuvalt näiteks ette nähtud võimalus anda pensionäridele maksusoodustusi (vt MMS § 11 lg 2). (Lehis 2004:453) Maamaks on puhtal kujul sissenõutav maks. Erinevalt teistest riiklikest maksudest ei teki
Riigi poolt osutatavate või rahastatavate avalike teenuste maht on moodsates ühiskondades nii suur, et sellega seotud koormuse jagamisel ainult vastavalt kasuekvivalentsusele kujuneks väikese tuluga elanikkonna maksukoormus nii suureks, et ähvardaks neid ilma jätta kõige esmaseks tarbimiseks vajalikest vahenditest. Seega on vaja seda printsiipi küll arvestada, aga oluliselt täiendada maksevõimelisuse printsiibist tulenevate järeldustega. Maksevõimelisuse printsiip Maksuvõimelisuse (maksujõu) printsiip lähtub maksumaksja materiaalsest suutlikkusest maksu maksta ega arvesta kasu suurust, mida avalik teenus talle konkreetselt annab. Maksevõimelisuse printsiip jaguneb horisontaalse ja vertikaalse õigluse printsiibiks. Horisontaalne õiglus tähendab seda, et ühesuguse sissetulekuga inimesi maksustatakse ühtemoodi. Horisontaalse õigluse printsiibi jälgimine on suhteliselt lihtne ja enesestmõistetav kui tegemist on ühest allikast saadava tuluga (näiteks palgaga)
annaabi.ee 
