piirtulu negatiivne, nii et kogutulu väheneb, kui hind alaneb. 9.3 MONOPOLI KULUD JA KASUMI MAKSIMEERIMINE (KAHJUMI MINIMEERIMINE) Lk 211 214 Kasumi maksimeerimise tingimused Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks on kaks moodust: I. Kogutulu miinus kogukulu. Monopol suurendab toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt. II. Piirtulu võrdub piirkuluga. Monopol laiendab tootmist niikaua, kuni piirtulu ületab
M E H R 0 A B C D Kogus Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D;vale vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; õige c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; vale d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse;
a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC 8. Kui tööandja on monopson, siis: 1. TÖÖTURU TEOORIA a. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul b. MRC kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema 9. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: a. P = MRP b. AVC = MC c. MP = MRC d. MRC = MR e. MRP = MRC 10. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: a. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega 11
mõlema toote hinnad on võrdsed Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama. Küsimus 10 Kauba A hinna tõus Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni kohta) väiksemaks.
mõlema toote hinnad on võrdsed iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama. Küsimuse tekst Kauba A hinna tõus Vali üks või enam: ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Tagasiside Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni kohta) väiksemaks. Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida Vali üks või enam: erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel kogukasulikkust kõike nimetatut piirkasulikkust Tagasiside ... kogukasulikkust. Küsimuse tekst
Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha (va masohhistid) ja mõnu hea. Kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele.
käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümisel ohtralt reklaami, siis on tegemist hinnavälise konkurentsiga. 9. Otsusta iga juhu puhul eraldi, missuguse konkurentsitüübi puhul pikal perioodil firma kasumit maksimeeriva tootmiskoguse puhul kehtib järgmine võrdus MR = MC täieliku konkurentsi, monopoli, monopolistliku konkurentsi ja oligopoli turul P = ATC täieliku konkurentsi, monopolistliku konkurentsi turul MC = ATC täieliku konkurentsi turul P = MCtäieliku konkurentsi turul P = MRtäieliku konkurentsi turul 10. Tööjõu nõudlus kasvab, kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab. 11
e. Töötasumäär on väiksem kui MP 13. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: a. Negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega b. Täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega c. Täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega d. Täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega 14. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: a. P = MRP b. MP = MRC c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MRC = MR 15. Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: a. 10840 b. 7000 c. 14490 d. 14000 16. Firma töö nõudluse kõver: a. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. On absoluutselt elastne c. On alati väiksem kui üks
Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult b. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid d. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR Tagasiside Õige vastus on: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. MRP = MRC b. MRC = MR c. P = MRP d. AVC = MC e. MP = MRC Tagasiside Õige vastus on: MRP = MRC. Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. töö pakkumise ja MRC kõver kattuvad ja on täielikult elastsed b. MRC kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal c
d. täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega ÕIGE Küsimus 18 Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: Vali üks: a. 6 VALE b. 20 ÕIGE c. 30VALE d. 10 VALE Küsimus 19 Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. P = MRP b. AVC = MC c. MRP = MRC ÕIGE d. MP = MRC e. MRC = MR Küsimus 20 Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu ÕIGE
Vali üks: a. nüüdisväärtuse mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. liitprotsendi mõistele Küsimus 13 0,00 punkti 1,00-st Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga b. on absoluutselt mitteelastne c. on suurem lühiperioodil d. on absoluutselt elastne Küsimus 14 1,00 punkti 1,00-st Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. MRC = MR b. P = MRP c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MP = MRC Küsimus 15 1,00 punkti 1,00-st Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne c. puudub täieliku konkurentsi korral d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga Küsimus 16 1,00 punkti 1,00-st
käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb. MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda, MUa- võrreldav piirkasulikkus: MUa = MUA / PA (tarbija jaoks toote kvaliteedi ja hinna suhe.) Kasulikkust maksimeeriva kulutuste jaotus on tagatud siis, kui mingi kaubapaari piirkasulikkuste suhe võrdub nende hindade suhtega. MU1/MU2 = P1/P2 Hermann H Gossen-i seadused: Esimene seadus: ühe tarbimisperioodi jooksul kahaneb iga järgneva tarbitava kogusest saadav ,,kasu" ning korduval tarbimisel iga hüveühiku ,,kasu" väheneb, võrreldes eelnevast tarbimisest saadud ,,kasuga". Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine
Kasumit maksimeeriv monopol laiendab tootmist niikaua kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab tootmise kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise tulu ja keskmise kogukulu vahega. Monopol ei müü oma toodet maksimaalse hinnaga, vaid hinnaga, millega kaasneb maksimaalne kasum. Lühiperioodil jätkab monopol oma tegevust, kui kogutulu katab keskmised muutuvkulud, vastasel juhul lõpetab monopol ajutiselt oma tegevuse. Kasumit maksimeeriva koguse hind ei leita MC=MR punktist, vaid see leitakse nõudluskõveralt. Monopolil puudub pakkumiskõver, sest hinna ja koguse vahel pole ühest seost ehk pole ühtset kõverat, mis kajastaks kogust, mida monopol sooviks ja tahaks igal hinnatasemel pakkuda. Monopolil pole suurt tähtsust lühi- ja pikal perioodil, sest uute firmade juurdetulek on takistatud. Pikal perioodil on monopoli eesmärgiks leida kasumit maksimeeriv tootmismaht. Lühiperioodil majanduskasumit saav
turniirid on ära jäänud. Kasumit maksimeeriv ettevõte jääb ilma just sellest kasumist mida oleks saadud turniiri toimumise korral. Leiame kasumi ühest turniirist. Turniiri korraldamise fikseeritud kulud on 50 000 eurot. 12 Muutuvkulud oleksid: Seega kogukulu on: Kogutulu kasumit maksimeeriva tootmismahu juures on 125 000. Kasum ühe turniiri kohta: d) Oletame, et palgaläbirääkimiste tulemusena tõusis turniiri korraldamise fikseeritud kulu 70 000 euroni. Missugune oleks uus kasumit maksimeeriv hind ja kogus. Kui suur on kasum. Selgita. Kui muutub tootmise fikseeritud kulu, siis see ei mõjuta tootja otsust kasumit maksimeeriva tootmismahu osas, sest fikseeritud kulu ei mõjuta piirkulu. Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab aga mahus kus piirtulu ja
2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3
juba vastu võetud. 3 1. Maksupoliitika praegu Aastal 2004 liitus Eesti Vabariik Euroopa Liiduga, aastal 2011 võttis Eesti valuutana kasutusele euro. Eelnevalt oli Eestis käibel Eesti Kroon, mis oli seotud Saksa Margaga ning Eesti majandus oli seeläbi tugevalt mõjutatav Eesti-välistest teguritest. Eesti senine maksupoliitika on olnud väga liberaalne ning rikkust maksimeeriva ressurssipaigutuse saavutamine. Seda läbi rahasüsteemi stabiliseerimise, tasakaalus eelarve, majanduse avatuse, proportsionaalse tulumaksu ja riigi võimalikult vähese sekkumisega majandusellu (Kilvits, 2013). Hetkel kehtib Eestis proportsionaalne tulumaks, mis seisneb fikseeritud tulumaksumääras olenemata sissetuleku suurusest. Eestis kehtivaks tulumaksumääraks on aasta 2013 seisuga füüsilisele isikule 21 %
Kui liberaalse majandusmudeli korral välisturu hinnad on madalamad kui siseturu hinnad, siis osa kaubast: Imporditakse Kui maailmaturu hind on madalam kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: Tarbijad Kui maailmaturu hind on kõrgem kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: Tootjad TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva koguse korral: MR = MC Hind, millega firmal tuleb arvestada täieliku konkurentsi turul on: Vastavuses majandusharu kui terviku nõudlus- ja pakkumiskõveratele. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: See, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab Kas täieliku konkurentsi turul on võimalik hinnadiskriminatsioon Ei ole võimalik Kas kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p)
kasulikkuse muutumine ürituste arvust sõltuva pideva funktsioonina, järelikult saab leida iga ürituse ligikaudse piirkasulikkuse kasulikkusfunktsiooni tuletisena. Pidude piirkasulikkus: dU ( P) d (22 P P 2 ) 22 2 P MU P . Kuna muid piiranguid Atsil ei ole, siis dP dP ratsionaalse tarbijana ta sellised valikud, mis tema heaolu kahjustavad (mille tulemusena kasulikkustase alaneb) , välistab. Järelikult saame leida kasulikkust maksimeeriva pidude arvu: MU P 22 2 P 0 P* 11 . Meeldetuletuseks: kui funktsiooni kuju on teada, siis selle ekstreemum (käesoleval juhul maksimum) leitakse tuletist nulliga võrdsustades. Analoogiliselt saame leida kasulikkust maksimeeriva korvpallimängude arvu: dU (S ) 16 4 S 0 S * 4 . Seega osaleb Ats ühes kuus 11 peol ja mängib 4 korda S korvpalli. Variant 2. Kuna meil ürituste kasulikkusfunktsioonid on teada, siis võime arvutada Atsi
9 Kogus 11 275 246 29 -20 12 300 300 0 13 325 360 -35 Joonis 8.2 Kogutulu, kogukulu ja kasum 8.1.3 Piirtulu ja piirkulu Teine võimalus kasumit maksimeeriva tootmismahu leidmiseks on piirtulu ja piirkulu võrdlemine. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Jooniselt 8.3 on näha, et kui tootmismahtu suurendada 8 meetrilt 9 meetrile on piirkulu (22 krooni) väiksem kui piirtulu (25 krooni). Edasine tootmismahu suurendamine ühe ühiku võrra toob kaasa piirkulu
Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. 68 Joonis 9.3 Kogutulu, kogukulu ja kasum Piirtulu ja piirkulu Teine võimalus kasumit maksimeeriva tootmismahu leidmiseks on piirtulu ja piirkulu võrdlemine. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Jooniselt 9.4 on näha, et kui tootmismahtu suurendada 8 meetrilt 9 meetrile on piirkulu (22 krooni) väiksem kui piirtulu (25 krooni). Edasine tootmismahu suurendamine ühe ühiku võrra toob kaasa
koguses või ei; b) peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L; c) peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K; d) ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses. 17. Kauba A hinnatõus: a) suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; b) vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; c) ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; d) paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem. 18. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: a) erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel; b) kogukasulikkust; c) piirkasulikkust; d) kõike nimetatut. 19. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a) nõudluskõver on positiivse tõusuga; b) pakkumiskõver on negatiivse tõusuga; c) pakkumiskõver on positiivse tõusuga; d) nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 20. On teada kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused
19 g) Oletame, et CD-de hind langeb 5 eurole. Õlle hind ja sissetulek jäävad samaks. Kui palju CD-sid ja õlut otsustab Esko nüüd tarbida? Kujuta graafiliselt. Esmalt väljendame uue eelarvejoone võrrandi. M=20; PÕ=5; PCD=5 Ka nüüd täpsed kogused ei ole teada, sest puudub info kasulikkuse kohta. Küll aga teeb tarbija ka nüüd kasulikkust maksimeeriva valiku. Kuivõrd hinnasuhe muutus ei saa esialgne valik enam parim olla. Tarbija valib uue eelarvepiirangu raames taas sellise tarbimiskomplekti mille korral asendamise piirmäär võrdub suhtelise hinnaga: h) Joonista Esko CD-de nõudluskõver. Nõudluskõver iseloomustab seost hinna ja nõutava koguse vahel. Praegu on olemas kaks vaatlust CD hindade 10 ja 5 juures. Seega saame väljendada nõudluskõvera.
Firma kasum võrdub tulud toodangu müügist miinus kulud töö(jõu)le ning kapitalile. Firma tulu P x Y Y toodangu kogus P valmistatud tooteühiku hind Kulud tööjõule W x L Kulud kapitalile R x K W töötajatele makstav palk L töötajate hulk R kapitali rent K kapitali kogus = PY W L RK kasum = P FK,LW L R K TKT-l on hinnad fikseeritud turgude tasakaaluhindadega ja firma peab tegema valiku tööjõu ja kapitali optimaalse (kasumit maksimeeriva) koguse kindlaksmääramiseks. Töö(jõu) piirprodukt MPL on toodangu koguse muut, mille firma saab (ühe) täiendava tööjõu ühiku palkamisel kui kapitali kogus on konstantne. Tootmisfunktsiooni kasutades saame seda seost väljendada järgmiselt: MPL= FK,L 1 F(K,L) ´ K Joonis näitab tootmisfunktsiooni Y F( ,L ) kujutava kõvera tõusu
b. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y c. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y e. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y 39. Kauba A hinnatõus: a. Ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkus b. Suureneb kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust c. Paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbja ostma kaupa A rohkem d. Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust 40. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija kasulikkuse maksimeerimiseks ostma: a. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y b. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y c
b. kõik variandid on õiged c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab Küsimus 14 Valmis Küsimuse tekst Kauba A hinnatõus: Vali üks: a. vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust b. ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkus c. suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem Küsimus 15 Küsimuse tekst Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega Küsimus 16
Märgista a. suurendab kauba A peale kulutatud küsimus rahaühiku piirkasulikkust b. vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust c. ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkus d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem Küsimus 33 Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt Valmis püüab tarbija maksimeerida: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel b. piirkasulikkust c. kogukasulikkust d
4) turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid. Monopolistliku konkurentsi firma - Firmal on teatav monopoolne võim. Seega suudab ta teatud määral mõjutada oma toodangu hinda. Järelikult on firmal negatiivse tõusuga nõudluskõver, kuigi firma turuosa on suht väike. Firma piirtulu on seega väiksem kui toodangu hind (MR < p). Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR = MC). Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p). Lühiperioodil võib firma saada kas 1) kasumit; 2) kahjumit või 3) nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise firma turuosa. Oligopol - kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1
tõsta siis tõenäoliselt konkurendid talle ei järgne, vaid soovivad oma turuosa suurendada hinda tõstnud firma arvelt. See tähendab et oligopoli toodangu nõudluskõver on hinna tõusu osas palju elastsem kui hinna languse osas. Ühtaegu tähendab see et hind kaldub olema jäigem. Niisugust hindade stabiilust saab selgitada murtud nõudluskõvera mudeli abil. 41 Ressursiturud. Tuletatud nõudlus. Ressurside hind. Ressurside nõudlus. Piirprodukti väärtus. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga määramine. Ressuristurg on turg, kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Iga konkreetse ressursi nõudlus on tuletatud nõudlus, s.t ta sõltub nende hüvise nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressursside hindadel on väga suur tähtsus, kuna nad mõjutavad sissetulekute suurust ja jaotust; neil on oluline roll piiratud ressursside kasutamisel ja neist
Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o
turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid Monopolistliku konkurentsi firma Firmal on teatav monopoolne võim. Seega suudab ta teatud määral mõjutada oma tootangu hinda. Järelikult on firmal negatiivse tõusuga nõudluskõver, kuigi firma turuosa on suhteliselt väike. Firma piirtulu on seega väiksem kui toodangu hind (MR < p). Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR=MC). Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p) Lühiperioodil võib firma saada kas: kahjumit; kasumit; nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise turuosa. Oligopol Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. toodang on homogeenne või diferentseeritud; 2
c suur osa kolhooside ja sovhooside varast erastati juba 1990-1991 113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel 114 Selle teoreetiliseks aluseks on traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine a Stockholmi konsensus b Berliini konsensus c Washingtoni konsensus 115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma niss maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud
c suur osa kolhooside ja sovhooside varast erastati juba 1990-1991 113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel 114 Selle teoreetiliseks aluseks on traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine a Stockholmi konsensus b Berliini konsensus c Washingtoni konsensus 115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma nišš maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 12 10 8 Piim 6 4 2 0 0 1 2 3 4 5 6 Leib Joonis 12. Tarbija eelarvejoon Tarbija kasulikkust maksimeeriva kombinatsiooni saab leida kahel moel. Esimene neist on piirkasulikkuste võrdlemine. Teine võimalus on võrrelda erinevate kombinatsioonide kogukasulikkust ning valida selline kombinatsioon, mis annab suurima kasulikkuse. Tabeli viimases veerus näidatakse, et kõige kasulikum kombinatsioon on 3 leiba ja 4 piima, kuna siis on kogukasulikkus 227 ühikut. See tulemus ühtib marginaalanalüüsi (kasude-kahjude võrdlus) tulemusega.
7. Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist. Tõene 8. Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Väär 9. Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. Tõene 10. Erahüvis erineb ühishüvisest selle poolest, et esimesel erineb (kas tarbimisel või tootmisel) välismõju. Väär Arvestustest 6.3 1. Maa kogupakkumine: on absoluutselt mitteelastne. 2. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: MRP = MRC 3. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel. 4. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse 5. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: kõigest ülaltoodust (kapitali alternatiivkulust harus, kapitali MRP –st, kapitali pakkumise elastsusest). 6. Oletame, et 12
· C = MC MC = C´ · FC fikseeritud kulu ehk püsikulu. Ei sõltu tootmise mahust (nt maamaks) · VC muutuv kulu. See paneb piirkulu muutuma. MC = VC + FC · Kasum = tulu kulu · Esimest toodet saab müüa kõige kallimalt. Edasi peab müüma odavamalt, sest nii head ostjat enam pole ja sama ostja pole nõus enam teist samasugust toodet nii kallilt ostma, sest see pole talle enam nii kasulik. MR · R = MR · MR = R´ · MC = MR Selle reegliga saab ettevõte määrata kasumit maksimeeriva tootmise. Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q · Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin.
ki l koguse k tööjõudu ööjõ d vastavalt l neile il makstavale reaalpalgale ("selle raha eest rohkem ei tee") ja firmad värbavad kasumit maksimeeriva koguse tööjõudu. Tööturu tasakaalu tagab seega isekorrigeeruv mehhanism. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööturu tasakaal. 1. Majanduslikud langused on mingite sündmuste (ik ld (ikalduste, sõdade, õd d poliitiliste lii ili vigade) i d ) tõttu õ kujunenud
3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); · ühiskond on "ettevõte koostöökasude saamiseks" (J Rawls). Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust: · mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani;
tundlikkus). Cournot mudel 1838.a. Augustin Cournot (vaatas mineraalvee turgu) Homogeenne toodang 2 firmat duopoolne turg Mõlemad kehtestavad oma toodangule ühesuguse hinna Selle mudeli puhul valivad üheaegselt ja iseseisvalt toodangu mahu. Kummagi firma võimalik toodangumaht sõltub sellest, millist kogust kavatseb teine toota. Kumbki firma püüab ära arvata teise tootmiskavatsust, valides sellest lähtudes oma kasumit maksimeeriva koguse. Firmad on kogusevõtjad. Mikroökonoomika 7.12.2011 Tootmistegurite turg Teema tuleb eksamile, aga mitte KTsse. Valdavalt keskendutakse tööjõukulule, sest see on ,,tudengitele arusaadavaim." Tööjõuturul kaubeldakse tööjõuga, mikroökonoomika seisukohalt on tööjõud üks tootmisteguritest. Probleemiks on tootmistegurite hindade kujunemine. Jaotusteooria tegeleb ressursside hindadega ja ka nende jaotumisega harude ja ettevõtete vahel.
!!! ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba piirkasulikkuse ja hinna suhtega Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures t kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama. Küsimus 10 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kauba A hinna tõus Vali üks või enam: ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem !!! suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Tagasiside Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni k Küsimus 11 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeeri Vali üks või enam: kõike nimetatut erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel
Toodangu diferentseerimine tähendab, et tooted on
sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad.
3) Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse juurde tulla, sest märkimisväärsed
sisenemisbarjäärid puuduvad.
Monopolistliku konkurentsi firmadel on negatiivse tõusuga nõudluskõver. Kuna firma nõudlus
moodustab vaid osa turu kogunõudlusest, on tema piirtulu väiksem kui hind (MR
-20 12 300 300 0 13 325 360 -35 Joonis 7.1 Kogutulu, kogukulu ja kasum MAJANDUSTEADUSE ALUSED 32 7.1 Piirtulu ja piirkulu Teine võimalus kasumit maksimeeriva tootmismahu leidmiseks on piirtulu ja piirkulu võrdlemine. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Jooniselt 7.2 on näha, et kui tootmismahtu suurendada 8 meetrilt 9 meetrile on piirkulu (22 krooni) väiksem kui piirtulu (25 krooni). Edasine tootmismahu suurendamine ühe ühiku võrra toob kaasa piirkulu 27 krooni
KASUM KAHJUM Ettevõtte kasumi maksimeerimine (või kahjumi minimeerimise) analüüsiks lühiperioodil SR võib kasutada nii: kogutulu TR / kogukulu TC meetodit (kogutulu TR kogutulu TC > 0 ) piirtulu MR / piirkulu MC meetod (optimaalne toodangukogus TPoptim e Qoptim valitakse "kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi Kasumi maksimeerimise kuldreegel e optimaalse toodangukoguse (kasumit maksimeeriva ja kahjumit minimeeriva) Qoptim määramise põhimõte on: piirtulu MR = piirkulu MC kui MR > MC, tuleb toodangut suurendada kui MR < MC, tuleb toodangut vähedada kui P = ATR > ATC, siis firma teenib majanduskasumit, TR > TC kui P = ATR = ATC, siis firma on kasumilävel, majanduskasum = 0, TR = TC kui P = ATR < ATC, siis firma saab majanduskahjumit, TR < TC kui P = ATR < ATC ja P > AVC, edasi toota
Eesti edu oli rajatud reformide julgusele, välise toetuse kindlustamisele ja võimalikult lollikindlatele, lihtsatele, vähest ressurssi nõudvatele, kuid muutustele kindlat suunda rajavatele lahendustele. Alles tagantjärele on targutatud, et Eesti on oma majandusreformides juhindunud nn “Washingtoni konsensusest”. Viimase teoreetiliseks aluseks on omakorda traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine. Selleks tuleb anda ressursiomanikele kõigepealt stiimulid sellise olukorra poole püüdlemiseks (siit pärineb erastamise soovitus) ja tagada informatsiooni vaba lii-kumine. Et turumajanduses on infokandjateks hinnad, siis teiseks tähtsaks reformielemendiks on hindade ja väliskaubanduse liberaliseerimine. Range eelarve- ja rahapoliitika eesmärgiks on omakorda valitsuse tegevusest johtuva määramatuse vähendamine
• eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls). TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus) Konkurents (hind madalamaks, ennasthävitav-loodusressursside kasutamine- ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator)
Tegemist on siin klassikalise kahanevuse seadusega, mis antud teooria raames esineb kahaneva piirkasulikkuse seaduse kujul. Kahanev piirkasulikkus tuleneb sellest, et tarbides mingit hüvist, tarbija saadav täiendav nauding (st naudingu juurdekasv) sellest hüvisest pidevalt väheneb. Kui mingi valiku/tegevuse kasud on suuremad kui kahjud (st selle valikuga seotud loobutud kasud), siis TEE SEDA. Tarbija kasulikkust maksimeeriva kombinatsiooni saab leida kahel moel. Esimene neist on piirkasulikkuste võrdlemine. Teine võimalus on võrrelda erinevate kombinatsioonide kogukasulikkust ning valida selline kombinatsioon, mis annab suurima kasulikkuse. Kardinaalse kasulikkusteooria miinuseks on, et see eeldab kasulikkuse mõõdetavust. Kardinaalne kasulikkusteooria jätab arvestamata asjaolu, et kasulikkuse hinnang on subjektiivne ja sõltub tarbijast, seega ka raskesti mõõdetav.
Monopoolselt konkureeriv firma maksimeerib lühiperioodil oma kasumi täpselt samuti nagu monopolgi st piirtulu võrdub piirkuluga. Kahjumi puhul toimib sama mis monopoli puhul. Täieliku konkurentsi turg. Kasumi maksimeerimine on sama, mis kogutulu ja kogukulu vahelise erinevuse maksimeerimine. Täielikult konkureeriv ettevõte ei saa täielikult mõjutada hinda. Kasumit on võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega. Monopoli kasumit maksimeeriva tootmismahu ja hinna määramiseks peab lähemalt uurima tootmismahu muutumise mõju tulemile ja kuludele. Monopolistlik konkurents lühiajaliselt teenib monopolistlik ettevõte kasumit kui hind on kõrgem kui keskmised kogukulud. Pikaajaliselt maksimeerib monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumeid, tootes mahus, kus piirtulu on võrdne piirkuluga. 1.34 Ressursiturud majanduses. Ressursid on majanduses-maa , tööjõud, kapital. 1.34.1 Tööturg
annaabi.ee 
