Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks:
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasj
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d. Kasvavad alte
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turu
vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 16. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium a. Segmenteerimine b. Paindlikkus c. orienteeritus sisemisele tööturule d. orienteeritus välisele tööturule 17. Inimese võimet tekitada oma tegevusega tulu tähistatakse mõistega: a. Inimkapital b. Töövõime c. töine kapital d. tööpotentsiaal 18. Kui tööandja on monopson, siis: a. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul b
kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10
Mudel tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused Mudeli vahendite valimine definitsioonid, kontseptsioonid, määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt, matemaatiliselt Loogiliste järelduste tegemine hüpoteesi või prognoosina. Hüpotees tingimuslik väide (on A, on ka B) Kontrollimine parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega, statistiline protsess. Kui vaatlus ei lükka hüpoteese, prognoose ümber, omandab teooria staatuse. Maj analüüsi keeled (võimalused): - verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil - graafiline selgitatakse jooniste abil, ülevaatlik - matemaatiline valemi, f-ni abil (mida kõrgem tase, seda enam matemaatiliselt) Tüüpilised vead ehk eksijäreldused: - vale põhjuse viga e. post hoc - Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust (sündmust) ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks
SE täielikult elastset pakkumist, elastsuskoefitsient ESp= 6 Alfred Marshall eristas: · Hetkeline tasakaal S kõver vert joon, täiesti mitteelastne · SR kapitali kogus püsiv · LR kõiki tegureid võib muuta, pakkumine järjest elastsem, S-kõver järjest lamedam TARBIJAVALIKU TEOORIA Tarbija käitub ratsionaalselt ja üritab maksimineerida kogukasumlikkust. TU TOTAL UTILITY (kogukasulikkus) MU MARGINAL UTILITY (piir e marginaalkasulikkus) täiendav rahuldus hüvise täiendava (ühe) ühiku tarbimisest, kui kõigi teiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. MU piirkasulikkus TU kogukasulikkuse muut
Kõik kommentaarid