xxxxxx XXX KUIDAS MÕJUTADA MAKSUMAKSJAID MAKSE VABATAHTLIKULT TASUMA Essee Juhendaja: xxxxx Tallinn 2016 Kodaniku kõige tähtsam ülesanne on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Maksumaksjatest sõltub riigi heaolu, nii palju kui anname, sama palju saame ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama. Ühiskonnas on tekkinud sotsiaalne dilemma, kas tasuda makse nagu on ette nähtud? Paljud kaaluvad otsuse langetamisel erinevaid aspekte ning otsustavad selle põhjal, mis tundub just neile, indiviidina kasulikum. Tegelikult tuleks mõelda ka ühiskonnale tervikuna, milline oleks mõju, kui kõik kodanikud jätaksid maksud tasumata. Maksevalmidus sõltub paljudest teguritest ning kujuneb välja pika aja jooksul. Arvan, et kõige suurem põhjus, miks pü...
kohustuste tagamiseks. Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas ettevõte on võimeline tasuma oma lühiajalised kohustused või mitte. Arvutuse näitaja tulemuste puhul kui on näitaja 0,6-0,89 on rahuldav näitaja ja 0,3-0,59 on mitterahuldav. Heaks näitajaks loetakse likviidsuskordaja puhul 0,9 2015 2016
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = -----------------------------------------------
Efektiivsus Kasumiaruanne 2011 2012 Varade käibekordaja Müügitulu 634,145 587,368 Muud äritulud 8,044 5,644 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 Depitoorse võlgnevuse käibev Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 2. Ligviidsus Tõõjõukulud -500,528 -470,113 Kiire maksevalmiduse kordaja Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 3. Maksevõime Muud ärikulud -1,409 -1,520 Võlakordaja Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 4. Rentaablus Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 Käiberentaablus Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982
aasta likviidsuskordaja: · 2011. aasta likviidsuskordaja: · 2012. aasta likviidsuskordaja: ICT Support OÜ likviidsuskordajad on nelja aasta lõikes väga head. Kui heaks tulemuseks loetakse vähemalt 1, siis näeme, et ICT Support OÜ-l on see näitaja kõikidel aastatel tublisti üle 1, 2011. aastal isegi 2,03. Sellest võib järeldada, et ettevõte on olnud väga hästi võimeline oma kiireloomulisi makseid tasuma ning ettevõte ei ole enda varudest liigselt sõltuv. 3.3 Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja leidmisel vaadeldakse ettevõtte kõige likviidsemaid varasid ehk raha ja raha ekvivalente. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Eestis on maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni 0,4. Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist. · 2009. aasta maksevalmiduse kordaja:
= =2,24 188 076 188 076 Tulemus ei erine palju eelnevas peatükis arvutatud suhtarvudest. Kuna tegemist on eelkõige teenust pakkuva ettevõttega, siis varude osakaal käibevarades on pea olematu. Nagu arvutustest näha, on XXX OÜ likviidsuskordajad kõigil analüüsitavatel aastatel väga kõrged. Sellest saab järeldada, et ettevõte on võimeline kiireloomulisi makseid hõlpsasti tasuma ning on praktiliselt sõltumatu oma varudest. 3.3 Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase Rahaliste vahendite tase näitab, kui palju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Selle kordaja arvutamisel jäetakse lugejast välja vähemlikviidsed osad. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni 0,4. Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist. Raha jaraha ekvivalendid
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad - suhtarv. Näitab ettevõtte võimet katta lühiajalised kohustused. Lühiajaline kattekordaja = käibevarad/ lühiajalised kohustused Küllaltki üldistava iseloomuga. 3. Maksevõime kordaja - mis iseloomustab kiireloomuliste maksete tasumise võimet. Jätame välja vähemlikviidseid varasid Maksevõime kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused 4. Maksevalmiduse kordaja - iseloomustab firma võimet oma kohustused koheselt täita. Maksevalmiduse kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Kui on tegemist püsiva likviidsus kriisiga, siis tuleb ettevõte kuulutada pankrotti. Efektiivsuse suhtarvud - iseloomustavad ettevõtte varade kasutamise efektiivsust 1. Lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja - mis iseloomustab seda, mitu korda aruande perioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine
nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Näitab, kui hästi suudab ettevõte täita oma lühiajalisi kohustusi, kasutades selleks ainult kõige likviidsemaid käibevahendeid. Maksevõime kordaja = (käibevara- varud-ettemaksed) / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. Maksevalmiduse kordaja = (raha + väärtpaberid)/lühiajalised kohustused Varade juhtimine ehk efektiivsus suhtarvud Efektiivsuse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. Ettevõtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi vahel.
kulud, kui ka väliselt-. Ennetuskulude alla käib kvaliteedikontroll ja muu sarnane.. (harjutust. 13) Rahavoogude leidmine kaudsel meetodil - võtad aluseks kasumi ja hakkad tagurpidi arvutama. Otsesel meetodil - võtad põhitegevuse tulud ja hakkad sealt liikuma edasi Puhaskäibekapital kui palju käibevara ületab lühiajalisi kohustusi Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase käibavara / lühiajalised kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja
Nt. Inimtekkelised kliimamuutused, pinnase saastumine, mürakahjustused Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest Nt. "merele vaate väärtus" Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine - väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel Nt. tarbijate intervjueerimine selgitamaks valmisolekut hüve eest maksta 14. Turutõrge, selle olemus. Turg koht, kus toimub kaubavahetus. Hinna kujunemise protsess suunab ressursid madalama väärtusega kasutuselt kõrgema väärtuse kasutusele. Kui P=MC, siis on veel ühe ühiku väärtus võrdne ressursi kuluga, mida on vaja selle ühiku tootmiseks, seega kajastab turg sotsiaalseid väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida
lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= lühiajalised kohustused käibevara−varu−ettemaksed maksevõime kordaja= lühiajalised kohustused Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. raha+ väärtpaberid maksevalmiduse kordaja= lühiajalised kohustised Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse võõrkapitaliga. kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustiste osatähtsust pikaajalises võõr- ja omakapitalis. pikaajaline kohustus kapitaliseerituse tase=
5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased. Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja. · puhas käibekapital (net working capital) väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajalistese kohustuste summast. Ta mõõdab ettevõtte potensiaalset sularahareservi. Puhas käibekapital = Käibevarad Lühiajalised kohustused Mida suurem on saadud näitaja, seda kõrgem on etttevõtte likviidsus.Käibekapitalli seisundist sõltub suurel määral ettevõte võime
25 20 8 50 20 5 100 20 3 250 20 0 a) Arvutage saare elanike keskmine maksevalmidus - kas saadud tulemuse alusel tasub toetada otsust hooldada saare puisniite (miks, või miks mitte)? Arvutame keskmise maksevalmiduse Summa, mida on küsitletud inimesed kokku valmis maksma 5*12+25*8+50*5+100*3+250*0 = 60+200+250+300+0 = 810 Küsitletud inimeste arv oli 100 Maksevalmidus=Summa kokku/inimeste arv= 810/100= 8,1 /in Tulu: 8,1*1000= 8100 Vastus: Kulu on suurem kui teenitav tulu, mis tõttu jääks ministeeriumile siiski 1900 kulu. Seega sellisel juhul oleks otsus mitte toetada puisniitude hooldust antud saarel.
.....................................................12 1.4.1 Käibekapital .....................................................................................................................13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 1.4.3 Likviidsuskordaja .............................................................................................................14 1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv..........................................................................................................16 1.5.2 Võlakordaja ..........................................................................................
Suurenemine/vähenemine 6 000 -900 0 -26 000 Saldo 31.12 406 000 79 100 40 000 14 000 Aruandeaasta kasum Kokku 4 000 564 000 196 766 175 866 200 766 739 866 2010.a Maksevõime tase = käibevara/lüh.kohustused 445329/177529= 2,5 Maksevalmiduse kordaja =Raha+väärtpaberid/lüh.koh. 191333+11000/177529= 1,14 Varude käibekordaja= müügikäive/keskmised varad 504000/(1050305+814000)/2= 0,54 Varude käibevälde päevades= 360/varude käibekordaja 360/ 0,54=666 Raha keskmine laekumisaeg= deb.võlg/( müügitulu/365) 166296/( 504000/365)= 120 Võlakordaja= kohustused/ kogupassiva 310439/1050305= 0,30
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. Likviidsus e. maksevalmiduse all mõistetakse: a) isiku rahalisi jm. võimalusi oma võlgnevuse kustutamiseks; b) ettevõtte võimet katta õigeaegselt oma võlgnevust kreeditoride ees, kusjuures igal perioodil peab olema täidetud tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks. Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes
et tegemist on alles noore toitlustusettevõttega. Kui võrrelda Maharaja ASP-d ettevõttega Ultex Haldus, siis on selgelt näha, et Maharaja ASP käibevara ja lühiajalised kohustused on võrdsemas seisus. Ultex Halduse maksevõime tase on väga madal (0,06), kuid 2010. aastal on see veidi paranenud peaaegu poole võrra (0,11). Ultex Haldusel on üle 1,5 miljoni krooni suurune lühiajalise laenu kohustus (seisuga 31.12. 2010), mis ka selle näitaja nii alla on viinud. 2.2 Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest ( quick ratio ) Happetest = Happetest näitab, kui palju on kiirelt käibivat käibevara lühiajaliste kohustuste iga krooni kohta. Happetesti arvutamisel vaadeldakse tinglikku olukorda: kui mingil põhjusel firma lõpetaks tegevuse, kas ta saaks siis oma lühiajalised kohustused kaetud või mitte. ,,Rusikareegel" ütleb, et see näitaja peaks olema vähemalt 0,9. Maharaja ASP happetesti tulemus on 2009
2011.a. 47 163/62 535= 0.75 2010.a. 38 144/45 691= 0.83 2009.a. 57 551/56 386= 1.02 Maksevõime tähendab maksukohustuste tähtaegse tasumise võimet. Tänu varasematele parematele aastatele on see näitaja Nordeconil veel normaalse piiri peal, aga viimase kolme aasta jooksul ligi kolmandiku langenud. 1.3. Maksevalmidus CPR=Raha + väärtpaberid/Lühiajalised kohustused 2011.a 9 908/62 535= 0.16 2010.a. 5 818/45 691= 0.13 2009.a. 14 392/56 386=0.26 Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase näitab, kui palju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Heaks tulemuseks võiks lugeda 0.3. Nordeconil on see näitaja olnud kogu aeg sellest madalam, kõige madalam 2010 aastal, peale seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a
•Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi•Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) – käibevara/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 1, hea tase hakkab kusagilt tasemelt 1,6.•Maksevõime kordaja (quick ratio) Raha ja pangakontod + nõuded ostjatele/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 0,6, hea tase on 1,0 •Maksevalmiduse kordaja (cash ratio) – sularaha/lühiajalised kohustused. Normaalne tase 0,2-0,3. •Isiklikult lähtun ettevõtte likviidsuse analüüsil eelkõige järgnevatest märkidest•Sularaha ja likviidsed väärtpaberid bilansis (võiks olla vähemalt 1% aastastest väljaminekutest, väiksemate (käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel. Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete
Varade rentaablus, ROA (7:23), % -18.4 -19.8 OK rentaablus, ROE (9:32), % -22.85 -26.74 Kapitali käive (3:23), оборот 0.28 0.40 Vahetu maksevalmidus, cash ratio 0.49 0.19 0.17 Kiire maksevalmiduse kordaja, happetest 3.11 1.49 1.57 Maksevõime tase 3.91 1.87 1.93 Debitoorse võlgnevuse laekumisperiood 72 72 Kreditoorse võlgnevuse periood 47 46 Varude käibevälde
Heaks kordajaks lühiajalise likviidsuse näitaja puhul peetakse 1,8-2,2. Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enam likviidsest varast. Lugejat vähendatakse kõige vähem likviidse vara võrra, milleks on varud ja ettemaksed. Heaks maksevõime kordajaks peetakse 0,8-1,2. Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st. kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Maksevalmiduse kordaja heaks näitajaks peetakse 0,3-0,6. Tallinna Kaubamaja AS lühiajalise maksevõime näitajad on heast tasemest poole väiksemad, kuigi samas on märgata vaadeldava perioodi vältel lühiajalise võlgnevuse kattekordaja paranemist. Maksevõime kordaja on ka normaalsest poole väiksem, samas maksevalmiduse kordaja on normaalsele veidi lähemal kui eelmainitud näitajad. Ettevõtte võlakoormus on suur ja käibevara on vähe. Tabel 6.1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 2009-2011
C Kui ettevõtte tegelik kasv jääb jätkusuutlikust kasvust aeglasemaks, võib ettevõte omanikele dividende välja maksta D Kõik kontsernietevõtted ei pea koostama konsolideeritud majandusaasta aruannet E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõtte müügitulud on 10 000 000 kr. Varude käibesagedus on 10 korda ning lühiajalised kohustused 250 000 kr. Maksevalmiduse % (happetest) 120% Kui suur on ettevõtte käibevara? A 300,000 kr. 10,000,000 B 1,300,000 kr. 10 C 1,250,000 kr. 1,000,000 Varud D 550,000 kr. 250,000 Lühiaj. koh. E mul on erinev arvamus (milline?) 300,000 raha + nõuded 1,300,000 käibevara 9
erinevatel tootmistasemetel ühe täiendava ühiku tootmine. Hind ja kaubeldav kogus jäävad tasakaalutasemele, kuni muutub mõni tegur, mis mõjutab tarbijate või tootjate turukäitumist; sellisele muutusele järgneb kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud. TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on
20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS: (Tabelis olevad tähised on ise juurde pandud, originaalis neid ei ole!) Bilanss: 1
aruandeid. Maksevõimelisuse näitajad Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. Maksevõimelisuse näitajad Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Tegevustulemuse analüüs Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab,
Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Finantsanalüüs 2008 2009 3,2 0,1 · MAKSUVALMIDUSE KORDAJA: Näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase. Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. · PUHASKÄIBE KAPITAL: käibevara-lühiajalised kohustused 2008 2009 5 313 548 2 642 541 Näitajat nimetatakse ka: töökapital. Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud
– Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: – Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana – Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: • Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega – Hinnatav väärtus – Maksevalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus maksma – Aktsepteerimisvalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus oma heaolu vähenemist taluma • Ei sisaldu riigi ega ettevõtte arvepidamises • Kasutatakse riiklike investeeringute analüüsil (projektitulud vs projektikulud) Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele. 10. Puhaskäibekapital. osa käibevarast, mis on finatseeritud pikaajaliste allikatega. Näitab mil määral on käibevara suurem lühiajalistest kohustustest. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Näitab kui suures ulatuses on võimeline ettevõtte maksma lühiajalisi kohustusi raha abil, mitu % on sisuajalistest kohustusest kohe tasuma. Intresside kattekordaja – näitab intresside maksevõimet ärikasumi abil ehk mitu korda ületab ärikasum intresse. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Võlakordaja näitab kapitalistruktuurist ehk siis mitu % varadest on finantseeritust kohustustega.
), kardinalistid ja ordinalistid. kinnisvarahinna (Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustes), asenamsikulude (Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist nt hapnik) Otsesed: tingimuslik hindamine (väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel/kompensatsioonivalmiduse alusel (WTP/WTA). 13. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge - turu suutmatus tagada täiuslikku, so igas kohas, igal ajahetkel ja iga inimrühma puhul ilmnevat nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalu. Ressursid pole effektiivselt jaotatud. 14. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, 17. Välistatava avaliku kauba tarbimine. konkurentsiga, konkurentsitu
*Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test) * näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lüh saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) * näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma Puhas käibekapital (Net Working Capital) * näitajat nimetatakse ka: töökapital Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaa vahel
Veekogude puhul kasutatakse meetodit näiteks paisude majandusliku mõju hindamisel. Meetodi rakendamisel arvutatakse, kui palju maksab paisude tõttu saamata jäänud kalade tootmine (kasvatamine) tehistingimustes. Hüpoteetiliselt (või ka tegelikult) kasvatatavate kalade maksumus ongi paisude kahjuliku mõju majanduslik ekvivalent. Tingimusliku hindamise (contingent valuation) meetod ´ Väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel • Majandusliku hüve tinglikuks väärtustamiseks kõige enam kasutatud meetod põhineb selle tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut hüve eest maksta. • Maksevalmidust käsitleva küsimuse formuleerimisel on mitmeid erinevaid võimalusi. Adekvaatse tulemuse saamiseks peaks küsitletavate valimi koostamisel silmas pidama representatiivsuse põhimõtet.
· Rahaliste kulude hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: o kahjustuse hinnanguid (näiteks: ehitusmaterjalidele, põllumajandusele) o haigestumise kulud (näiteks haigestumine, suremus) o hüpoteetilised turud, hindamaks turuväliste kahjude suurust o poliitikute hinnangud. 8 Kaks võimalust kuidas leida MDC: · saaste piirkulu leidmiseks on vaja tuvastada saaste kahjustused () · maksevalmiduse leidmiseks on vaja inimestelt küsida või teistelt turgudelt leida kadunud väärtus (). Näiteks, elanikkonna maitse muutub: 16. Efektiivne saaste, selle olemus. Selgitada joonise abil. Efektiivne saaste S* on saastehulk, mis esineb kui võetakse arvesse nii negatiivsed välismõjud (saastekahju) kui reguleerimisega ettevõtetele ja teistele majandusagentidele tekitatavad täiendavad kulud
Sellest järgnevatel erilist muutust ei olnud. Maailmas aktsepteeritud hindamiskriteeriumide järgi on Estravel AS maksevõime rahuldavas vahemikus, mis tähendab, et see on ettevõtte tulususe kohalt hea. Võrreldes Eesti statistikaameti näitajaid, selgub, et ettevõte asub I kvartiili ja mediaani vahel ning kuulub vähem likviidsete ettevõtete hulka. 13 Likviidsuskordaja ehk maksevõime või maksevalmiduse kordaja näitab ettevõtte võimet katta kiireloomulisi lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt varusid müümata. Arvutusvalem on järgmine: M + MS + AR (2.8) QR = , CL kus M raha (krooni), MS likviidsed väärtpaberid (krooni), AR debitoorne võlgnevus (krooni). Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid: · QR 0,9 hea, · 0,31 QR 0,89 rahuldav, · QR 0,3 nõrk.
erinevate suuruste korral. Nii A- kui B-l on kõige suurem maksevalmidus esimese ruutkilomeetri eest. Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata
Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: · Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega Hinnatav väärtus Maksevalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus maksma Aktsepteerimisvalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus oma heaolu vähenemist taluma · Ei sisaldu riigi ega ettevõtte arvepidamises · Kasutatakse riiklike investeeringute analüüsil (projektitulud vs projektikulud) Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Piirkulu kõver on nii isiku A kui isiku B maksevalmidusest kõrgem. Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tarbimise analüüs erineb tootmise analüüsist-Avaliku kauba tootmine MC > 0 Näiteid:Looduspargi rajamine, Loodusfilmi tootmine , Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte
MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses.
AS STV näitajad olid 2009. aastal 1,9 ja 2010. aastal 2,3, mis näitab, et ettevõte suudab oma lühiajalisi kohustusi täita, kasutades selleks vaid kõige likviitsemaid käibevahendeid, kuid samas võib see näidata, et varasid ei ole kõige otstarbekamalt kasutatud. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,4 ja 2010. aastal 0,2 on muutunud nõrgaks. millega seoses võivad kaasneda raskused arvete tasumise, palkade ja maksude maksmisega jne. 3.1.5 Vahetu maksevalmiduse kordaja (cash ratio) Raha + Turustatud väärtpaberid Lühiajalised kohustused AS STV näitajad olid 2009. aastal 1,68 ja 2010. aastal 2,06. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,16 ja 2010. aastal olid näitajad 0,06. 14
kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14.Rahandussuhtarvude grupid ja infoallikad nende arvutamiseks (maksevõime, efektiivsus, kapitali struktuur, rentaablus, turuväärtus) 1. Maksevõimeks e likviidsuseks nim võlgneva ettevõime võimet maksta võlad õigeaegselt - maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital; lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; maksevõime kordaja; maksevalmiduse kordaja. · Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused · Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad/ lüh. ajalised kohustused · Maksevõime kordaja = Raha, lühiajal väärtpaberid, lühiajal nõuded/ lühiajal kohustused · Maksevalmiduse kordaja = raha ja lühiajal väärtpaberid/ lühiajal kohustused 2.Efektiivsuse näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist
2011. aasta – 1801/5065=0,35 Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitab mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajalistest kohustustest. Happetesti peetakse heaks kui happetesti väärtus on 0,9 meil on 0,94. Happetest näitab, mitu korda likviidse käibevara maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Maksevalmiduse kordaja näitab kui suure osa lühiajalistest on ettevõte võimeline tasuma kohe. Meil on antud näitaja 2013. aastal 0,36 siis on hea. 4.2 Bilansi horisontaalanalüüs Tuhandetes eurodes Kirjeldus AKTIVA 2013 2012 Muutus Protsent % Käibevara Raha- ja pangakontod 2089 2303 -214 -9,30% Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1614 1470 144 9,80%
pikkust, käibevarade koosseisu, arvelduste korda, jmt. (http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys.pdf lk3) 3. MAKSEVÕIME KORDAJA (MVõK) see iseloomustab ettevõtte võimet tasuda kiireloomulisi makseid, võttes arvesse likviidsemad varad. raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded . MVõK = lühiajalised kohustused 4. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA (MVaK) see näitab millise osa lühiajalistest kohustustest suudab firma koheselt tasuda. raha + lühiajalised väärtpaberid (?)(kui on) . MVaK = lühiajalised kohustused Ettevõtte rahandus 7 RP089 SUHTARVUDE näitajate 2 rühm (efektiivsuse suhtarvud):
tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel. See on paevade arv, mis jaab vahele ise raha maksmisele ja klientidelt raha laekumise vahele. 10. Puhaskaibekapital. See osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Naitab kui suures ulatuses on ettevõtte võimeline maksma luhiajaliseid kohustusi uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Naitab intresside maksevõimet arikasumi abil ehk sisuliselt mitu korda uletab arikasum intressi. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Naitab võla osakaalu kapitali strukuuris ehk mitu % varadest on finantseeritud kohustustega
6 Näitaja madal tase võib tekitada probleeme kreeditoride nõuete rahuldamisel, mis omakorda võib põhjustada ettevõttele probleeme suhetes kreeditoridega. Maksevõime kordaja, mis iseloomustab kiireloomuliste maksete taset ettevõttes. Maksevõime kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Seega saab arvesse võtta vaid kõrgema likviidsusega käibevara. Maksevalmiduse kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid lühiajalised kohustused 2. rühm: efektiivsuse suhtarvud, mis iseloomustavad ettevõtete varade kasutsmist. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja, mis näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasu aruande perioodil.
lühiajalised kohustused Näitaja madal tase võib tekitada probleeme kreeditoride nõuete rahuldamisel, mis omakorda võib põhjustada ettevõttele probleeme suhetes kreeditoridega. Maksevõime kordaja, mis iseloomustab kiireloomuliste maksete taset ettevõttes. Maksevõime kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Seega saab arvesse võtta vaid kõrgema likviidsusega käibevara. Maksevalmiduse kordaja = raha + lühiajalised väärtpaberid lühiajalised kohustused 2. rühm: efektiivsuse suhtarvud, mis iseloomustavad ettevõtete varade kasutsmist. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja, mis näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasu aruande perioodil.
Kinnisvarahinna meetod: Hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest. Näide: hindade vahest tuletatakse “merele” vaate väärtus. Asendamiskulude meetod: Hinnatakse mingi kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist. Näide: hinnatakse, kui palju maksaks metsa poolt toodetava hapniku tehislik tootmine. Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine (contingent valuation): • Väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel (willingness to pay, WTP) (põhineb tegelike või võimalike tarbijate intervjueerimisel, selgitamaks viimaste valmisolekut hüve eest maksta) • Väärtuse hindamine kompensatsioonivalmiduse alusel (willingness to accept WTA) (Küsimuse sisuks on aga kompensatsiooninõue hüvest alatiseks loobumise) 16. Turutõrge, selle olemus. Hind ei suuda kajastada - sotsiaalseid väärtusi ja - füüsilisi kitsendusi: • Individuaalsed
Joonis 3 annab teada, et OÜ Abilis kiirelt ringlevate käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat keskmiselt 2,7 korda. Kasutades hindamisskaalat see on väga hea näitaja, kuid aga on vaja olla kindel sellest, et finantsinvesteeringud on tehtud väärtsuslikutesse väärtpaberitesse ja ostjäid kellel on maksmata arved võib usaldada. Sest kui ei ole kindel nendes tehingutes, näitajad paberi peal võivad olla ilusad, kuid reaalselt ettevõtte võib sattuda kahjumisse. Maksevalmiduse kordaja (CaR) Näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte valmis kohe tasuma maksevalmiduse kordaja = raha+finantsinvesteeringud / lühiajalised kohustused (11) Hindamisskaala 0,05 - hea 0,03 - 0,05 - rahuldav alla 0,03 mitterahuldav Joonis 4 OÜ Abilis maksevalmiduse kordaja 30
, kellele firma peab intresse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore. 1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult. Neid huvitab nii lühivõl- gade kattevõime, varade neto realis.maksumus kui ka rentaablus. Põhitähelep. firma jooksval tege- vusel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad: · puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja, · kiire maksevalmiduse kordaja (happetest - kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohust. kogusumma), · vahetu maksevalmiduse kordaja, · vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja, · varude käibesagedus ja käibevälde, · ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks. 2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal
kreeditoridele ja põhjendage enda valikut lühidalt Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia
OÜ JALANHE 2012/2013 QR = 4810 / 2927 = 1,6 2013/2014 QR = 6808 / 3996 = 1,7 2014/2015 QR = 7693 / 4080 = 1,8 2015/2016 QR = 8852 / 5034 = 1,8 9 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Nendest andmetest selgub, et ettevõte on võimeline oma lühiajalised kohustused tasuma. Ettevaatlikuks muudavad aga liiga kõrged indeksid, mis võivad näidata liiga positiivseid prognoose või valearvestusi. 3.1.3. Maksevalmiduse kordaja (Cach Ratio CpR) Näitab, kui palju on ettevõttel vara lühiajaliste kohustuste katteks. CPR = raha+väärtpaberid/ lühiajalised kohustused. OÜ JALIANHE 2012/2013 CpR =( 4827+0) / 2927 = 1,6 2013/2014 CpR = (6808+0) / 3996 = 1,7 2014/2015 CpR = (7693+0) / 4080 = 1,8 2015/2016 CpR = (8852+0) / 5034 = 1,8 Et selle kordaja arvuline väärtus peaks olema 0,5 või väiksem, on taas järeldatav,et
kreeditoridele ja põhjendage enda valikut lühidalt Lühiajalist maksevõimet mõjutab ettevõtte likviidsus ja seega likviidsusnäitajad peaksid kreeditoridele huvi pakkuma. Seega näiteks Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (näitab ettevõtte võimet võlgu maksta käibevara abil, mille abil saab hinnata riski ettevõttele laenu andes), rentaablussuhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel on siiamaani läinud), Maksevalmiduse kordaja (näitab, millise osa laenust on ettevõtte võimeline kohe ära maksma), võlakordaja (näitab kui suured on ettevõtte võlad antud ajahetkel). 26. Nimetage vähemalt 4 suhtarvu, mis pakuvad huvi ettevõtte omanikele ja põhjendage enda valikut lühidalt ? Kindlasti võiksid huvi pakkuda kõik suhtarvud. Eelkõige võiks huvi pakkuda rentaabluse suhtarvud (näitavad, kuidas ettevõttel üldiselt läheb), kasum ühe aktsia
annaabi.ee 
