suur, siis saab lihtaktsionär ka suurt dividendi. Kui aga ettevõttel on majanduslikke raskusi ja aasta lõpptulemuseks saadakse kahjumit, siis tuleb aktsionäril dividendist loobuda. Eelisaktsia dividend määratakse kindla Click to edit Master text styles protsendil aktsia nimiväärtusest või ka Second level kindla rahasummana. Third level Näiteks võib ettevõte välja anda Fourth level 7protsendilisi eelisaktsiaid Fifth level nimiväärtusega 100 krooni. Sellisel juhul saab eelisaktsia omanik igal aastal 7 eurodividendi.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal. Igas ühiskonnas on rikkaid, kellel on teatud ajahetkel ülejääke. Neid kellel on ajutine vara puudujääk. Siis hakati taotlema hoidlatest raha laenamist. Samuti on nemad aru saanud, et mingi hunnik raha seisab niikuinii mingi hetk lihtsalt seal. Aga laenamise eest võtavad nad suuremat tasu kui hoiustamise eest. 1500 aastatel hakkab tekkima maailmamajanduses probleem, nimelt tekivad sellised olukorrad kus ilmneb et üks või teine pank ei suuda raha välja maksta neile kellel raha hoiul, kuna nad olid liiga palju välja laenanud. Vähendavad hoiuste teenustasu, et saaksid kliente juurde, kelle rahaga edasi 1 mängida. Midagi see aitas. Lõpuks jõudis hind hoiustamise eest nulli ja samuti hakatakse hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad
rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt.
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota
laenu küsima, kirjutas ta välja veksleid. Kullassepp kirjutas välja veksleid rohkem, kui tema juures tegelikult kulda oli, muutes selle aktiga otseselt raha loojaks. Raha omadused: stabiilne, kaasaskantavus, jagatav, kulumiskindel, kergesti äratuntav, raksesti järeletehtav Bartertehing - kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta 2.Eesti rahandussüsteem. Finantsvahendajad. Pankade liigib. Keskpanga ülesanded. Eesti Pank osaleb majanduspoliitikas iseseisva raha krediidi ja panganduspoliitika kaudu. Valitsus ei langeta majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesi Panga arvamust kuulamata.
Karmi rahapoliitika puhul on raha vähem ringluses ning intressimäärad on kõrged. 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid
arvele võtmist. Hoiuste erinevused sõltuvad eesmärgist, miks klient oma raha pangas hoiab. Eristatakse: · Nõudehoiust ehk arvelduskontot kasutatakse peamiselt arveldamiseks. Tavaliselt kantakse sinna kliendi igakuine sissetulek, mida saab kasutada erinevate hüviste eest tasumisel. Nõudehoiusel olevat raha saab klient kasutada iga ajahetkel. · Tähtajalise ehk deposiithoiuse puhul huvitab klienti teenitav intress. Hoiustades oma raha deposiithoiusele, ei kasuta klient seda raha kokkulepitud aja jooksul ja saab selle eest pangalt intressi näol vastavat tasu. · Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid.
Võlakirjad 1. Mis on võlakiri? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress
kättesaadav ning ei nõua olulisi tehingu kulusid. Positiivne on ka selle kättesaadavus just soovitud ajal. Kaubakrediit saadakse kätte üheaegselt kaubaga ning seega ei vajata eelnevaid kokkuleppe perioode. Kkui ettevõtte funksioneerib normaalsetes tingimustes, on kaubakredii hästi etteplaneeriav, kuna tootmismahud on ettevõttes suhteliselt täpselt fikseeritud. 2. Vekslilaen sammuti üks levinud laenutulu liik. Veksel on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale laenu saamisel. Vekslilaen on lühilaenu üks võimalus ja peamine erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik
arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks laiendamiseks mõeldud laen, mida antakse kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Laenu eesmärk on aidata ettevõte üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, valmistoodangu müügist aga ei laeku veel midagi Pikaajalised finantseerimise allikad on järgmised.Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval
Hotellimajanduse alused 1. Nimeta majutusettevõtte kolm peamist osakonda (3 p) ja nende peamised funktsioonid (3p) .Vastuvõtt - kõige nähtavam koht hotellis ning seega tuleb kõigi osakondadega teha tihedat koostööd. et hotell igapäevaselt tõrgeteta toimida saab. Vastuvõtuletis tehtavad toimingud: rahatehingud, lisateenuste soovitamine ja müük, informatsiooni jagamine, külastajate sisse- ja väljaregistreerimine, valuutavahetus. Toitlustusosakond - eesmärk tagada toitlustamine eelkõige hotelliklientidele (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök), aga samas ollakse valmis ka väljstpoolt maja tulevaid kliente toitlustama. Tänapäeval toimub palju erinevaid koolitusi, konverentse, mis sisaldavad samuti toitlustamist (kohvipausid, lõunasöögid jm.) Majapidamisosakond - eesmärk tagada kogu maja puhtus. Tubade seisu kohta peab olema operatiivne informatsioon (korras ja müügiks valmis olevad toad, remondis olevad toad, koristamisel olevad toad jne.). Kuna majapidamisosakonn
(Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu.
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
oma tuludest? · Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada? · Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? · Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada? · Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve? Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan.
3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
· Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest. · Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart. · Laenu eelised: kohene omandamine, paindlikkus, ohutus, ettenägematute asjade puhul.
18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks
krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
hetke vajadustele, s.t omanike ja fondi vahel puudub fikseeritud omandisuhe. [1] Individualistliku valitsuskultuuri keskkonnas tekivad pangad, mis ühendavad paljude isikute finantsvahendid, korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid
c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke c) valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse näiteks: eesti kroon on seotud euroga. Sellist fikseerimist kasutatakse
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 8. Miks nominaalne (lepinguline) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
Tähtajatu kogumishoiuse puhul on võimalik raha välja võtta väikese etteteatamistähtajaga. Kogumishoius võib olla kas tähtajaline või tähtajatu. Suurimaks riskiks kogumis- või kasvuhoiuse puhul on panga võimalik pankrot (v.a Tagatisfondi poolt tagatav summa). Investeerimishoius on hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest. Intress ei ole garanteeritud, kuid on potentsiaalne võimalus teenida aktsia- või võlakirjainvesteeringutega võrreldavat tulu. Juhul kui soovid oma raha varem ehk enne hoiuse lõpptähtaega tagasi saada, kaotad üldjuhul õiguse intressile. Lisaks tuleb enamasti lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest maksta trahvi. Investeerimishoiusele ei ole üldjuhul võimalik kokkulepitud perioodil teha täiendavaid sissemakseid ega ka hoiuselt väljamakseid.
nende raha peamiselt A. ABC aktsiaseltsi. B. börsimaakleritele. C. mõlemale ülalnimetatuist. D. ei kummalegi ülalnimetatuist. C 5. Kui inimesed ostavad esmaturul (emiteerimisel) aktsiaseltsi ABC aktsiaid, siis läheb nende raha peamiselt A. ABC aktsiaseltsi. B. börsimaakleritele. C. mõlemale ülalnimetatuist. D. ei kummalegi ülalnimetatuist. B 6. Pank nõuab laenu andmisel laenu võtjalt oma finantseeringut. Millest ei sõltu omafinantseeringu nõutav suurus? A. Äriprojekti riskantsusest.. B. Laenaja usaldusväärsusest panga silmis. C. Kehtestatavast intressimäärast. D. Laenutagatise väärtusest. A 7. Inimesed, kes investeerivad oma säästud aktsiatesse A. teenivad raha, kui neil lõpuks õnnestub aktsiad müüa kallimalt, kui nad alguses nende eest maksid. B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
