DEPRECIATION Liis Kalma RP101 Wh at i s d ep reci ati on ? Reduction in value or the effective economic life of an asset arising from the: Passage of time Use or abuse Wear and tear Influence of the elements Stoppage of demand for use Wha t can be de pre ci at e d ? Tangible depreciable property: Livestock (purchased) Machinery Buildings and improvements, fences Dams, ponds, or terraces, etc Intangible depreciable property: Goodwill Computer software Copyrights, patents, etc What cannot be depreciated ? When depreciation begins & ends? Begins Ends When you "place the property When the cost of the item has in service". When it is ready and been recovered or when it is available for a specific use in the retired from service, whichever business happens first ...
olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele.
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod
220 krooni kalakombinaadile, mis omakorda valmistab kalajahu ja müüb selle loomatoitu valmistavale firmale hinnaga 250 krooni. Viimane lisab vitamiine ja müüb loomatoidu hulgifirmale hinnaga hinnaga 280 krooni ning hulgifirma müüb toote jaemüügivõrku hinnaga 300 krooni. Lemmiklooma kauplused müüvad toodet tarbijatele 350 krooniga. Kui suur oleks kogu selle majandustegevuse tulemusena tekkiv SKP komponent? 350 (200 + 20 + 30 + 30 + 20 + 50) 7.Amortisatsioon on sisuliselt: 1.ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine 2.amortide kulumise kiirus autodel 3.portfellinvesteeringud 4.ettevõtte võimalus hankida täiendavaid võõrvahendeid 8.Arvuta toodud tabeli alusel sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus kulutuste meetodil! SKP arvutamine kulutuste meetodil E = Kulutused (C) + Investeeringud (I) + Riigi ostud (G) + (Eksport (X) Import (Z)) Arvesse lähevad: 1, 4, 8 (2-6) = 400 + 250 + 350 + (200-300) = 900 9
Küsimus 1 Amortisatsioon mõõdab b. seda osa tootmiskuludest, mille võrra masinad ja seadmed vananedes oma väärtust kaotavad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid Vali üks: Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Netoinvesteeringud võrduvad Vali üks: b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus SKP mõõdab Vali üks: a. toodetud lõpphüviste turuväärtust Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Tulude ringkäigu mudel kirjeldab Vali üks: a. tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele
2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Ilusalong Changes Eksamitöö majandusõpetuses RAPLA 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 3.1 Tootekirjeldus........................................................................................................................5 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................6 3.3 Väikevahendid......................................................................................................................7 3.4 Materjalid..............................................................................................................................8 3.5 Sidekulud.............................................................................................................
kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. d. Netoeksport - X M (Net exports) on ekspordi ja impordi vahe. Kogukulutused E=SKP=C+I+G+(X-M) 33) Sissetulekute lähenemisviis (Income approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod sisemajanduse koguprosukti leidmiseks, mille korral liidetakse kokku kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ning kaudsed maksud. a. Palgak W- (Wage) mis on tasu tööjõu teenuste eest. Tööjõu müügi eest. b. Rent (Rent) tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest c. Intressid (Intrest) on tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär d. Kasum (Profit) on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud kulud (palk, üür, inressid),
Selleks suurendatakse vastavalt ,,ostetud" vasikate ja vähendatakse tapaküpsete nuumveiste arvu. Tulude-kulude eelarve T-k eelarve koosneb kahest osast. Esimeses osas arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtus. Kogutoodangu ja muutuvkulude vahena tuuakse välja kattetulu kogu põllumajandusettevqtte kohta. Eelarve teises osas tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud, amortisatsioon, makstavad intressid ja muud maksud. Samuti märgitakse ära sissetulekud mittepõllumajanduslikust tegevusest. Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital. T-k eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanss, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja väljaminekud, mis selles põllumajandusettevõttes tehakse ning koostatakse kassavoog
kasulikuks tööeaks). Period - Periood periood, mille jooksul toimunud amortisatsiooni soovite arvutada. Periood peab kasutama samu ühikuid kui kestus. Factor - Tegur kiirus, millega amortisatsiooninorm väheneb. Kui argument tegur puudub, eeldatakse, et see on 2 (topeltdegressiivne amortisatsioonimeetod). Seadme soetusmaksumus oli 2 400. Jääkväärtus 300, Kasulik tööiga 10 aastat. 1. Esimese päeva amortisatsioon, 2. Esimese kuu amortisatsioon, 3.Esimese aasta amortisatsioon, 4. Neljanada aasta amortisatsioon, 5.Teise aasta amortisatsioon teguri 1,5 kasutamisel, 6.Kümnenda aasta amortisatsioon DB -Tagastab vara amortisatsiooni määratud perioodil kasutades degressiivset amortisatsioonimeetodit Month - Kuude_arv esimese aasta kuude arv. Kui argument kuude_arv puudub, eeldatakse, et see on 12. Seadme soetusmaksumus oli 2 milj., Jääkväärtus 100 tuhat, Kasulik tööiga 6 aastat. 1. Esimese aasta amortisatsioon, arvutatud ainult 7 kuu eest 2
- piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19. Masinate ja seadmetega seotud kulud on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - rentimine - masinisti töötasu - kindlustus - remondikulud 20
konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator.
tegelikku seisu! 12. Amortisatsiooni arvestus, milleks vajalik, kuidas arvestatakse. Kas põhivara amortiseerimine oleneb ka valitud amortisatsiooni meetodist. (EI, kuna ükskõik millise amortisatsiooni arvutamise meetodi ettevõtja valib, lõpptulemus on kõigil sama, ainult erinevad on põhivara kulud aastate lõikes) Amortisatsiooni arvestus on vajalik, et väljendada vara kasutamist. Vajaduse korral tehakse vara ümberhindamist ehk arvutatakse amortisatsioon. 1) Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. Näide. Sõiduki maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 20% = 5000.- Sama igal järgmisel aastal. Koosta kirjend. D 4401 5000,-
Põhivara arvestus ja amortisatsiooni arvestamine Ettevõte soetab 22. jaanuaril põhivara: auto 220 000, tootmisseade 460 000, arvuti 15 220 ja kontorimööbli ostuhinnaga 34 677 ja lisaks saadakse arve arvuti kohaletoimetamise ja paigaldamise eest 2764. Auto ja tootmisseadme kasulikuks elueaks on kinnitatud 8 aastat, arvuti ja kontorimööbli kasulikuks elueaks kinnitatud 6 aastat. Ettevõttes kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestamise meetodit. • Arvestage esimese kvartali amortisatsioon. Milline on põhivara jääkväärtus peale amortisatsiooni arvestamist 31. märtsil? Auto 220 000 + seade 460 000 = 680 000 / 8 = 85 000 1 a. amort. /4= 21 250 1.kv.amort. Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. Soetusväärtus kokku 680 000 + 52 661= 732 661 V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod:
materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja) tootmise kapitalikulu (masina amortisatsioon). 3 MITTETOOTMISKULUD Mittetootmiskulud (ka perioodilised kulud) on müügi- ja administratiivtegevusega ning tegevuse finantseerimisega seotud kulud. Müügikulud valmistoodete turustamisega seotud kulud näit reklaam, transpordivahendite amortisatsioon jms Administratiivkulud juhtkonna, raamatupidamise, infotöötluse ülalpidamiskulud, nende ITseadmete amortisatsioon jms
kannab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled. Müügiketi loomist: tegemist on keerulise tootega; toote müügiks on vaja erinevaid tugiteenuseid; ostjaid on vähe ning nende asukoht on geograafiliselt piiratud; toodet ostetakse harva ning suurtes kogustes; ettevõtte kasumimarginaal on piisav oma müügiketi loomiseks. Laomajanduse kulud: Laokulud-laoruumide amortisatsioon; laoseadmete amortisatsioon; profülaktilise remondi kulud; küte, elektrienergia, vesi; kindlustus ja maamaks; renditasu. Töötasu- Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud- transpordivahendite amortisatsioon; kütus ja energia; profülaktiline ja jooksev remont; transpordivahendite kindlustus ja maksud. Varude hoidmisega seotud kulud- materjalide vananemine; korrosioon ja muud kahjud; inventuuri läbiviimise käigus
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu.
Andres Arrak - Majanduse alused (Sisemajanduse kogutoodang) 1. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKTst (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lhtub n territoriaalsest printsiibist. ige 2. Rahvatulu saadakse kui SKTst lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8
· Tööliste palk (sõltub toodete tootmismahust) 10 000 kr · Tootmisosakonna juhataja töötasu 4 850 kr · Reklaam kummutitele 6 650 kr · Tegevjuht-raamatupidaja töötasu 8 500 kr · Müügipersonali palk (sõltub müügikäibest) 9 000 kr · Müügipersonali auto amortisatsioon (lineaarne meetod) 2 000 kr · Tootmismasinate amortisatsioon (tegevusmahupõhine meetod) 3 500 kr Arvutada: 2.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) = 800kr/tk 2.2 piirkulu(ühe ühiku tootmiseks täiendavad kulud) 3 500kr / 50tk = 70kr/tk 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) + 70kr/tk = 870kr/tk 2
ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt Kogutoodang i-intressimäär
Z = Taasta/TZ= 2 700/5,19=520,23 reisi Kogu läbisõit L= 2lk*Z= 2*60*520,23= 62 427,6 km Aasta töömaht tonnides Q= q*cs*z*2b= 32*0,855*520,23*(2*0,79)= 22 488,92 tonni Veotöö tonnides P= q*cs*L*b= 32*0,855*62 427,6*0,79= 1 349 335,12 tonnkm KULUTUSED KA- kütteaine TJK- tööjõukulud REM- remont KLK-kohustuslik liikluskindlustus KTÜ- korraline tehniline ülevaatus REH-rehvid MA- määrdeained AM- amortisatsioon RVM- raskevokimaks KK- Kasko kindlustus ÜK- Üldkulud Otsitavad omahinnad OH L, OH Q, OH P 1) KÜTTEAINE nKAL- normkütteaine hKA- hindkütteaine nKALA- kütteaineläbisõiduleautole Ph- haagis nKALA= 25,62 l/100km q= 32-20+12= 24 nKAP= 1,41 l/100 tkm massH=10 tonni Ph= massH*L=10*62 427,6= 624 276 tonnkm P=P+Ph= 1 349 335,12+624 276= 1 973 611,12 tonnkm Põhikütuse hind jaemüügis tanklas on diisel 1,254/l Hulgimüügi hind franko ettevõttel on 11,4% odavam 1,111/l
1. Mis on ettevõtte tootmistüübi määramise aluseks? Ette võtte tootmistüübi määramise aluseks on müügitulu osakaal kogu müügitulust. 2. Millest sõltuvad taimekasvatuse muutuv- ja püsikulud hektari kohta? Muutuvkulud Püsikulud · Seemnekulu · Tööjõukulud · Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus · Taimekaitsekulud · Maamaks · Kütusekulu · üldkulud · Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii
sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu jne. ÜLESANDED (LISAKS ÜLESANNETE KOGU PT 15) Tehke õige valik! (üks õige vastusevariant) 1. Kapitali hulga muutust saab arvutada järgmiselt: a) investeeringud + amortisatsioon b) investeeringud amortisatsioon 3 c) investeeringud × amortisatsioon d) investeeringud ÷ amortisatsioon 2. Kapitali hulga muutus töötaja kohta k võrdub järgmise avaldisega: a) sy + k b) sy - k 3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi, on majanduse kohta õige järgmine:
sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu jne. ÜLESANDED (LISAKS ÜLESANNETE KOGU PT 15) Tehke õige valik! (üks õige vastusevariant) 1. Kapitali hulga muutust saab arvutada järgmiselt: a) investeeringud + amortisatsioon b) investeeringud amortisatsioon 3 c) investeeringud × amortisatsioon d) investeeringud ÷ amortisatsioon 2. Kapitali hulga muutus töötaja kohta k võrdub järgmise avaldisega: a) sy + k b) sy - k 3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi, on majanduse kohta õige järgmine:
00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA Võlad tarnijatele 84,468.75 Lühiajalised laenund (arvelduskrediit) 250,000.00
Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. 3 Kapitalimahutused on pikaajalised investeeringud põhivarasse (maa, hooned ja seadmed) aga ka
9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk 2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000 3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000 4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus 7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt.
sündmuste kohta on teada järgmist: 1) 4.01.20X9 soetati 1 500 000 euro eest patent Ravimi valmistamiseks. 2) 9.02.20X9 müüdi patent, mille bilansiline väärtus oli 753 000 eurot, konkurendile 800 000 euro eest. 3) 30.06.20X9 hakkas konkureeriv firma valmistama ravimit, mistõttu Farmaatsiafirma üks patent, mille bilansiline väärtus oli sel momendil 607 000 eurot, kaotas väärtuse. 4) 31.12.20X9 kajastati goodwilli amortisatsioon 300 000 eurot 5) 31.12.20X9 kajastati Ravimi valmistamiseks soetatud patendi amortisatsioonikulu. 6) Patendi lepingujärjne kasutusaeg on 12 aastat ja kasulik eluiga hinnanguliselt 5 aastat. Koostada kõigi tehingute ja muude sündmuste kohta vajalikud raamatupidamiskanded. ____ 1) D: Patent 1 500 000 K: Arvelduskonto 1 500 000 2) Patent 850 000 ( soetusmaksumus) Akum.kulum 97 000 Neto 753 000
Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek. Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida. PT 9 Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Amortisatsioon D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressi määr Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse
Heaolukahju suurus kaitsetollide kehtestamisest sõltub kodumaise nõudlus ja pakumiskõverate tõusust Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek. Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida. PT 9 Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Amortisatsioon D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse.
15,07 * [ ( 283362,28 + 71158,56 ) * 1,3l / tkm + 32344,8km * 13,7l / 100km KA= = 100 =136232,92 kr Määrdeained: MA= KA*nMA MA= 136232,92kr*0,021=2860,89kr Määrdeained moodustavad kütteainetest 2,1%= nMA = 0,021 KA Amortisatsiooni leidmine: AM= AMA+AMH AMA amortisatsioon autol, AMH amortisatsioon haagisel Et arvutada auto ja haagise amortisatsiooni tuleb teada nii haagise kui auto soetusmaksumust ja soetusmaksumuse meetodil arvutada autoamortisatsioon 1000km kohta, sama ka haagise kohta. AM = (SMA*nAMA*L+SMH*nAMH*L)*10-5 = L(SMA*nAMA+SMH*nAHA)*10-5 AM= 32 344,8(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23 krooni Soetusmaksumusmeetod: Kus, SMA=1200000kr (soetusmaksumus autol) n SM 1 1 AMA= = = = 0,000000909= 0,091%/1000km
uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle amortiseerunud tootmisvahendite korvamiseks kasutatud asendusinvesteeringutest In = I D In - puhas- e netoinvesteeringud I - koguinvesteeringud D - amortisatsioon (asendus- ehk korvamisinvesteeringud) Majandusteadlased kasutavad sageli ka sisemajanduse puhasprodukti e netoprodukti näitajat SPP (net domestic product NDP), mis arvestab SKP-st maha amortisatsiooni (põhivara kulumi) ja on selliselt täpsem kogutoodangu mõõt. SPP = SKP D SPP - sisemajanduse puhasprodukt SKP - sisemajanduse koguprodukt D - amortisatsioon (depreciation) 3. Sissetuleku- ehk saadud tulu meetodi puhul leitakse kogutoodangu
c) 2000 a. reaalne SKP. Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? · nominaalne SKP 80% ; · reaalne SKP 66,67%; 66 67%; · SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks;
näitajate ja hinnamuutude põhjal jne. 2. Väikeriigi A rahvamajanduslik arvepidamine on järgmine: 1 sisemaised erainvesteeringud 666,1 eksport 363,2 isiklikud netomaksud 498,2 kohalike omavalitsuste ostud 467,7 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4 import 451,0 eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9
kliendid, tarnijad jne) rühmadeks, millele kohandatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid ja tegevusi. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laokulud; a) laoruumide amortisatsioon; b) laoseadmete amortisatsioon; c) profülaktilise remondi kulud; d) küte, elektrienergia, vesi; e) kindlustus ja maamaks; d) renditasu Töötasu: Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud: a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud;
- Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo? Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus
õpitakse oma firmat ka niiskuse jms. eest; nende liigitamine. põhjalikult tundma; • kauba varguseoht väheneb, Otsuseid tehakse rühmas. lukustatud ja plommitud konteinerist Laokulud; on raske varastada; Rõhk asetatakse rühmatööle • kindlustuskulud on väiksemad a) laoruumide amortisatsioon; ning isiklikud huvid võrreldes konteinerite veoga; b) laoseadmete amortisatsioon; allutatakse rühma huvidele; • kaubasaatja võib oma soovi kohaselt c) profülaktilise remondi kulud; Jaapani kauba konteinerisse laadida; d) küte, elektrienergia, vesi; organisatsioonikultuuri
seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
tootja..........hinnaindeksit ja SKP deflaatorit......................... 20. Kui riigis A on fikseeritud vahetuskurss ning antud riigis on inflatsioonimäär kõrgem kui tema peamiste kaubanduspartneritel, siis riigi A eksport suureneb.........................ja import väheneb.............. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, Iga õige vastus annab ühe p., kokku 10 p. 21. Netoinvesteeringud võrduvad : a) sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon b) koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c) rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon d) tarbimine miinus säästud 22. Kapitali tarbimiskulu mõõdab: a) ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil b) kõiki kulutusi, mis tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil c) kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil
Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus c. väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes d. muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes võrdub keskmise säästmiskalduvusega Netoinvesteeringud võrduvad : a. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega - Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: a. nõutava koguse muutust b. hinna muutust
Kaudsed kulud: Marketing 25 500 6 800 1 700 34 000 Hooldus 16 800 2 520 1 680 21 000 Administratiivkulud 20 000 16 000 4 000 40 000 Amortisatsioon 27 200 3 200 1 600 32 000 Kindlustus 5 100 600 300 6 000 Kokku kaudsed kulud 94 600 29 120 9 280 133 000 EBT Kasum-kulud=165 400 11 880 -480 176 800
kus Sk - kapitali hind hind, mida firma peab maksma masina eest. eest Sisaldab masina müügihinda ja iga perioodi kasutamiskulusid. PV ajaldatud loodetava kasumi suurus. 9. Kas autosse investeerimine on vähem intressitundlik kui investeerimine elamuehitusse? Tuleks T l k võrrelda õ ld k kasutamiskulu. ik l Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon. Kuna mõlemaid suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada: U=r+d (1) kus U - kapitali kasutamiskulu; r intressi määr ((tinglik g kulu,, kuna kulutatud raha ei teeni intresse)) ; d amortisatsioon. 10. Kas välisinvesteeringud on head või võivad vahel ka probleemiks osutuda? 6 Lembit Viilup Ph
Milline neist hinnapoliitikaist ei too ostjaid juurde? Hinnatõus Kas NPV on: projekti puhas hetkväärtus Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? üleminek intuitiivselt riskilt kainele arvestusele Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Amortisatsioon Millisesse kommunikatsiooni kategooriasse kuulub reklaam? Juhitud Kes on eramaja kütteradiaatori korral valmistajafirma klient? küttesüsteemi projekteerija Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus? 24% Milline hinnapoliitikaist ei vähenda ostjaskonda? turu elustamine Mitu dollarit on 2 aasta pärast järgi 100 $ investeeringust, kui aastane allahindluse määr on 10%. 85,7 Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali?
Seetõttu ei saa ka kindlalt kõigis majandussektorites kehtestada ühtseid kasumitootluse normatiive, sest erinevate toodeteteenuste arendamiseks, tootmiseks ja turustamiseks on ka erinevad finantseerimisvajadused ja omanike dividendiootused. Sisemised finantseerimisallikad seevastu on otseselt seotud majandussubjekti jätkusuutlikkuse komponentidega, milleks on eelkõige a) allikad tegevustulemusest ehk kasum ja reservid, b) allikad vara müügist ja c) amortisatsioon e. põhivara kulum. Lähemalt vajaks selgitamist kaks sisemise finantseerimisallika komponenti ehk reserv ja amortisatsioon. Reserve on võimalik majandussubjektil moodustada puhaskasumist, ehk rahast, mis jääb järele peale kõikide ettevõtlusega seotud kulude ja maksukohustuse täitmist. Finantsjuhtimise seisukohast on amortisatsioon aga majandussubjekti perioodi arvestuslik kulu, mille vastusoorituseks ei ole rahalist väljaminekut
Püsikulu -150,000 -156000 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 450000 523800 Käibevara -150000 -19950 -22603.35 Dividendimaksud -50,000 -50,000 Kinnisvara -500,000 Tootmisliin (invest.) -1,300,000 RAHAVOOD KOKKU -1,950,000 380,050 451,197 NPV 254,140 __ antud projekt tasub end ära, tuleks vas Amortisatsioon (lineaarne) -300000 -300000 Olemasoleva toote läbimüük -50,000 -50,000 3 4 Pudeleid 250,000 Müügihind 4 1283689 1454420 Müügikasv 10% -513475.6 -581767.855 Hinnatõus 3%
Variant 3 1. Ettevõtte käivitamiseks on vaja tasuda osakapital 2500 €. Ettevõte hakkab tegelema IT-alaste töödega. Arvega ostetakse kontoritehnika, mis maksab 1400 €. Ettevõtte tegevuse tarbeks üüritakse ruumid, mille üür kuus on 240 €. Teenuste eest laekus 2600 €. Töötasu arvestati ja maksti 2000 € (makse ei arvesta). Kontoritarbeid osteti 300 € eest. Põhivara amortisatsioon on 24%. aastas Koostada tulude-kulude aruanne, rahavood ja bilanss. LAHENDUS ERALDI FAILINA!! 2.Mis on ettevõte ja millest ta koosneb? * Ettevõte kui majandus üksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. * Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3. Millised on ettevõtte asutamise viisid. Loetle ja too näited. 1. ise registreerides äriregistris 2. registreerides notari juures 3. ostes valmis äriühingu 4
11 €/tm remont,hooldus 0.46 €/tm muud kulud 0.42 €/tm kokkuveoteenuse hind 5.2 €/tm aastane töömaht 15000 tm/a NPV -123 -500 -250 -106.862745098 -104.767397155 -102.713134466 -174.112035723 -148.602945998 150.163281803 470.553141377 434.316094206 1912.44310543 1457.41736437 3.11% Amortisatsioon 9300 püsikulud 14790 muutuvkulud 3.97 kasumilävi 12024.39 käive 78000 püsikulud 5490 muutuvkulud 59550 kasum 12960 tasuvusaeg 4.783951 a
Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ = 2200 - 2100 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp = 100 / 5 = 20 a. 10 b. 20 c. 50 d. 100 25. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) – 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420=4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 26. Milline vastus on iseloomulik fiskaalpoliitikale? a. keskpanga maksupoliitika b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. keskpanga laenupoliitika d
ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11
Makstud dividendid 0 44 60 Muutus rahajäägis 90 36 70 Rahajääk 90 126 196 b) Prognoositud ettevõtte rahajääk, perioodil 2020-202 Prognoos: 2020 2021 2022 Müügitulu 1440 1728 2073.6 Puhaskasum 144 172.8 207.36 Amortisatsioon 55 60.5 66.55 Põhivara inv. 77 84.7 93.17 Inv. puhtasse käibekapitali 144 172.8 207.36 Muutus käibekapitalis 84 28.8 34.56 Intressikandvad laenud 50 25 0 Div. väljamakse kordaja 50% 50% 50% FCFE 13 94.8 121.18 Dividendid 72 86
annaabi.ee 
