Lumeleopard (0)

Audentese Erakool
Lumeleopard
Referaat
Elisabeth Ots
4.b
Tallinn 2015
VEIDI LUMELEPARDIST
Lumeleopard ehk  irbis  (Uncia uncia, ka Panthera uncia) on kaslaste (Felidae) sugukonda ning  lumeleopardi perekonda kuuluv  imetajast (Mammalia) kiskja .
Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775 Türkmenistani ja  Iraani   piiril olevas Kopetdagis elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud.
Schreiber paigutas lumeleopardi pantritega samasse perekonda ja andis talle nimeks Panthera uncia. Samamoodi nimetab teda 1987. aastal välja antud "Loomade elu". Sageli eraldatakse ta omaette perekonda, kuhu kuulub kõigest üks liik. Kuid viimased geeniuuringud on selles kahtlusi tekitanud, sest nende järgi ei erine lumeleopard teistest pantritest piisavalt. Lumeleopardi lähim sugulane on tiiger. Irbist püütakse rahvusvahelisest kaitsest hoolimata tema kauni karusnaha tõttu. Lumeleopardid on hävimisohus olev liik. Hinnanguliselt elab oma looduslikus elukeskkonnas ainult 5000 isendit. Lumeleopardi nahka iseloomustavadkahvatumustad tähnid heledal kreemjal või hallikal põhjal. Lumeleopardidele on nende naha pärast varasematel aegadel laialdaselt jahti peetud.
Kogu maailma loomaaiad osalevad selle leopardi koordineeritud kasvatamise/aretamise programmis .
Irbised on pantritest kõige vähem agressiivsed. Pole teada, et ükski irbis kunagi oleks inimest rünnanud. Nad lasevad inimesel kergesti oma murtud saagi ära võtta ja on juhtunud, et kui inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla.
ELUKOHT JA TOITUMUS
Lumeleopard on isepäine jahimees , kes elab maailma kõrgemais mägedeis. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad. Irbis elab kõrgetes mägedes. Himaalajas,  Tiibetis , Kesk- Aasia  ja Lõuna-Siberi mägedes ,  Altai , Tõvani ning  Mongoolia  mägedes.
Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (3660–3970 km), kuid talvel laskub sõraliste järel 1800 meetrini.
Irbise elupaik on tavaliselt koobas või kaljulõhe raskesti ligipääsetavas sälkorus, aga Kõrgõzstanist on teada juhtumeid, kus irbis on puhkama heitnud madala puu otsa raisakotka vanasse pessa.
Irbise peamised saakloomad on sõralised. Lisaks maitseb irbisele ka  jäneseid, ümisejaid ja muud pisiimetajaid.
Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla.
Irbised eelistavad varitseda saaki kõrgemalt. Mäed, kus nad elavad, pakuvad selleks häid võimalusi. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Kui nad esimese hüppega saaki ei taba, siis jälitavad nad seda mööda mägismaad kuni 300 m. Nad tapavad saagi, hammustades läbi ohvri kaelasooned. Sageli veavad nad enne söömahakkamist saagi ohutusse kohta. Nad söövad korjusest ära nii palju kui vähegi saavad ning nad võivad ühestainsast murtud sinilambast elada pool kuud, enne kui jälle jahile lähevad. Aastas peab irbis murdma paar-kolmkümmend täiskasvanud sinilammast.
VÄLIMUS
Irbis on umbes leopardi suurune: tüvepikkus 120–150 cm, mass 23–41 kg. Kõige enam iseloomustab irbiseid eriti pikk saba (pikkus 90cm), mis aitab neil kividel turnides tasakaalu säilitada ning loomulikult paistavad välja ka mustad laigud, mis ta karval laiutavad. Irbise karvastik on väga tihe, kohev ja pehme ning see kaitseb hästi ka külma eest. Karvastiku põhivärv on suitsuhall või kahvatukollane, aga kõhualt on see valge.
Irbisel on lühike koon, kumer nägu ja ebatavaliselt suured ninaõõnsused. See kohastumine aitab loomal hingata mägede hõredat külma õhku. Ning lisaks aitavad tal kõrgel paiknevad silmad oma varjupaigast saaklooma märgata.
LÜHI KOKKUVÕTTE
Leopardid ehk irbised on Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes elav kaslane kes on ,aga kahjuks väljasuremis ohus. Nad tegutsevad enamasti öösel. Nende põhi saak loomadeks on sõralised. Teda iseloomustavad mustadtäpit mis laiutavad ta seljal ning pikk saba mis aitab neil tasakaalu hoida.
Kasutatud leheküljed:
http://et.wikipedia.org/wiki/Lumeleopard
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/irbis_marisulg.ht m
https://www.google.ee/search?q=Lumeleopard&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=Xei=pFDfVIrVCI32O8rWgKAG&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=624
http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/lleopard.pdf
https://annaabi.ee/Lumeleopard-m82124.html