Känguru 8.B klass Kristin Kaskema Elukoht Elab Austraalias ja Uus- Guineal ja sealse piirkonna väikestel saartel Suuremad kängurud on kohandunud elama Austraalia maastikutel inimeste poolt loodud muudatustega ning kuigi paljud nende väiksemad sugulased on ohus, on neid ikkagi küllaga Elukoht: hõrendikud, savann või põõsastud, neid leidub nii tasandikel kui mägedes Eluviis Päevase eluviisiga Ei ole agressiivsed, kui aga sundida neid kaitsma, võivad nad saada ohtlikuks Känguru liike: Hiidkänguru (Macropus) Metskänguru (Protemnodon) Puiskänguru (Dendrolagus) Kaljukänguru (Petrogale) Toitumine Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil sõralised Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi Inimene on hävitanud mitut liiki känguruid, kui põllu- ja aiakahjuritena ning muutnud need niiviisi väga haruldaseks Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju Vahel söövad ka l...
Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ta on tihedalt seotud inimasutustega.
seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad alamimetajad pojad sünnivad väga väikeste ja vähearenenutena Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil Karvastik ja okkad Nägemine kehv, haistmine hea Söövad sipelgaid ja termiite Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega Munevad 1-2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus Dingo Kuldkollane kuni tumepruun ja must Sügisel või talve hakul jooksuaeg Kutsikad sünnivad 9 nädala möödudes Kehaehitus on võimas ja lihaseline
omaette. Selle tulemusena on tekkinud väga vormirohke rühm, mis hõlmab näiteks vombateid, känguruid ja koaalasid. Ameerika kukrulised pole nii liigi- ja vormirohked, seal leidub vaid opossumlasi. Suur pesakond Kängurutel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel, nagu kukkuropossumitel, kääbuskuskustel ja kukkurhiirlastel, on suured pesakonnad. Kassisuurune virgiinia opossum (Didelphis virginiana) on Põhja- Ameerika ainuke kukkurloom. Selle liigi emastel on tihtipeale korraga 20 poega (see on ka imetajate rekord). Sageli hukkub suur osa pesakonnast, sest emal pole piisavalt nisasid poegade toitmiseks. Toitumine Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid
arenguastmel kui ürgimetajad, kuid pärisimetajatega võrreldes on nad siiski küllalt madalt arenenud. Nende pojad sünnivad väga väikeste ja abitutena ning arenevad edasi emaslooma kukrus.Näiteks kahemeetrise hiidkänguru poeg on sündides ainult kreeka pähkli suurune.Kukkurloomad elavad Austraalias, Uus- Guineas ja nende lähedastel saartel ning Ameerikas. Tuntumad kukkurloomad Kukkurloomi on kokku üle 270 liigi. Muidugi meile kõige tuntum kukkurloom on känguru, kuid kukkurloomade alla kuuluvad ka näiteks meile tuntud koaalad,opossumid ja vombatid Pilte kukkurloomadest Kängurud Vombat Känguru Tasmaania kurat Ürgimetajad Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega
Riigi pealinn on tegelikult hoopis Canberra, mis sai alguse vaid paarist majast 1788.a. Samal aastal hakati rajama ka Sidney't, mis on tänaseks Austraalia suurim tööstus-, kaubandus- ja kultuurikeskus. 1. Nim. Austraalias kasvavaid puid. Eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. 2. Nim. Austraalia loomi. kukkurhunt, kukkurkurat, hiidkänguru, spielgakaru, kukkurhiir, koaalad, kakaduud ja erinevad papagoi liigid. 3. Kes on Austraalia suurim kukkurloom ? hiidkänguru 4. Mis ülesande täidab suur veelahkmeahelik ? tõkestab vaikselt ookeanilt tulevad tuuled 5. Nim. Austraalia pealinn ja suurim linn. Canberra, Sidney 6. Kes on koaala? Austraalia armastatuim loom kuna ta on rahuliku iseloomuga loom, toitub eukalüptidest
Känguru kasvab kuni 2 meetri kõrguseks. Känguru pea on väike,kõrvad keskmise suurusega. Nendel on esi käpad lühemad tagumised käpad suured ja tugevad. Kängurul on hästi tugev ja pikk saba(1meeter). Käppadel on teravad ja tugevad küüned. Punakänguru on pruunikas-punane. Pojad hallikat värvi. Känguru eripäraks on kukkur tema kõhu peal. Känguru keha on erilise kujuga. Ülemine osa on peenem ja alumine osa on laiem. Kus elab känguru? Känguru on Austraalias kõige kuulsam kukkurloom. Ta elab mitmest loomast koosnevas salgas, mida juhib vana isasloom. Ta liigub edasi pikkadel tugevatel tagajalgadel, sooritades 7- 10 meetri pikkuseid hüppeid. Pikk saba aitab tal nende hüpete ajal tasakaalu säilitada. Hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Kängurud elavad mandri keskosa kuivades avarustes.Kängurud on aktiivsed eelkõige öösiti, päeva veedavad nad meelsamini puude ja põõsaste varjus. Mõnikord juhtub, et nad süvistavad endile varjulistesse kohtadesse
eraldi, omaette. Selle tulemusena on tekkinud väga vormirohke rühm, mis hõlmab näiteks vombateid, känguruid ja koaalasid. Ameerika kukrulised pole nii liigi- ja vormirohked, seal leidub vaid opossumlasi. Kängurutel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel, nagu kukkuropossumitel, kääbuskuskustel ja kukkurhiirlastel, on suured pesakonnad. Kassisuurune virgiinia opossum on Põhja-Ameerika ainuke kukkurloom. Selle liigi emastel on tihtipeale korraga 20 poega. Sageli hukkub suur osa pesakonnast, sest emal pole piisavalt nisasid poegade toitmiseks. Paljud kukkurloomad, sealhulgas opossumid, kuskuslased, puukängurud ja koaalad on kohastunud eluga puuvõrades. Neil on haardkäpad ja teravad küünised ronimiseks ning osal ka haardsaba, mis talitleb puuokstest kinnihoidmisel nagu lisajalg. Puukängurud elavad troopilistes metsades, kus nad toituvad lehtedest ja viljadest
Anna Haava nimeline Pala Kool. Vombat Projektitöö Koostaja: Jarrmo Varuson Juhendaja: Tiina Karu 07.05.2009 Sisukord: 1) Välisehitus 2) Sugulus 3) Eluviis ja Paljunemine 4) Toitumine 5) Vombat ja Inimene 6) Huvitavat 7) Kasutatud kirjandus Välisehitus Vombat on karupoja sarnane kukkurloom kes võib kaevata omale 30m urge. Neil on pruuni värvi karvkate ja kõrvad väiksed ja asetsevad nagu kassil või koeral. Vombatite jäesemed on peaaegu nagu inimestel, oleks nagu viis sõrme kui kolm neist on kokku kasvanud. Jäsemetel on pikad küüned millega kaevata tänu millele saab vombat järgida talle omast eluviisi. Inimesed näevad sageli vombatit kui kahjurlooma, kuna tema aktiivsed kaevetööd kipuvad lõhkuma küülikutele seatud aedasid
See on tavaliselt kaarjas, harvem sirge, 12 m, heades tingimustes 3 m sügavune. Vanad, korduvalt kasutatud urud muutuvad mitme kambriga labürintideks. Pesavooderdis on kasin, koosneb rohukulust ja sulgedest ning vahel vetikatest. Lunn toitub peamiselt kaladest näiteks heeringas, moiva, tobias, kuid ka koorikloomadest, zooplanktonist, limustest, vähkidest ja hulkharjasussidest. Koaala Koaala on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom. Nad elavad põhiliselt Ida- Austraalias. Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Aborigeenide keeles tähendab sõna koaala looma, kes ei joo. Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
