· On teine enimkülastatud turisti atraktsioon Austrias, seda on külastanud juba üle 9 miljoni külastaja alates selle avamisest ja on peaaegu nagu palverännak kristalliarmastajatele. Tooted · Swarovski kristallide kasutus ulatub näiteks: Kristall klaasist skulptuurid Miniatuurid Ehted Kõrgmood Kodu kaunistuseks vajalikud tooted Kroonlühtrid. Swarovski logost · Originaal Swarovski logo oli eedelveissi lill (alpi jänesekäpp). · Alpi jänesekäpp asendati "S.A.L." logoga hiljem. · Lõpuks vahetati välja luige logoks aastal 1988 mis püsib siiamaani. Ehted & Riideesemed · Aastal 1977, Swaroski liitus USA moe ja ehteturuga. · Nüüdseks on Swaroski üks kõige populaarsemaid moe brände kogu maailmas. Pere äri · Swarovski on uhke, et see on ja jääb ka pereäriks. · Alates 1985, on see kuulunud internatsionaalsesse ettevõtlusesse, säilitades
· Rahaühik euro · Riigikord föderatiivne vabariik · Iseseisvuse saavutas 27. juulil 1955 Euroopa Liiduga liitumine · Austria liitus aastal 1995 Euroopa Liiduga. · 1.jaanuaril 2002 võeti kasutusele euro. Kaart Loodus · Austria on suures osas mägine riik oma asukoha tõttu Alpides. · Austria asub parasvöötme mandrilises kliimavööndis, seal domineerivad läänetuuled. Rahvussümbolid Alpi jänesekäpp Austria rahvuslill Austria vapp Austria lipp Vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Austria · http://ubiquitously.com/wpcontent/uploads/2009/12/IMG_7684Edelweiss.JPG · http://www.peerproject.eu/fileadmin/templates/peer/img/Euro_Flag.png · http://www.warrenwindsports.com.au/files/img/hang_glide_Austria.jpg · http://econfix.files.wordpress
tavaliselt 8002500 m kõrgusel merepinnast ja levila ulatub sageli metsade levikupiirini. Alpi seedermänni levilas valitseb mõõdukalt niiske mäestikukliima. Aasta keskmine sademete hulk on 800...2000 mm.Puu talub talvel külma kuni -43 °C. Kasvupinnasteks on tavaliselt hästi vett läbilaskvad mullad, mille lähtekivimiteks on nii karbonaatsed kivimid kui ka silikaatsed mineraalid. Muldade reaktsioon on tavaliselt neutraalne või happeline. Alpi jänesekäpp Alpi jänesekäpp on aias keskmiselt 1015 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed.....Alpi jänesekäpp kasvab pärismaisena lubjarikastel mäginiitudel Pürenee, Alpi ja Balkani mäestikes. Alpikann Alpikann ehk tsüklaamen on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas. Euroopasse jõudis lill 16.
Umbes kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Loomad Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Linde on natuke rohkem. Tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Riik Riigikord 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja
Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Maavarade poolest on Sveitss vaene, leidub vaid mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik. Sveitsis asub ka maailma pikim autotunnel Sankt Gotthard, mille pikkus on 16 kilomeetrit.
Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. 31 % Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga, millest umbes 25 % on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid(alpi seedermännid), nulud, kuused ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. LOOMAD: Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind
Geranium napuligerum naerilaadne kurereha L Geranium sanguineum verev kurereha K Globularia cordifolia südajas keraslill K Gypsophila repens roomav kipslill LV Iberis sp ibeeris (mitmed liigid ja sordid) Leontopodium alpinum alpi jänesekäpp (eedelveiss) L Lewisia sp leviisia (mitmed liigid ja sordid) K Phlox subulata nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike) Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula Pulsatilla sp karukell (mitmed liigid ja sordid) Ramonda myconi pürenee ramonda VK
triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel. Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa). Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium). Talvekindlust testivad ka kivi-jugapuud (Podocarpus) ja sirmokas (Sciadopitys Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast
· Vierwaldstätter · Zürich · Genf - suurim · Boden · Lugano · Maggiore Loodus. Kliima · Alpi mäestik on kliimapiir parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel · oluline kõrgusvööndilisus · sademeid 500-4000 mm aastas · alpides lumesajud ja laviinid · orgudes ja Mittellandil on laialehine mets, mägedes segamets, okasmets, lähisalpiinsed põõsastikud ja alpiniidud · 2006-3300 m kõrgusel lumepiir Edelweiss ehk Alpi jänesekäpp. Emajuured. Turism Miks sõita Sveitsi? · mäed matkamine, alpinism ja suusatamine · kultuuriturism Berni pealinna sümboliks on karu. Bern · Aare jõe kallastel · vanalinn on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas · 1530 a. ehitatud kellatorn · Paul Klee keskus Bernis. ,,Kass ja lind." Ekspressionist, kubist, sürrealist. · Einsteini majamuuseum Zürich · rahanduskeskus Limmati jõe ääres · kaksiktornidega Grossmünster · 365 000 elanikku
kaitsevalli nõlvadel ja orus. Enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Et toime tulla mäestikutingimuste – tugeva tuule, päikesekiirguse ja järskude temperatuurimuutustega – on mägitaimed sageli madala padjandilise kasvuga, nende lehed aga tihti karvased, nahkjad või lihakad. Õied on suured ja värvikad. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss 6 (Leontopodium alpinum). Suvelava eest peenralt leiab aga ka viigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa), mis Eestis on võrdlemisi haruldased. Oru lõunanõlv on ehitatud turbaaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad varjulembesed ja happelist mulda vajavad taimed. Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti
· Fanerofüüdid - kogu aeg eksponeeritud, kõrgel; · Kamefüüdid ülalpool maapinda, kuid madalal; · Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis; · Krüptofüüdid sügavamal pinnases või vee all; · Terofüüdid seemnetena. Fanerofüüdid: puud, põõsad, epifüüdid, liaanid. Valitsev niiskes või parasniiskes, soojas kuni mõõdukas kliimas. 31 Kamefüüdid: puhmad = dwarf shrubs harakkuljus Alpi jänesekäpp ehk eedelweiss sookail Taime alumine osa puitunud, otsas rohtsed võrsed. Levinud kasvuvorm külma või kuiva aastaajaga paikades: tundras, põhjataigas jäävad puitunud osad lume alla, troopikas kaitseb kuivamise eest. Hemikrüptofüüdid (enamus meie rohttaimi): talvel või kuumal-kuival aastaajal rohelised võrsed/lehed valdavalt puuduvad. Pungad vahetult maapinnal või selle ülemises kihis, juurestik hästi arenenud, püsikud.
annaabi.ee 
