KÜMNE TOATAIME KASVATAMISE JUHEND Referaat Õppejõud: Eda Vahero Mõdriku 2015 SISUKORD Kümne toataime kasvatamise juhend.....................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. Alpikann.............................................................................................................. 5 1.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 5 1.2 Valgusnõuded................................................................................................ 6 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes...................................................................6 1.4 Väetamine..............................
VÕSU: 1.Millest areneb võsu? V:See areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. 2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest? V:Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taanarenenud soomuskujulised lehed või lehearmid. 6. 6.Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? V:Sest mugul on varuainerikas osa,kujult keraja või piklik
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Toataimede nimekiri 1. puis-aaloe - Aloe arborescens 2. flamingolill Anthurium 3. kõrge lehtliilia - Aspidistra elatior 4. kuningbegoonia Begonia × rex-cultorum 5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
2. Seleta mõisted: ladva-,külg- ja uinupung. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud NT: Alpikann,nuikapsas,liiliad,krookused,lumikellukesed,tulbid. 5. Mille poolest erineb risoom juurest? Risoom meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga.Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed või lehearmid. 6. Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? Vars 1. Missugused on varre põhilised ülesanded? Toitainete juhtumine teistesse taime osadesse. Seob tervikuks kõik ülejäänud taimeorganid
Muldade reaktsioon on tavaliselt neutraalne või happeline. Alpi jänesekäpp Alpi jänesekäpp on aias keskmiselt 1015 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed.....Alpi jänesekäpp kasvab pärismaisena lubjarikastel mäginiitudel Pürenee, Alpi ja Balkani mäestikes. Alpikann Alpikann ehk tsüklaamen on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas. Euroopasse jõudis lill 16. sajandil ning seda kasvatati kuninganna Elizabeth I botaanikaaias. 18. sajandil jäi lill unarusse ning seda leidus vaid üksikute kollektsionääride aedades, aga 19. sajandil tuli ta taas moodi. Vabas looduses kulub lillel õide puhkemiseks kaks-kolm aastat. John Wilmott avastas 1926. aastal, et kui mitte lasta taimel puhata, siis algab õitseaeg tunduvalt varem (12-15 kuu pärast).
uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG)
uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG)
Artemisia schmidtiana 'Nana' Schmidti puju 'Nana' Aster alpinus alpi aster Azorella trifurcata harkjas asorell Aubrieta sp aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) L Campanula cochleariifolia pisikellukas K Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid) Cyclamen coum ümaralehine alpikann V Dianthus alpinus alpi nelk K Dianthus deltoides nurmnelk V Dodecatheon sp jumalatelill (mitmed liigid ja sordid) Draba sp kevadik (mitmed liigid) Dryas octopetala harilik drüüas
Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav. Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol).
see stimuleerida meie hinge sama sügavalt kui muusikahelid on selleks võimelised". Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks sõna-sõnalt kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled. Liilia, iiris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord on nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas pole enam ära tuntav. Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol).
Otsepooldumine bakteritel. Toimub DNA kahekordistumine. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku. Pungumine pärmseened, ainuõõssed (korallid, meririst), käsnad. Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. Seda kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel (kartulid mugulatega, aedmaasikad võsunditega). Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Eoseline paljunemine
punetust, valu, ja kuplasid. Need aistingud mõne aja pärast mööduvad. Toore nõgese söömine võib esile kutsuda allergiat ja seedehäireid (Kaur jt, 2010). Harilik jõulutäht ehk piimalill. Taim on ohtlikult mürgine, sisaldades vähki tekitavat ja nahka ärritavat piimamahla. Sattudes nahale, limaskestadele või silma, võib tekitada kohalikke kahjustusi. Jõulutäht on põhjustanud raskeid mürgistusi lastel, kes on taime lehti närinud (Kaur jt, 2010). Alpikann. Mugula söömine põhjustab mürgistuse, mille tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, tugevad krambid ja hingamislihaste halvatus. Taime mahl ärritab nahka (Kaur jt, 2010). Kokkuvõte Alles mõned aastad tagasi tekitas suurt poleemikat teema, et lasteaedade hoovides ei tohiks kasvada mürgiseid taimi. Tugevatoimelisi mürktaimi kasvab ka igas koduaias, lisaks on ohtlikud mitmed toas kasvatatavad taimed
Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel
Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured:
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis Juurekael: alpikann Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast
Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid
Peamiselt põhjapoolkeral, 600 - 1000 liiki (s.str või s.l.) Rohttaimed Lehed peamiselt lihtsad, kodarikuna või vahelduvad Õied viietised, aktinomorfsed, kroon liitlehine, sageli putkega, tolmukad liitunud krooniputkega Õied sarkõisikutes, pikkade lehistumata varbade tipus Vili – kupar Esineb heterostüülia e. emakate erikaelasus (soodustab võõrtolmlemist) Seda sugukonda on käsitletud ka kitsamalt, praegu molekulaartunnuste alusel jälle suuremas mahus, nii kuuluvad siia jälle ka alpikann ja metsvits Kanarbikulaadsete seltsi kuuluvad veel sugukonnad: ( ühiseid morfoloogilisi tunnuseid raske leida) Lemmaltsalised (Balsaminaceae) perek lemm-malts (Impatiens) ja balsamiin Siniladvalised (Polemoniaceae) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), perekond leeklill e. floks Püünislehelised e. sarratseenialised (Sarraceniaceae) P-Ameerika lihatoidulised taimed Teepõõsalised Siia kuulub hiina teepõõsas Eebenipuulised aktiniidialised
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
