Uurali mäestik Uural ∗ Uural ehk Uuralid on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast. ∗ Mägedes on jõed jäätunud vähemalt pool aastat külma kliima ja aeglase voolu tõttu. ∗ Lääne-Uurali jõed on kiirema vooluga kui Ida- Uurali omad. Veekogud ∗ Mäed on paljudele sügavatele järvedele koduks. (Näiteks Uvildy, Itkul, Turgoyak ja Tavatuy järv) ∗ Paljudes järvedes asetseb ravimuda ja puhas kristalne vesi. ∗ Veekogudega on samuti tekkinud paljud orud. Kliima ∗ Kliima on vägagi eri...
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLE...
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
Laur Langeproon Veeuputus Kui laev oli valmis saanud, käskis Jumal Noal ja tema perel laeva minna. Noa pidi kaasa laeva võtma loomi ja linde ning toitu nende tarbeks. Seda kõike selleks, et kõik looma ja linnuliigid saaksid pärast neljakümne päeva pikkust suurt vihmasadu uuesti paljuneda maa peal. Kõik olendid, kes maapeale jäid pidid hukkuma. Noa tegi nagu kästud. Kõik läksid laeva ning peadselt hakkas ka vihma sadama. Sadu kestis nelikümmend ööpäeva. Kõik elu maapeal oli hävitatud, ainult Noa ja need kes temaga laevas olid jäid ellu. Vesi oli maa peal juba sada viiskümmend päeva. Jumal saatis kõva tuule, et vesi hakkaks alanema. Kolme kuu pärast hakkasid paistma mägede tipud. Noa lasi tuvi välja vaatama, kuid too ei leidnud kuiva maad ja pöördus tagasi laeva. Seitsme päeva pärast lasi Noa uuesti tuvi välja, kuid tuvi ...
Tööjuhend 8. klassile Nimi :Rasad Nadzafov Okasmetsad Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult OKASMETSAD. 1. Nimeta okasmetsa (taigat) iseloomustavad suurused. a) kõige suurem loodusvöönd b) enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal c) 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC d) suved on soojad vihmased ja niisked e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2. Mille poolest Norra diagramm erineb teistest? a) Norras on sademete hulk kõrgem b) Temp. Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, ...
Atacama kõrb 1. Asukoht Atacama kõrb asub Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres ja Andide mäestiku vahel, 15. ja 30. lõunalaiuse vahel .Laiub põhjast-lõunasse pika ribana läbi Tsiili, Peruu ja Boliivia. Joonis 1. Atacama kõrbe asukoht 2. Kõrbe suurus ja ulatus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed Namiibias ja California poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri. Näib otse mõistusevastane, et lau...
Gobi kõrbe iseloomustus Lühireferaat 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos ja katab Lõuna-Mongooliat ning Kesk-Hiinat (joonis 1.1.) 2. Kõrbe suurus, ulatus Gobi kõrbe pindala on ligi 1 300 000 km2 ja on seega suuruselt maailma neljas kõrb. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni, idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani 1.1. Gobi kõrbe asukoht mäestikuni. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi kõrbe näol on tegu külma, sisemaa kõrbega. Temperatuuri amplituud on -40oC talvel (joonis 3.1.) kuni +50 oC suvel. Põhjuseks on kõrbe kaugus ekvaatorist, kõrgus merevee tasemest (ligi 900 meetrit) ning külmad ...
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
VILJANDI KESKLINNA KOOL Ees-ja perekonnanimi 8.KLASS LOOVTÖÖ RELJEEFNE MAAL JUHENDAJA:.............................. VILJANDI 2013 2 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TÖÖKÄIK......................................................................................................................4 1.1.Kergematest töödest raskemateni............................................................................... 4 2.LÜHIKIRJELDUS PILTIDES...................................................................................... 4 2.1.Lilled...........................................................................................................................4 2...
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusrese...
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad ...
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
Cupido ja Psyche Greetel Kala ja Eliisabeth Reek 2013 Cupido Ja Psyche * Cupido ja Psyche on lugu ladina novellist Metamorfoosis, tuntud ka kui The Golden Ass. * See on kirjutatud 2. sajandil e.K.r * See räägib Psyche ja Cupido armastusest ning sellest kuidas nad ületasid kõik takistused oma teel. * Cupido ja Psyche esinevad kreeka kunstis juba 4. sajandil e.K.r Cupido Ja Psyche * Cupidot kujutatakse kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Väidetavalt ei läinud tema nooled ühestki sihtmärgist mööda. * Psyche oli kaunis surelik, kelle ilu imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi Armastuse jumalanna Aphrodite omaga. Mõnes müüdi vormis on öeldud, et Psychele toodi ohverdusi ja inimesed pöördusid tema poole oma palvetes. Lõpuks sai Psychest surematu. Cupido Ja Psyche *Cupido ja Psyche loo ajendiks on juma...
Ragne Vainov Safari Aafrika on tõeline safarimanner seal on väga mitmekesine loomastik ja taimestik Võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede vihmametsade - ja laialeheliste metsade taimed "The Big Five": lõvi, ninasarvik, elevant, pühvel ja leopard Suahiilikeelne sõna "safari" tähendab rännakut või seiklust ja seda kahjuks mitte ainult loodussõbralikus tähenduses Lõuna-Aafrika paikneb Aafrika lõunatipus Sellel riigil on 3000-kilomeetriline merepiir LAV-i territoorium on Eestist umbes 27 korda suurem Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui Ida-Aafrikas Parim aeg safariks on LAV-i talv maist septembrini Aafrika uhkus ja maailma tuntuim rahvuspark President Paul Krugeri (1825-1904) nime kandev park asutati juba 1898.aastal Kruger paikneb Lõuna-Aafrika kirdeosas Mpumalanga provintsis, piirnedes Mosambiigi ja Zimbabwega Üle kahe miljoni hektari suurusel territooriumil elab 114 roomaja-, ...
Maa õnnistus. 1. Kuhu rajas Iisak oma kodu? V: Mäenõlvakule, metsade ja soode vahele. 2. Kuidas hankis Iisak omale süüa? V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna. Inger oli jänesemokaga lopsakas tüdruk, sõstrasilmadega. 5. Kuidas suhtus Inger Iisakusse? V: Inger suhtus Iisakusse väga suure austuse ja imetlusega 6. Kes oli Oliine? V: Oliine oli Ingeri sugulane üle mäe. Vana lapi naine. 7. Miks Inger tahtis üksi sünnitada? V: Ta kartis, et sünnib ka jänesemokaga laps ja häbenes seda. 8. Mis juhtus Ingeri kolmanda lapsega? Miks? V: In...
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust ...
Mõte, tahe, jõud ja tegu ,,Maa õnnistuses" (Gnut Hamsun) Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses ,,Maa õnnistus" on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, ho...
Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses „Maa õnnistus“ on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. M...
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks. Iisaku suhtumine töösse; rõõm tööst: Iisak teadis, et miski ei tule kergelt. Seda teades, et loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpriski kulukas. Tema elufilosoofia oli lihtne: ainult maad harides võib inimene õndsaks saada. Maa oli tema jaoks elu, tema suur armastus, mille eest ta hoolitses kui omaenese lapsukese eest. Iisaku töö ...
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
BRATISLAVA Koostas: Antty Lillepuu Mõniste Kool 9.Klass SISSEJUHATUS Bratislava on Slovakkia pealinn. Slovakkia all asub Ungari ja lääne pool Austria, Viini on ainult 60 km, kahe pealinna, Viini ja Bratislava, vahemaa on lühim maailmas. Bratislavas on suved soojad ja vihmased, talved külmad, pilves ja niisked. Rahvaarv Bratislavas on 451 616.Keeleks on Slovakkia. Bratislava telefonikood on +02...Sealne kellaaeg on meist ühe tunni võrra taga. Bratislava vapp: Slovakkia lipp: Slovakkia vapp: Slovakkia asukoht: BRATISLAVA LOODUS Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madalik...
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport...............................................................................................
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur...
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või ke...
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal vä...
Kõigusoojasus ja püsisoojasus. Raskete aegade üleelamine. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl Pütsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojaste...
Audentese Erakool Lumeleopard Referaat Elisabeth Ots 4.b Tallinn 2015 VEIDI LUMELEPARDIST Lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia, ka Panthera uncia) on kaslaste (Felidae) sugukonda ning lumeleopardi perekonda kuuluv imetajast (Mammalia) kiskja. Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775 Türkmenistani ja Iraani piiril olevas Kopetdagis elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud. Schreiber paigutas lumeleopardi pantritega samasse perekonda ja andis talle nimeks Panthera uncia. Samamoodi nimetab teda 1987. aastal välja antud "Loomade elu". Sageli eraldatakse ta omaette perekonda, kuhu kuulub kõigest üks liik. Kuid viimased geeniuuringud on selles kahtlusi tekitanud, sest nende järgi ei erine lume...
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...
KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, k...
HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744 www.PowerpointsFree.com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg ÜLD...
HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744 www.PowerpointsFree.com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg ÜLD...
Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust looduskonnale palju räägitud ja arvame, et probleem on reaalne ja sellega tuleks rohkem tegeleda. Oleme k...
Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, t...
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ...........................................
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. ...
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõits...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratav...
Jaanus Tammiste Tartu Ülikool Usuteaduskond II kursus Eksegees 1.Jagada osadeks salmid Gn 1-1-7 1a Alguses lõi Jumal 1b taevad ja maa 2a Ja maa oli tühi ja paljas 2b ja pimedus oli sügavuse peal 2c ja Jumala Vaim hõljus vete kohal 3a Ja Jumal ütles 3b ,,Saagu valgus" 3b Ja valgus sai 4a Ja Jumal nägi, et valgus oli hea 4b ja Jumal lahutas valguse pimedusest 5a Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. 5b Siis sai õhtu ja sai hommik esimene päev. 6a Ja Jumal ütles; 6b ...
Tehnilised uuendused ja keskaja sõjandus. Keskaja inimesed vaatlesid keskaega kui ajastut, mil kõik oli juba olemas, mitte midagi uut ei olnud enam võimalik leiutata. Olemasolevaid leiutisi oli võimlik ainult täiustada, samuti on võimalik taaselustada antiikaegseid leiutisi ja neile vajalikke modifikatsioone teha ,,keskaja kõige revolutsioonilisemad leiutised" pärinevadki just antiigist. 11. sajandil hakkavad ilmnema ja arenema tähtsad tehnilised uuendused, kuid üldiselt leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust. Siinkohal võib näitena tuua vesiveski, mis arvatavasti pärineb 2. sajandist eKr Illüüriast ja mida roomlased suuresti täiustasid, asendades horisontaalsed rattad vertikaalsetega ja ühendades ülekande abil rataste horisontaalse telje veskikivide vertikaalse teljega. Kuid määravaks jääb siiski käsikivi, mida käitasid orjad või loomad. ...
SUURE PANDA KAITSE Suure panda kaitsmisega tegeleb tänapäeval mitmeid organisatsioone maailmas. See loom on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe teada.Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad ELUVIIS Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti pe...
Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvas...
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
Slovakkia Sissejuhatus Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Üld andmed Slovaki Vabariik slovaki Slovenská Republika Slovaki lipp Slovaki vapp Slovaki asendikaart Riigihümn Nad Tatrou sa blska Pealinn Bratislava Pindala 48 845 km2 Riigikeel(ed) slovaki Rahvaarv 5 417 000 (2009) Rahvastiku tihedus 110,9 in/km2 President Ivan Gasparovic Peaminister Robert Fico Iseseisvus 1. jaanuar 1993 SKT 86,661 miljardit USD SKT elaniku kohta 20 002 USD Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg ROK-i kood SVK Telefonikood 421 Lühi ajalugu 13.19. sajand * 1241-1242 Tatari-mongoli sissetung Ungarisse. Et laastatud maad uuesti asustada, ku...
Egiptus Paide gümnaasium Käty Kuusemets 10 H Egiptus kaardil Egiptus asub Aafrika kirdeosas, Vahemere ning Punase mere vahel. Tema naabriteks on Liibüa(läänes), Iisrael(idas) ja Sudaan(lõunas). Halduslikulikult jaguneb Egiptus 26. kuberkonnaks. Üle 90% maast moodustab kõrb ning suurem osa 77 miljonist elanikust elab Niiluse orus ja Niiluse deltas, ülejäänud aga viljatu sisemaa oaasides. Egiptuse kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja loomad on kõrbekliimaga kohastunud ning taluvad kõrget temperatuuri ja pikki põuaperioode. Hoo...
SISUKORD Sissejuhatus 3 1.Loodus 4 1.1Taimestik 1.2Looduslikud riigipiirid 1.3Madalikud 1.4Jõed 1.5Järved 1.6Põhjavesi 2.Kliima 6 2.1Aastaajad 2.2Pinnamood 2.4Siseveekogud 3.Keeled 7 3.1 Rahvuslik koosseis 3.2 Usundid 4.Linnad 8 4.1 Külaelu 4.2 Rahvakunst 4.3 Söök 5.Riigikord 9 5.1 Kirikud KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 LISA 12 1 SISSEJUHATUS Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Slovakkia pealinn on Bratislava. Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. ...
annaabi.ee 
