Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, suhtarv, suhtarvud, oman, maksevõime, rentaablus, kokk, oder, likviidsus, omani, võimendus, konkurentsijõud, käibevara, tegevusharu, kond, töötaja, kartul, kuludega, maakasutus, monopol, tööjõud, maarent, tootlikus, fadn, puhaskäibekapital, piimatoodete, sektor, maamajanduse, tootlikkus, oligopol, tegevusharus, porteri, suhtarveÄrikasum on stabiilsem kui brutokasum, on näha et võrreldes 2011 aastaga on ettevõtte kasum igaljuhul langenud. 2015 aastal on ettevõtte Gargohunters AS brutokasum väga madal, mis võib tuleneda sellest, et 2011. aastal olid kulud väiksemad ja tulud suuremad. Antud joonis erineb oluliselt bilansi vertikaalanalüüsist, kuna vertikaalanalüüsis ei valita baasaastat. 12 3 SUHTARVUDE ANALÜÜSID Maksevõime analüüs Ettevõtte maksevõime analüüsi teostamiseks on kasutatud järgnevaid valemeid: Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= käibevara/lühiajalised kohustised Joonis 7. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (autorite koostatud) Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 0.25 0.20 Lühiajaliste võlgnevuste 0.15 kattekordaja 0.10 0.05 0.00 2015 2014 2013 2012 2011 2010
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 7 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 3. FINANTSANALÜÜS Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)
Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)...........................................................29 Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs..............................................................................30 Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs..................................................................................32 Lisa 5. Du-Pont-i puu.................................................................................................33 Lisa 6. Eesti Statistikaameti suhtarvud 2009-2010....................................................34 2 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsitavaks ettevõtteks Tallinnas asuva Eesti suurima reisibüroo Estravel AS. Antud ettevõte on huvipakkuv, sest tegemist on Eesti ühe vanima ning usaldusväärseima ettevõttega turismivaldkonnas. Estravel AS peakontor asub Tallinna
......................................................................................................................................... 32 8.3Kapitali struktuuri suhtarvud ...........................................................................................................................
......11 2.1.3 Tallink AS..............................................................................13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus.........................................................18 3.1.1 Raha ja pank müügituludest...............................................18 3.1.2 Maksevalmidus.....................................................................20 3.1.3 Lühiajaliste kohustuste kate...............................................21
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3.LIKVIIDSUSE ANALÜÜS..............................................................7 3.1Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase....................................7 3.2Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase.........................................................8 3.3Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase.......................................................9 3.4Puhaskäibekapital.............................................................................................................10 4.VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS. 11 4
D/A 0,47 0,54 0,57 0,61 0,50 0,46 0,47 0,47 0,46 0,46 0,48 0,47 0,49 D/E 0,87 1,17 1,32 1,54 1,01 0,84 0,88 0,90 0,86 0,86 0,91 0,89 0,97 A/E 1,87 2,17 2,32 2,54 2,01 1,84 1,88 1,90 1,86 1,86 1,91 1,89 1,97 ROE näitab omakapitali rentaablust ehk puhaskasumi ja omakapitali suhet. ROE on olnud aastate lõikes üsna erinev. Kõige suurem omakapitali rentaablus oli aastal 2001 (23,24), kõige madalam aastal 1999 (-11,41), mil rentaablus oli negatiivne. 12 ROE võtab arvesse iga üksiku investeeringu finantseerimisviisi. ROE põhineb eeldusel, et investeeringu finantseerimiskulud võivad tugevalt avaldada mõju ettevõtte finantsvõimendusele ja kapitali hinnale. ROA näitab varade rentaablust ehk tasuvust
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud kodutööga hindame Tallinna Kaubamaja AS majandustegevuse tulemusi ja finantsseisundit finantsaruandluse analüüsi baasil
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle analüüsi teeb autor kuuendas peatükis). Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu. Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks.
................................. 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 ).............................
..5 Hiiumaa turismiteenused....................................................................................................................... 5 Majutus.................................................................................................................................................. 6 Swot analüüs.......................................................................................................................................... 7 Turule sisenemine ja konkurents........................................................................................................... 8 3 OSA.............................................................................................................................................................9 Ettevõtte profiil...................................................................................................................................... 9 Lähteandmed..................................................
3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Turu võimalikud muutused 6 4.2.5. Konkurents 6 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1. Turustuskanalid 7 4.3.2. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 7 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 7 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 7 4.4.3
869 718,6 948 335,1 757 767,9 823 909,2 111 950,7 124 425,9 15 327,1 27 372,9 24 977,4 28 016,0 1 365,6 1,5 322,1 899,0 72 689,7 68 139,4 -1 376,1 -10 798,9 71 313,6 57 340,5 71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks.
Üldine majanduslangus, mis näitab juba stabiliseerumise märke, ei mõjutanud eriti AS Dale LD tulemusi. 2011 aasa müügitulu oli kokku 4 042 396 eurot, mis on pea 15% rohkem kui 2010 aastal. Müügitulemusi mõjutas suuremalt osalt toodete müük Soome, mille müügitulu kahekordistus võrreldes 2010 aastaga. Veel müüakse tooteid Valgevenesse ja Eestisse, kuid nende maade müügitulu oli enamvähem stabiilne võrreldes 2010 aastaga. 3. Suhtarvude analüüs Ettevõtte likviidsus Aasta 2011 2010 Likviidsuskordaja 1,34 1,17 Kõige üldisemateks maksevõimet iseloomustavateks näitajateks on likviidsuse tasemenäitajad. Likviidsuskordaja valem on selline: Likviidsuskordaja= Käbevara / Lühiajalised kohustused Maksevõime üldine tase näitab mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi. Antud ettevõtte maksevõime on kõike parem olnud aastal 2011
.................... 5 3. Ärikeskkonna analüüs......................................................................................... 6 4. SWOT ja strateegia............................................................................................. 7 4.1. Konkurentsi- ja turundusstrateegia..............................................................7 4.2. SWOT-analüüs............................................................................................. 8 5. Teenus, turg ja konkurents.................................................................................. 8 5.1. Teenusest..................................................................................................... 8 5.2. Turg.............................................................................................................. 9 5.3. Konkurendid................................................................................................. 9 6. Juhtimine ja personal...........................
4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5. Turu võimalikud muutused 7 4.2.6. Konkurents 7 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1. Turustuskanalid 7 4.3.2. Müügitoetus 7 4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8
2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE 22 KASUTATUD KIRJANDUS 24 SISSEJUHATUS Töö on koostatud Kaska-Luiga talu kohta, mis asub Põlva Maakonnas Kanepi vallas.
) 22) 23) Tööjõuressursside vajadust mõjutavad tegurid 24) Personali vajaduse tegurid: · erialase diferentseerituse kasv · uute erialade teke ning osade erialade tehnoloogiline vananemine · suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele samas esineva tööpuuduse taustal · elatustaseme tõusust tingitud palkade tõus · kõrge kvalifikatsiooniga tööliste kõrgem sotsiaal-poliitiline aktiivsus · suurenenud sotsiaalne vastutus ühiskonna kõigi liikmete heaolu eest · kasvav konkurents rahvusvahelisel ja siseriiklikul tööjõuturul 25) Personaliga seotud uuringud 26) Makrotasandil (riigi tasandil): · tootmisvõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine · tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes · personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades · erialase väljaõppe korraldamine 27) Ettevõtte tasandil: · tööjõu jaotumine ja tootlikkus · tööjõu liikumise (voolavuse) prognoosimine
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise d
Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt
-- käibekapitali juhtimine -- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
KAHE AUDIT ETTEVÕTTE 2015/16a. MAJANDUSAASTA ARUANDE VÕRDLUSANALÜÜS Töö eesmärgiks oli võrrelda kahte audiitor ettevõtet ja tuua välja erinevused. Valik on tehtud just selline, et tuua välja erinevused mis mõjutavad ettevõtte edukust, kuigi tegevusaeg on sama pikk. Võrreldakse mõlema ettevõtte 2015. aasta ja 2016. aasta majandusaasta aruannet. Mõlemad ettevõtted on vastu võtnud rahvusvahelise võrgustiku sõltumatuse reeglid (Global Independence Policy) ja koostavad oma aruandeid vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega IFRS (International Financial Reporting Standards). Mõlemad ettevõtted kuuluvad globaalsesse võrgustikku ning peavad teostama kvaliteedikontrolli ja vastavuse järelevalvealast tegevust, mis hõlmab teenuste osutamist, eetikat, ärialast käitumist ja sõltumatust käsitlevaid küsimusi. Mõlemad ettevõtted on tegutsenud Eestis ligikaudu 25 aastat. Niinimetatud Suure Neliku ettevõ
Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega. a) Koostage firma plaaniline raamatupidamisbilanss, mis peegeldab laenu kasutamist; b) Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja ülalmainitud moel kasutamist? c) Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Lahendus: a)raamatupidamisbilanss Varad Kohustused ja omakapital Raha 320 000 (250000+70000) Kreditoorne võlgnevus 750 000 (850000-100000) Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 475 000 (550000-75000) Tootmisvarud 940 000 (860000+80000) Kokku lühiajalised kohustused 1 225 000
OÜ ETTEVÕTE Äriplaan Äriplaanis sisalduv informatsioon, kaasa arvatud ettevõtte strateegia, sihtturud, teenuste ja finantsprognooside kirjeldus, on konfidentsiaalne 6. jaanuar 2017 Ülevaade ja ajalugu Sissejuhatus ettevõtte tegevuse kohta, lühike ülevaade ajaloost ja tähtsamatest saavutustest. Viimases lõigus kirjeldage eesmärki, mida tahetakse äriplaaniga saavutada. Asutamise aasta ning reg-nr: Põhitegevusala: Omanikud: Tegevusaadress: Sertifikaadid ja litsentsid: Osakapital: Töötajate arv: Joonis. Ettevõtte tegevusaadress: [ettevõtte logo] 2 Toote/teenuse kirjeldus Ettevõtte toote või tegevuse kirjeldus. Siin osas tooge välja patendid, kaubamärgid ning litsentsid. Samuti, milliseid toote- või teenusearendusi plaanitakse tulevikus. Joonis 2. Toote visualiseerimine [ettevõtte logo]
.................................................................. 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE.................................................................................................................. .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15
....... 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5.2 Likviidsuse tase........................................................................................................... 10 6.1 Varude käibekordaja.................................................................................................... 12 7.1 Kogukasumi tase......................................................................................................
Tallinna Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes. Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi: 1 ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
ettevõtte varad efektiivselt kasutatud. Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs dünaamikas. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarvuanalüüs Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. Suhtarvude põhiliigid: Likviidsussuhtarvud e maksvõime näitajad Efektiivsuse näitajad Rentaabluse suhtarvud e tootluse suhtarvud Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. Tähtis vastata järgmistele küsimustele: kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse
annaabi.ee 
