13) katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. 2. Mis on katastri pidamise eesmärk? Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3. Millised on Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti ülesanded seoses maakatastri pidamisega? (1) Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. (11) Katastri volitatud töötleja (edaspidi katastripidaja) on Maa-amet. (2) Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta.
vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Kinnisvara haldamise osakond Maareformi osakond Geodeesia osakond Fotogramm-meetria osakond Kartograafia osakond Geoloogia osakond Geoinformaatika osakond Kinnisvara hindamise osakond Aadressiandmete osakond Maakatastri osakond Katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond Maa-ameti tegevused jagunevad 4 alamvaldkonnaks 1) Riigi maapoliitika rakendamine. 2) Maakatastri pidamine. 3) Geoinformaatika. 4) Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine, sh Eesti territooriumi aeropildistamine. * maakatastri pidamine ja katastrimõõdistamiste korraldamine; * maareformi teostamise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine; * ruumilise planeerimisega seotud ülesannete täitmine;
Piirimärkideks on kõikides punktides metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjaosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille koostas Kehtna valla maanõunik....08.07.1999.a. Piiriprotokolli koostaisel on asjaosalistele selgitatud asjaõigusseaduse §128,129; maakatastriseaduse §22 ja haldusõigusrikkumise seadustiku §48 sisu (piiri piirikindlakstegemine, vastutus maakasutusnõuete ja maakatastri pidamise korra rikkumise eest). Käesolev protokoll on koostatud ühel (1) lehel ja kolmes (3) eksemplaris. 1.Põllumajandusministeeriumi esindaja 2.Haridusministeeriumi esindaja 3.Kehtna valla esindaja, maakorraldaja 4. Piirimärkide kättenäitamisl osalenute allkirjade ehtsust tõestan (piiriprotokolli koostaja) 7 Piiriprotokoll maatükile IX Käesolev piiriprotokoll on koostatud 29.03.2000.a.
metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille on koostanud Kehtna valla maanõunik Heiki Paat 20.12.1999.a. Piiriprotokolli koostamisel on asjaosalistele selgitatud asjaõigusseaduse §128; 129; maakatastriseaduse §22 ja haldusõigusrikkumiste seadustiku §48 sisu (piiri kindlaksegemine, vastutus maakasutuse nõuete ja maakatastri pidamise korra rikkumise eest). Käesolev protokoll on koostatud 1 (ühel) lehel ja 3 (kolmes) eksemplaris. 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg 4.Piirimärkide kättenitamisel osalenute allkirjade ehtsust tõestan (piiriprotokolli koostaja) Siim viin
Milline oli nende sisu? Teostati maamõõtmis töid, valmistati plaane ja koguti neid, projekteeriti põllumajandusehitisi, koostati soode kuivendamisprojekte, veejuhtmete süvendamine, kontrolliti mõisate tegevust, metsade kontroll, tehnika kontroll. Lisaks peeti tähtsaks veel väljaspool linnu asuvate kinnisvarade hindamist ja maksustamist, riigimaade korraldamist ning loomulikult maakatastri kokku seadmist ja korraldamist 5. Milline oli maakorraldustööde läbiviimise kord Eesti Vabariigis (1918 1939)? Töid alustati vastavalt avalduse alusel, mis esitati asjast huvitatu poolt maa-ametile. Järgnes tööde ettevalmistamine (eeltöö), uuriti kohalike olusi, uuriti, kas on eeldust soovitud tööde tegemiseks, koguti andmeid. Seejärel kutsuti kokku komisjon maa- ameti juhataja poolt, seal tutvustati infot kõikidele asjaosalistele
.......................................3 1.Kinnisvara olemus......................................................................................................................................4 1.1. Kinnisvara mõiste...............................................................................................................................4 1.2. Kinnisvara asukoha kirjeldus.............................................................................................................4 2.Maakatastri andmed................................................................................................................................... 6 2.1. Aadress ja tunnus ...........................................................................................................................6 2.2. Sihtotstarve......................................................................................................................................6 2.3. Pindala ja maade eksplikatsioon ......
Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse ära kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond, kui see on olemas, kinnistu number, kinnistu nimetus, kui see on olemas ja lisalehtede olemasolu. Registriosa esimesse jakku ,,Kinnistu koosseis" kantakse: kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, asukoht, pindala, andmed kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Nimetatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Registriosa esimesse jakku kantakse ka kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Kui asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, parandatakse ka märge. Registriosa teise jakku ,,Omanik" kantakse andmed omaniku, ja kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike kohta. Viimasel juhul märgitakse ka, kas kinnistu on ühis- või
Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad ja kinnisasjadega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ning kohustused, sh hoonestusõigus ja kasutusavaldus. [5] Kinnisvara on kodanlike riikide õiguses liikumatu (immobiilne) vara (nt. maa,
1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE..................................................................
Valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. Jaanus Tamkivi keskkonnaminister Valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Laine Jänes kultuuriminister Valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet.
ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. (Riigiteataja) Maakataster: Maa-ameti juures peetav maakataster on tehniline register: selles kajastuvad maamõõtmise tulemused, andmed maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul. Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärgiks on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. (Justiitsministeerium, Maa-amet) Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus (Riigi Teataja, Kinnistusraamatuseadus) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi
. . . , , . 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. , . , , . . 19.Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. - , ,, ,, , , ,, . . 20.Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses. 21.Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses. 22.Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas. , . 19 , , . 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. - , . - , , . .(,,) . , . . . 25. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused. , , ., , . , , . . , . 26. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses. , . , . , . ,, , , .
kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigiasutused, omavalitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid KESKKONNAMINISTEERIUMI ÜLESANDED – keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; maakatastri pidamine; ilmavaatlused; loodusvarade kasutamise, kaitse, arvestamise korraldamine; geoloogiliste, ehituslike tööde korraldamine KESKKONNAINSPEKTSIOONI ÜLESANDED – järelevalve ja õigusrikkumiste menetlemine looduskaitse, keskkonnakaitse ja kalakaitse valdkondades KESKKONNAAMETI ÜLESANDED – keskkonnalubade ja litsentside andmine; kaitstavate loodusobjektide valitsemine; kalavarude kaitse korraldamine;
· 1993 Saadi CASIO kassasüsteemide esindusõigused Eestis. Avatsi Sisustuse ja Ergonoomia keskus Tallinnas · 1994 Alustati tarkvara allhangete teostamist firmale Siemens Nixdorf. Sõlmiti PHILIPS projektorite esindusleping Eestis. · 1997 Liituti Oracle Business Alliance koostööprogrammiga. Liituti Microsoft Certified Solution Provider programmiga. · 1998 Tarniti Expo'98 Eesti paviljoni multimeedialahendus Lissaboni. · 1999 Anti käiku riigi maakatastri infosüsteem. Sõlmiti videkonverentsi süsteemidemaaletoomis leping firmaga Picturetel ja kiirete kommunikatsiooniseadmete maaletoomise leping firmaga Extreme Network. Paigaldati esimesed Siemens Nixdorf makseterminalid Ühispanka. · 2001 Viidi sisustuse ja ergonoomia alane tegevus üle tütarfirmasse AS Intera. · 2004 Loodi Ida-Virumaa infosüsteemide arenduse ja hooldusega tegelev tütarfirma Datel Viru OÜ.
Korteriühistu- korteriomanike loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kortermajaga seotud majandamine ja omanike ühiste huvide esindamine. Maa-amet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, teostab täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel.
26. Mis on ehitusluba? o Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. o Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? 7 o ...on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. o Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel 28. Kes on katastripidaja?
seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? o …on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. o Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel 28. Kes on katastripidaja? o Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet
omavalitsus pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse. Detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saadab kohalik omavalitsus maavanemale ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada
säästva kasutamise. Keskkonnapoliitikat korraldab ja koordineerib Eesti Vabariigis Keskkonnaministeerium. Ministeeriumi ja erinevate allasutuste ülesandeks on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Keskkonnaministeeriumi missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava keskkonnakaitse süsteemi väljaarendamist, mis tagaks puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on: · Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, · maaga ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, · loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, · kiirguskaitse tagamine, · keskkonnajärelevalve, · ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, · keskkonnaregistri ja maakatastri pidamine, · keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. 25)Nimeta Keskkonnaministeeriumi valitsusalasse kuuluvaid insitutsioone. Keskkonnaamet, Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus,
· Ülevaate saamiseks maast kui varast · Territooriumi plaanimiseks · Planeeringute ja ehituse järelvalve korraldamiseks · Kinnisvara maksustamiseks · Kinnisvara tsiviilkäibe õiguspärasuse tagamiseks · Omandi kaitse tagamiseks · Omanike õiguste ja kohustuste teadvustamiseks · Hüpoteegi seadmise võimaldamiseks · Kinnisvarapoliitika kujundamiseks 18) Millised on olulisemad kinnisvararegistrid. Fiskaal- ja legaalkatastrid ja ehitisregister . 19)Maakatastri ülesanne ja kooseis. Maakatastri ülesanne on kajastada maatükkide majanduslikku reziimi. Koosseis: maaregister, katastrikaardid, katastriarhiiv. 20)Maakatastris katastriüksuste kohta fikseeritavad andmed-asukoht,- nimetus(hajaasustustega aladel) ,- katastritunnus,- katastri registreerimise aeg,- pindala,- sihtotstarve,- kõlvikute loetelu koos pindaladega,- registriosa nr,- maksustamishind
keskkonnaalased programmid ja koostööprojektid. Keskkonnaministeeriumi ülesanded - riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine, regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine, loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine, järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle, ilmavaatlused, geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine, osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses. KKM-i alla kuuluvad asutused - EV Riiklik Maa-amet, Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon.
8) täidab muid seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 11. Põlula Kalakasvatuskeskus 1) Kalakasvatuskeskuse põhiülesanneteks on kaitsealuste või ohustatud külmaveeliste vääriskalaliikide noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine kalavarude taastamise eesmärgil ning nende kalade looduslike populatsioonide geneetilise materjali kogumine ja säilitamine elusgeenipankades. 12. Maa-amet (1)Ameti tegevus valdkonnad on: 1)maakatastri pidamine; 2) maareformi läbiviimise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine; 3) geoinformaatika alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 4) kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 5) geodeesia alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 6) geoloogia alase tegevuse korraldamine; 7) maa hindamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine;
täiendavat, seda üksnes tehniliselt eeldavat. KOVüksused pole põhiõigusvõimelised. KOVüksuse nimi on ajaloolise väärtusega staatuseelement, mis teenib vastava üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed. Haldusüksuste nimistu kinnitab ja teeb selles muudatusi Vabariigi Valitsus. 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium KOV üksuste piirid tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister. Kõiki valla- ja linnaelanikke kui vastavata territoriaalkorporatsioonide liikmeid ühteliitvaks õiguslikuks ja ideeliseks sidemeks on nende territoriaalne kuuluvus vastavasse KOVüksusesse. KOVüksust kui territoriaalkorporatsiooni iseloomustab ka territoriaalvõim- igaüks, kes tema territooriumil viibib, on allutatud korporatsiooni võimule
ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutusedkannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3) Lisaks veel maakatastri seadus! AÕS § 127 Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. § 129. Piiri kindlakstegemine (1) Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.
katastriga Maakorralduse osaliste(kinnisasja omanike) õigused: - nõuda kinnisasja piiri looduses kättenäitamist enne maakorralduskava kooskõlastamist - nõuda maakorralduse tõttu kinnisasja väärtuse ja kasutamistingimuste muutumisel rendi- või hoonestusõiguse tasu muutmist - sõlmida ühise tegutsemise leping või moodustada maakorraldusühistu maakorralduskava koostamiseks. 22. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastri pidamise eesmärk on registreerida maa väärtust, looduslikku seisundit ja kasutust kajastavat infot ning tagada informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus. 23. Kinnistusraamatu neljas registriosas sisalduv põhiinformatsioon Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: Registriosa neljas jagu "Hüpoteegid"
rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud järgnevalt nimetatud juhul. Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. 37. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? Kataster on riigi põhiregister.Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 38. Kes on katastripidaja? Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet.
elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (5) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saadab kohalik omavalitsus maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (6) Kui kehtestatud üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muudatust ja maavalitsus on vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse kandnud, saadab maavalitsus Siseministeeriumile muudatusi kajastava maakonnaplaneeringu väljavõtte ühe kuu jooksul muudatuste planeeringusse kandmise päevast arvates. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004]
võtta, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenistus ja palgasuhteid, täita personalihalduse ülesandeid. Põhiõigusvõime – KOV üksustel ei ole 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium KOV üksuste piire nimetab PS § 158. ETHS loeb piire haldusüksuse, seega ja KOV üksuse müistesse kuuluvaks. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister. KOV üksust kui territoriaalkorporatsiooni iseloomustab ka territoriaalvõim-igaüks, kes tema territooriumil viibib, on allutatud korporatsiooni võimule. Eestis pole unitaarriigi põhimõttest(PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine. Haldusüksuste piiiride muutmise alused ja korra sätestab ETHS. Territoriaalsed
...................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas..................................................................11 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon......................................11 26. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused...............................................................11 27. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses ..........................................12 28.Valitseva ja teeniva kinnisasja mõisted seoses reaalservituutidega ........
Lisa 3. Taimkatte uuringualade paiknemine Lisa 4. Truus, L., Puusild, E. 2008. Species richness, biomass production and recent vegetation changes of Estonian floodplain grasslands. Käsikiri 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus Traditsiooniliselt majandatavate rohumaade kohta on kasutusel kolm enam-vähem võrdse mahuga mõistet. Põllumajanduses ja maakatastri kõlvikuna on levinud väljend ,,looduslikud rohumaad". See tähistab nende alade looduslähedust võrreldes kultuurrohumaadega. Bioloogilises ja looduskaitselises erialakirjanduses on enam levinud terminid ,,pool- looduslikud niidud" või ,,pool-looduslikud kooslused" mis arvestavad alade looduslikku algupära ja püsimiseks vajalikku inimmõju. Viimastel aastatel on aga kasutusse tulnud (eriti looduskaitselistes ringkondades) termin ,,pärandkooslused", mis viitab koosluse pikkadele
KOV üksused pole põhiõigusvõimelised. Üksuse nimi on ajaloolise väärtusega staatuseelement, mis teenib vastava üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed. Õigus oma nimele on absoluutne a-õ isikuõigus. Üksuse õ oma nimele kuul KOV institutsionaalse õigussubjektsuse garantii kaitsealasse Terr: KOV üksuse piire nim PS § 158. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtest korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Kõiki valla- ja linnaelanikke ühteliitvaks õiguslikuks ja ideeliseks sidemeks on nende terr kuuluvus vastavasse KOV üksusesse. Üksusel terrvõim: kõik, kes tema terr-l viibivad, on allut korporats võimule. EE ei saa luua terr, mis ei kuul teat KOV üksuse koosseisu, sest alati eksist mingeid kohaliku elu küs-i. Samas pole unitaarriigi print-st (PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine
13. Fiskaal- ja legaalkataster, nende erinevus. (lk 159) Fiskaakataster. Fiskaalkatastri ehk lihtsalt katastri ülesandeks oli kinnisvara koosseisu, selle väärtuse ja tulukuse kindlakstegemine kinnisvara omaniku maksustamiseks. Kataster sisaldas andmeid maa suuruse, kõlvikute ja klasside ning maa tulukuse kohta, st faktilisi andmeid kinnisvara kohta, mis aja jooksul võivad muutuda. Katastri selles osas on seega esikohal majanduslikud andmed. Katastrit peeti riigi huvides. Legaalkataster. Maakatastri teiseks osaks oli legaalkataster, mida peeti eraldi fiskaalkatastrist ja mille ülesanne oli erinev. Legallakatastri ülesandeks oli nende eraisikute õiguste ja huvide kaitse, kes sõlmisid tehinguid kinnisvara kohta. Selle katastri eesmärgiks oli mitte kinnisvara faktiline kirjeldamine, vaid kinnisvara juriidilisest seisundist täpse pildi andmine, st kinnisvara ülemineute ja kinnisvaral lasuvate koormatiste avalikustamine. Seega vastandina fiskaalkatastrile peeti legaalkatastrit
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ül: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: 1.Valitsusasutused: EV Riiklik Maa-amet, Keskkonnaamet (KKA), Keskkonnainspektsioon 2.Riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, KKMi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 3.Riigi tulundusasutused ja äriühingud: RMK, SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, OÜ Geoloogiakeskus, AS Ökosil.
Keskkonnaministeeriumi ülesanded ja valitsemisala: Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine. Maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine. Regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine. Loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine. Järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle. Ilmavaatlused. Geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine. Maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevas ametiasutused: EV Riiklik Maa-amet ,Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon.
ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi ülesanded: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle 5 ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused: Riigiasutused: EV Riiklik Maa-amet Keskkonnateabekeskus (KTK) (maakondlikud katastrid) Loodusmuuseum Keskkonnaamet Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia
ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Keskkonnaministeeriumi ülesanded: riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle 5 ilmavaatlused geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused: Riigiasutused: EV Riiklik Maa-amet Keskkonnateabekeskus (KTK) (maakondlikud katastrid) Loodusmuuseum Keskkonnaamet Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia
Keskkonnaministeeriumi ülesanded. ·riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ·maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine ·regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine ·loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine ·järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ·ilmavaatlused ·geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine ·maakatastri pidamine ning vastavate ·õigusaktide eelnõude koostamine ·osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused · EV Riiklik Maa-amet · Keskkonnakaitse Inspektsioon · Metsakaitse ja metsauuenduskeskus Riigiasutused · Info- ja Tehnokeskus · Riiklik Looduskaitse Keskus · Loodusmuuseum · Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Kiirguskeskus · Põlula Kalakasvatus · Keskkonnaministeeriumi haldusalastruktuur
Kaitsekaardistamise Agentuuri abiga koostati kaitseväe topograafilise kaart mõõtkavas 1:50 000. Tallinna lennuinfopiirkonna visuaal-lennukaart mõõtkavas 1 : 500 000 ilmus 1999. aaastal. Kaardikeskuse poolt on väljaantud läbi ajaloo esimene eestikeelne kogu riigi haldusala kattev topograafiline kaart, mis sai nimeks Eesti Kaart mõõtkavaga 1:50 000. Maaregistri nõudmisel koostati maakatastri pidamise aluskaart hajaasustusalas mõõtkavas 1:10 000 ja tiheasustusalas mõõtkavas 1:2000. 1992. aastal alustatud manuaaltehnoloogias põhikaardistamise käigus kaeti 1994. aasta lõpuks aluskaardiga 13% kaardistatavast alast, millele järgnes uudse digitaaltehnoloogia juurutamine 1995. aasta alguses. Eesti Kaardikeskus oli ka algatajaks 1:20 000 mõõtkavalise põhikaardi koostamisel
keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan keskkonnaministeeriumi ülesanded: o riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine o loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine o järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle o ilmavaatlused o geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine o maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine o osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad ametiasutused: o valitsusasutused: Eesti Vabariigi Riiklik Maa-Amet (maakondlikud katastrid), Keskkonnaamet, Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) o riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum,
läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta
Kaitseressursside Amet. 4) Keskkonnaministeerium: Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: o Maa-amet o Keskkonnaamet o Keskkonnainspektsioon 5) Kultuuriministeerium: Riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. 27. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas .Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastrit hakati kasutama 19. Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta
2002., TTÜ ja EKHHL. Võlaõigusseadus Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit - EKHHL www.ekhhl.ee Infomaterjalid Lisa 1 Ainetöö – N Korterelamu korrashoid Õppeaines: „Kinnisvara haldamine“ MI. 1731 Sisukord Sissejuhatus – Töö eesmärk, objekt, töö ülesehitus, kasutatud materjalid, jne. 1. Töös kasutatavad terminid – Kirjanduse põhjal 2. Kinnistu pass – Koostada maakatastri andmete alusel 3. Hoone pass – Koostada Ehitisregistri ja hoone dokumentatsiooni alusel 4. Elamu ülevaatus 4.1. Krunt 4.2. Hoone 4.3. Rajatised või tehnosüsteemid 4.4. Energiaaudit ja energiamärgis 4.5. Hoone hooldusraamat 5. Korterelamu haldamine 5.1. Korteriühistu 5.2. Põhikiri 5.3. Kodukord 5.4. Haldusteenused 6. Korterelamu hooldamine 6.1. Krundil 6.2. Hoones 6.3. Tehnosüsteemid 7. Majanduskava 7.1
Keskkonnaministeerium on üks Eesti 11 ministeeriumist. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine, keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. Ministeeriumi tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. METSADE KAITSE Ajalooline ülevaade
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus AS Ökosil Keskkonnaministeerium valitsemisala • riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine • loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine • järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle • ilmavaatlused • geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine • maakatastri pidamine ning vastavate • õigusaktide eelnõude koostamine • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Keskkonnaministeerium Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Keskkonnaministeerium - valdkonnad
põhjaveest. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste kaevude. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala suurus sõltub kasutatava veekihi kaitstusest ja tarbitava vee hulgast, ulatudes 10...50 m (erandjuhul kuni 200 m) veevõtukohast. Veehaarde sanitaarkaitseala piirid kantakse pärast veehaarde rajamist riikliku maakatastri kaardile või kinnisturaamatusse. Veekaitsevööndid kalda kaitse alal. Looduskaitseseaduses määratletakse pinnaveekogude ranna või kalda kasutamise kitsendused, mille eesmärk on piirata rannal või kaldal inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Ranna või kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud Looduskaitseseaduses, ranna ja kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud Veeseaduses.
plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutusedkannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3) Lisaks veel maakatastri seadus! AÕS § 127 Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. § 129. Piiri kindlakstegemine (1) Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.
annaabi.ee 
