Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3.Miks on vaja säästa energiat? ....................................................................................5 2.Jäätmed...........................................................................................................................
2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 3)1983.a tähtsus säästva arengu ajaloos? 1983.a pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine-kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises persektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja ülemaailmset keskkonda. Komisjoni
Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Keskkond ja säästev areng Koostaja: Juhendaja 2011 Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab
vältimiseks. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama (1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Eestimaa loodus Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. KESKONNAKAITSE INSTITUTSIOONID
1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused jms) 2. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid - teadusliku loodushoiu algus). 3. Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine; 4. Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (riikide vaheline koostöö, rahvusvahelised organisatsioonid). Looduskaitse ideede areng Tänapäevased LK põhimõtted: 1. Rahvausund 2. Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus(umbes 200 aastat tagasi!) ja peale seda: 3. Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse; 4. Kaitsealade loomine 5. Bitroopide, elupaikade kaitse 6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
Kõik kommentaarid