Keskkond ja säästev areng (0)

Uurimustöö
Keskkond ja säästev areng
Jõhvi 2011
Sisukord
Keskkonnakorraldus

• Eesti keskkonnapoliitika
  
• Maailm ja keskkond
  

Loodus

• - Looduskaitse
  

Säästev eluviis

• - Kliimamuutus
  
• - Kemikaalid ja keskkond
  
• - Energia tarbimine
  

Prügi

Ohud keskkonnale

Sissejuhatus
Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata .
Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama.
Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma , sest Sul ei lähe seda vaja.
Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda.
Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Pea meeles, et inimene ei ole looduse ülemus, vaid oma tegevustega mõjutad Sa nii organismide elu vees, metsas ja õhus. Kalad , putukad ja linnud väärivad puhast elukeskkonda, mille tasakaalu inimene ei tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda.
Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui Su peres on rohkem kui üks auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas .
Keskkonnakorraldus
Keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega Eestis tegeleb Keskkonnaministeerium . Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Keskkonnaministeeriumi eesmärk ja soov ongi selle sätte täitmine.
Keskkonnaministeeriumi ülesanne korraldada ja koordineerida keskkonnapoliitikat. Missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava keskkonnakaitse süsteemi väljaarendamist, mis tagaks puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise.
Keskkonnapoliitikat korraldab ja koordineerib Eesti Vabariigis  Keskkonnaministeerium. Ministeeriumi ja erinevate allasutuste ülesandeks on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Keskkonnaministeeriumi missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava keskkonnakaitse süsteemi väljaarendamist, mis tagaks puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise.
Keskkonnaministeerium on olemas igas Eestimaa paigas. Kui pealinnas asub ministeeriumi keskus, siis 15 maakonnas oleme esindatud keskkonnateenistuste näol. Ministeeriumi valitsusalasse kuuluvad Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse - ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Keskkonnauuringud, Tartu Puukool, Põlula kalakasvatus, Loodusmuuseum, rahvuspargid ning loodus- ja maastikukaitsealad .
Üheks oluliseks keskkonnapoliitika ülesandeks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused.
Kliimamuutused , bioloogiline mitmekesisus , keskkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmsed probleemid, mis puudutavad ka Eestit.
Loodus
Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui maaomanikule ja maaval­da­ja­le kohustuse hoi­da loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põh­ja­maiselt hapra looduse koor­mus­taluvus pole suur, seepärast tu­leb kaitsta tema häirimatust ja elustikku . Nii säilib ta ka meie järg­las­tele.
Looduse risustamine
Looduses viibides ja seal liikudes ei tohi loodust risustada. Tuleb mee­les pidada, et tänapäeval rohkesti kasutatavad plastpakendid ei lagune ja lu­ba­matu on neid endast loodusesse maha jätta. Ben­siin ja õlid kuuluvad oht­like jäätmete hulka ning need tuleb alati loodusest lahkudes kaasa võtta.

Ökoloogiline mõtlemine

Keskkonna kaitsmine on oluline praegu, kuid veelgi tähtsamaks muutub see tulevaste põlvkondade jaoks. Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarbimine ja tootmine, mida saaksid muuta nii inimesed ise kui ettevõtted. Viimase 20 aasta jooksul on moodne maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimaluste ja et meie eluviis on muutunud planeedile koormavaks. Inimtegevus avaldab loodusressurssidele ja keskkonnasüsteemile, nt veele, maapinnale ja õhule, aina suuremat survet , kuid see ei saa nii igavesti jätkuda, eriti arvestades, et maailma elanikkond kasvab pidevalt. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahendus tulevikuks on teadlik ja säästev tarbimine. Selleks on vaja endalt küsida: kui palju asju meil tegelikult vaja läheb? Tarbimise vähendamine säästab raha, vähendab asjade ja jäätmete hulka ning aitab säästa planeeti.
Mis on ökoloogiline mõtlemine? Ökoloogiline mõtlemine on omamoodi elufilosoofia, kus kõik valikud ja tegevused on tehtud silmaspidades eelkõige ümbritseva keskkonna ja kõikide teiste elusolendite huve. See ei ole lihtsalt säästlik ja keskkonnateadlik olemine, vaid kõikehõlmav suhtumine ellu.

Säästev eluviis

Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. See, milliseid valikuid teed Sa poest asju ostes või kodus elektrit ja vett tarbides on otseses sõltuvuses looduse puhtusega.
Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka Sinu lapsed ja lapselapsed saavad tulevikus nautida Eesti loodust ja hingata puhast õhku.
Selles alapeatükis leiad hulgaliselt nippe ja nõuandeid, kuidas muuta oma igapäevaelu loodussõbralikumaks ja säästlikumaks.

Kliimamuutus

Kliimamuutused on üks suurimaid ohte nii keskkonnale kui ka sotsiaalsele ja majanduslikule arengule meie planeedil. 20. sajandil tõusis Maa pinna keskmine temperatuur umbes 0,74 °C. On veenvaid tõendeid selle kohta, et viimase 50 aasta jooksul on just inimtegevus olnud ülemaailmse soojenemise peamine põhjustaja. Suurimad süüdlased selles on energia tootmiseks põletatavad ja transpordis kasutatavad fossiilsed kütused, mis paiskavad atmosfääri selliseid Maa pinda soojendavaid gaase nagu süsinikdioksiid (CO2).

Prügi

Igapäevane tegevus tekitab paratamatult palju prügi. Enamus toiduained on pakendatud ning nende tarbimisel tekivad jäätmed, mis sageli lagunevad aastaid.
Kas Sina teadsid, et  Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid?
Või,  et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi?
Kindlasti väga oluline keskkonna seisukohalt on prügi käitlemine ning taaskasutus. Siin alapeatükis ongi tutvustatud erinevaid prügiliike, käitlemist, Eesti pandipakendi süsteemi ning taaskasutusvõimalusi.

Ohud keskkonnale

Vaevalt arvab keegi Eestis, et lumeta talv on tore. Kliimamuutus ehk globaalne soojenemine on üks tänapäeva suuremaid väljakutseid, mis mõjutab meie elu juba praegu ja kui me midagi ette ei võta võivad tulemused olla hirmutavad.
ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel , mis ühendab sadu kliimaeksperte kogu maailmast, ennustab, et 2100 aastaks on maa keskmine temperatuur tõusnud tõenäoliselt veel 1,8- 4°C võrra, halvimal juhul koguni kuni 6,4 °C võrra.
Meie mugav elu ehk efektiivne transpordisüsteem, kodusid kütvad ja elektrit andvad elektrijaamad, mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja üha enamale inimhulgale toitu andev põllumajandus, tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase , mis muudavadki globaalset kliimat.
Kokkuvõte
Kas tundub, et sa ei saa kuidagi aidata? Kui me kõik muudaksime veidi oma käitumist, võiksime mõjutada kasvuhoonegaaside emissiooni. Sa ei pea tegema midagi äärmuslikku ja võid seejuures isegi raha kokku hoida!

• Ära jäta televiisorit, muusikakeskust ja arvutit ooterežiimile. Televiisor kasutab 45% tarbitavast energiast ooterežiimis olles.
  
• Eelista säästupirne ja kustuta tuled ruumist lahkudes. See ei säästa mitte ainult energiat vaid ka raha.
  
• Ära jäta peale mobiiltelefoni laadimist laadijat pistikupessa. Nii läheb 95% energiast kaotsi.
  
• Soovid tassi teed või kohvi? Keeda ainult nii palju vett, kui sul vaja on, mitte tervet kannutäit.
  
• Hoia kokku sooja vett ja eelista vanni asemel dušši- sellele kuulub neli korda vähem energiat.
  
• Sõiduautod toodavad 12% Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heitmetest. Miks mitte kasutada ühistransporti? Jalgrattaga sõitmine ja jalgsi käimine on tervislikumad ning odavamad võimalused.
  
• Lendamine on maailmas kõige kiiremini kasvav süsinikdioksiidi allikas. Võib-olla saaksid puhkust veeta hoopis oma kodumaal või avastada Euroopat rongiga?
  
• Mõtle enne kui prindid. Kas pead selle dokumendi tingimata välja trükkima? Kui jah, kasuta paberi mõlemat poolt.
  

Kasutatud kirjandus
Internet :
http://nip.ee/page/210/12
http://nip.ee/page/211/12
http://nip.ee/page/212/12
http://nip.ee/page/213/12
http://nip.ee/page/214/12
http://nip.ee/page/215/12