Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
Katsetused Colin Rowe ja Fred Koetteri põhjal Komposiitlinn on olemas. 19. saj lõpust levima hakanud modernism nägi oma õitsenguil mitmeid olulisi muutusi. Maailmas aset leidnud linnastumine ning inimese kui indiviidi tähtsus ja religioonist kaugenemine olid kõigest osa sellest. Arhitektuuris oli modernismi mõjutusteks mitmed uued ehitamisvõimalused. Üha enam püüdleti kõrguse poole ning taotleti funktsionaalsust. Ajal mil modernism taanduma hakkas võttis jõuliselt koha üle post-modernism, mis kritiseeris tugevalt just eelnevat. Colin Rowe ja Fred Koetter olid ühed mõjukamad ja tähelepanuväärsemad arhitektuuri ajaloolased ja kriitikud sellest ajast. Nende ühine teos "Kollaažlinn" on pälvinud suurt tunnustust üle maailma ning nende poolt välja käidud printsiipe on järgitud mitmeil pool. Kuid kas me inimestena üldse teame mida me tegelikult eelistame, näha taha...
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks
Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil huvidest ja välisjulgeolek; osaliselt riigi põhinevad teenindus- maailmavaatest tingitud majanduselu; omanduses olevad ja tootmisettevõtted vabatahtlikud ühendused õigusmõistmise äriettevõtted ning finantsasutused ja huvigrupid korraldamine valija, õpilane, omanik, klient, lapsevanem, vend, sõber, tarbija, riigiettevõtte
ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Enne kõike peaks Eesti panustama ettevõtlusele. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid piiritagant samuti kasvab kohalik ettevõttlikus, sest suureneb konkurents. Riiklik maksupoliitika mõjutab nii majanduselu kui ka üksikisiku toimetulekut. Ideaalset balansi, kui palju riik peaks sekkuma ning, millisest maailmavaatest olenevalt, pole suudetud veel välja mõelda, kuid iga riigi eesmaärk on ühine, et majandus kasvaks ning elanikud tuleksid eluga toime.
oleks pikem ja vanem aga mitte rohkem kui 7 aastat, sest muidu on ta ju pedofiil. Naine peab alati köögis süüa tegema ja kodus koristama niikaua kui mees telekast korvpalli vaatab, sest kui asi oleks vastupidi oleks ju midagi kõigi arust kohe valesti. Musta ja valget saab enda jaoks nii mitut erinevat moodi tõlgendada ja kindlat õiget vastust pole võimalik kirja panna. Iga inimene leiab selle definitsiooni enda sisetunnet järgides, kõik sõltub maailmavaatest ja inimese enda iseloomust, millisena ta seda maailma, kus me elame enda jaoks näeb, kas siis mustaks ja valgeks või kollaseks ja siniseks.
veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui vaid saaks juba esimesse klassi astudes rõhutama eetikat, usun et see muudaks palju. Kuid ometigi tehakse üsna palju selle heaks, et lapsed omandaksid koolis kõik vajalikud oskused nii õpingutes ja ka käitumisnormides. Kuid miks siis ometigi esineb koolivägivalda? Nii raskele küsimusele vastab vist iga inimene erinevalt olenevalt tema maailmavaatest. Mõni võib arvata, et tänapäeva haridussüsteemiga koolikiusamist ei esinegi, kuid on teatud tõsiasi, et enamik kiusaja ohvri rollis olevatest õpilastest ei julge olukorrast koolis rääkida ei vanematele ning veelgi vähem klassijuhatajale või mõnele teisele pedagoogile. Minu arvamuse kohaselt ei saa koolikiusamine algust mitte koolist, vaid kodust. Kui laps kasvab kodus, kus valitsevad
KU Oskar Wilde Romaan saab alguse kunstniku nimega Basil ja ja Dorian Gray tutvumisega. Olles hakanud Basilile silma, tekkisid Basilil Doriani vastu sügavad tunded, ning siis ta sooviski Doriani ilu ja nooruse õlivärvidega maalile jäädvustada. Doriani enesehinnang hakkas üha enam maalimise käigus kunstniku meelituste pärast tõusma. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree, vastutasuks lubas noormees anda oma hinge. Üsna pea tutvub Dorian Sibyliga, kes etendast räpasese teatris Shakespear`i. Dorian sattus näitlejannast lummusesse ja soovis temaga koheselt tutvuda. Peale tutvumist teeb peagi Sibylile abieluettepaneku
Vabad valimised peaksid olema kõikidele inimestele kättesaadavad, kes on eesti kodanikud ja inimesed peaksid ka kõik valimas käima. Ausad valimised oleks aga siis, kui kõik oma lubadusi täidaks ja ei teeks sobi kampaaniate ajal valede reklaamide või muude kahtlaste võtetega, ega annaks igalt poolt enne valimis igasuguseid mõtetuid asju eesmärgiga, et neid valitaks. Inimesed peaksid tegema valiku oma poliitilisest sisetundest ja maailmavaatest lähtuval. Sageli seisab riik küsimuste ees, mille juures oodataskse rahava hinnanguid, referendumeid jne. Üheks selliseks oli astumine Euroopa Liitu. Kui palju on inimesed vabaks otsustamaks oma iseseisvuse üle suure liidu liikmesriigina näitab aeg, kuid rahva valikud on riigile seaduseks ja see omakorda mõjutab rahva iseseisvust ja rahva valikuid etnograafilisest taustast lähtuvalt ka valimistel.
Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele
· Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioonid 3. Renessanss seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas mõjutas renessanss kunsti, teadust, filosoofiat, riigivalitsemist? Kuidas erines keskaegsest maailmavaatest? Renessanss taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile. 4. Humanism seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas erines see keskaegsest maailmavaatest.
eeldused loonud juba keskajal aset leidnud Euroopa rahvaste kujunemine. Rahvuslik liikumine algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest, eriti siis, kui rahvus oli killunenud mitme riigi vahel või koguni rõhutud olukorras. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja alguse absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul
Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õigusega ning ajalooliselt kujunenud üldtunnustatud õiguse põhimõtetega. Õiguspärane ootus õigusnormide kehtivuse osas ja õigusnormide sisu selgus tagab õiguskindluse. Õigus on tahteline ja eesmärgipärane tegevus ühiskonnas, ning oluline on, kelle huve ta teenib ja millest lähtuvalt see loodi. Õiglustunnetus sõltub inimeste väärtushinnangutest, maailmavaatest ja tema kohast ühiskonnas. Õigluse mõistega seotakse ka hüvede ja ressursside jaotamist ühiskonnas. Aristoteles tegi vahet võrdsustaval ja jaotaval õiglusel. Viimase puhul pidas ta oluliseks proportsionaalsust, mis seisnes selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdsustava õiguse puhul koheldakse kõiki võrdselt, mis tähendab, et me kõik oleme samasugused inimesed ja meil peavad olema ühesugused võimalused eluks ja eneseteostuseks
Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel
hoidmiseks. Minu jaoks tundus lausa uskumatuna, kuidas eelnevalt nõnda nõrgana kirjeldatud Raskolnikov läks äärmiselt meelekindlalt ja mõrvas Aljona Ivanovna äärmiselt külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti sokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv
Teose peategelane on tänapäeva tarbija musternäidis: igavat kontoritööd tegev eluvõõras mees, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest. Hoopis teise nurga alt käsitlevad inimloomust eksistentsialistid, kes paigutavad oma tegelased piirsituatsiooni - äärmuslikku ja absurdsesse olukorda, mille abil selguvad ümbritsevatele inimestele ning ka lugejale inimese tegelikud iseloomuomadused. Väga osavalt on seda motiivi ära kasutanud prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus oma romaanis ,,Katk". Autor kirjeldab ühte pealtnäha tavalist kaubalinna Vahemere rannikul, mis
rõhutasid maksete positiivse bilansi säilitamise tähtsust.Füsiokraadid olid esimeste seas, kelle huvi majanduse vastu oli puhtteoreetiline. Tähtsaim neist oli François Quesnay./1/ 2.Adam Smith kui moodsa majandusteaduse rajaja 2.1 ,,Rahvaste rikkus" Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Mehhanitsistlikust maailmavaatest lähtudes püüdis ta leida vastuse küsimusele, mis hoiab koos ühiskonda, milles iga inimene ajab taga isiklikku kasu. Seejuures süveneb ühiskondlik tööjaotus ja inimestevahelised suhted muutuvad keerulisemaks. Vajadused sunnivad üha rohkem tootma, suurendama ühiskonna rikkust. Ent mil viisil? Smithi mõttekäik oli järgmine. Maa ja rahva kogutoodang võib suureneda kas töö tõhustumise või tööhulga suurenemise teel. Tööd muudavad tõhusamaks töölise oskuste ja vilumuste kasv
olukordades antakse igaühele tema osa. Õigluse kohta on Tammelo öelnud: ● „Õiglus on midagi haaramatut, midagi, mis nagu lummub udus, mis taandub, kui talle püüda ligineda ja mis võtab erinevaid ilmeid, kui tema poole sammuda erinevatest suundadest. Õigluse materiaalne aspekt ehk kriteeriumid Subjektiivsed kriteeriumid – kujunevad inimesel elu jooksul, olenevad inimese maailmavaatest. Maailmavaateid on loendamatult aga üldjoontes jagab ta need kolmeks: individualistlik – õiglane see mis teenib kõige paremini indiviidi huve. Kollektivistlik – seab esikohale sotsiaalsed huvid Transpersonaalne – mõõdupuuks indiviidide ja ühiskonna loodud entiteedid – kultuur Objektiivsed kriteeriumid – tulenevad subjektiivsete kriteeriumite põimumisest ja leiduvad positiivse õiguse normides, kui viimased lähtuvad loomuõigusest. Ka terve õigussüsteem võib
Popi üle. Loo algusest lõpuni möödub määramatu palju aega. Ei saa teha kindlaks, kas möödub mitu nädalat, kuud või isegi aastat. On võimalik aimata aja kulgu toidu koguste järgi, mida kaks tegelast üksi jäänuna majast leiavad ning millal viimased otsa saavad. Suletud narratiivi kinnitavad ka koera unenäod ja põgusad meenutused ja lootuslikud tulevikumõtted. Teksti sündmustik on toodud lugejani Popi vaatevinklist. Huhuu maailmavaatest saame aimu vaid Popi arusaamadest läbi filtreeritud kirjeldustest Huhuu käitumise põhjal. Sündmused tekstis on esitatud toimumise järjekorras. Üks sündmus järgneb loogiliselt teisele ja on selle toimumise eelduseks. See on oluline, et lugeja saaks jälgida sündmuste kulgu loo kestel ühest olukorrast täiesti teise äärmuseni loo lõpus. Lugeja peab teksti põhjal mõistma, miks sündmused toimuvad ehk mis põhjustab nende sündmuste toimumist
eetika ja õigluse. On tekkinud vaidlused, kuidas peaks välja nägema õiglane ühiskond ja millised peaksid olema seadused selles riigis. Vaieldud on ka õigluse tõlgendamise üle, mis on minu arvates ülimalt subjektiivne mõiste. Ka Eestis on olnud erinevaid lähenemisi eetikale ja õiglusele. Eriti pidas seda tähtsaks kommunistlik reziim. Praegune kapitalistlik ühiskond püüab minu arust rohkem lähtuda liberaalsest maailmavaatest, kus iga indiviid vastutab iseenda eest. Meie riigis elavatel inimestel, kes on algselt elanud kommunistlikus ühiskonnas ja seejärel sattunud kapitalistlikku ühiskond, on raske harjuda sellega, et nüüd saab loota ainult iseendale ja oma perekonnale. Nõukogude ENEst leiab õiguse kohta sellise ütluse: ,,Sotsiaalne õiglus loodi koos Nõukogude riigiga ning ta on varasemaist õigustüüpidest kvalitatiivselt erinev, kõrgemat tüüpi õigus
Samamoodi nagu suurim arv pole ei miljard, triljon ega mustmiljon, pole ka sellele probleemile vastust. Lähenedes praktilise tegevusele matemaatilise teoreetilisusega, avastame, et kui lasta nool märklaua poole teele, läbib ta vahemaast poole, sellest omakorda poole, siis veel poole ja kokkuvõttes ei tohiks ta kunagi kohale jõuda. Praktikas aga on asjad hoopis teistmoodi. Vabadus on ka lahutamatu osa paljudes ideoloogiates, kus ta võib esineda täiesti erineval moel. Olenevalt inimese maailmavaatest või kultuurilisest taustast, võivad eri vabaduse suunad olla ühe vaatenurgast õigemad või valemad kui teised. Näiteks anarhistid või hipid - ideoloogilisel tasandil taotlevad nad mõlemad täielikku vabadust, kuid peale selle pole neil ka mitte midagi ühist. Antud juhul on tegu siiski natuke kohatu võrdlusega, kuna anarhism ongi põhimõtteliselt üksikisiku piiramatu vabaduse printsiipi taotlev valitsusvorm
Omane on bipolaarne mõttelaad, mis tähendab seda, et kui nõukogude ajal kasutati ühte müügikorradlust siis tänapäevalt on seda võimatu millegagi asendada. Ning harjumus midagi mitte muuta. Enamikel juhtudel lähtutakse tagajärgedest, ei osata näha põhjuseid. Samuti alahinnnatakse inimesi kui isiksusi Teeninduskorralud6 3. VALIKUVABADUS Olemas teeninduslik hoiak, mis koosneb valikuvabaduslikust maailmavaatest ning kehtestavast käitumisest. Samuti eeldab valikuvabadus kliendi tundmist ning arusaamist, et klient ei tule niisama, vaid mingi idee või sooviga. Samuti valikuvabaduse üheks eelduseks on see, et klienti kuulatakse aktiivselt , see tähendab seda, et kuulatakse selleks et mõista mitte selleks et vastata. Selleks et jõuda teeninduseni on vaja ületada jaotusliku maailmavaated. Omane on ka holistlik maailmavaade ning isiksusekeskne ideoloogia. Valikuvabaduse mõttelaadi tunnusteks on :
Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi). Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas. HALDUSJAOTUS Kliima Kliima on piirkondades erinev
Mehe eemalolekul, edeneb ta ärirollis, äratab tema seksuaalsuse ja loob sügava sideme mustanahalise naise ja tema lapsega. Isa naasedes, saab naine aru, et ei armasta teda enam ning lahkub. Kaua ihatud iseseisvus ja põnevuse otsimine paneb ta abielluma loova ja kunstliku mehega Tate. Väike poiss on loo keskpunkt ja kogu romaani vältel pole ta ümbritsevate sündmuste osaleja, vaid vaatleja. Alguses on poiss noor ja naiivne, kuid 15. peatükk räägib tema isiklikust, omapärasest maailmavaatest, selgitades, et ta "oli tähelepanelik mitte ainult visatud materjalide, vaid ootamatute sündmuste ja kokkusattumuste suhtes". Tema viis maailma vaadata on sarnane romaani ülesehitusega. 4) Tate, Mame ja Väike tüdruk – ema ohverduse avamine, kas Tate käitumine oli õiglane ( arutle, põhjenda)näidete varal, s.o sündmus ja tagajärg + hinnang) Mame täidab raha eest oma ülemuse seksuaalseid soove, Tate saab teada ja hülgab ta. Arvan,
kirjutas ta üliõpilasnovelle, millest üks oli ,,Noored hinged" (1909). Teos ,,Noored hinged" on ühelt poolt nii autori- kui teosekeskne, lugejakesksust ei täheldanud, kuid kindlasti oli mingil vähesel määral sedagi. Ise pean antud teost pigem kaheks esimeseks, esiteks juba sellepärast, et ,,Noored hinged" kirjutas Tammsaare ise üliõpilane olles ja kogu teos ongi läbi imbunud üliõpilaslikust lähenemisest, tunnetest, maailmavaatest ja paljust muust, mis just sellele eale kohane. Samas kui ühelt poolt on teos Tammsaare eale vastavalt kirjutatud, on ta ka suuresti teosekeskse lähenemisega. Ta tegeleb konkreetsete tegelastega ning omab erinevaid tähenduskihte. Üldjuhul on ikka nii, et enne kui hakatakse üht või teist teost üldse lähemalt uurima, pööratakse tähelepanu autorile. On lugupeetud kirjanikke ja nendest veel enam lugupeetud kirjanikke.
Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Doriani enesehinnangu aina kõrgemale. Basil seletab Henryle, kuidas ta ei taha Doriani pilte näitustele panna, sest seal on liiga palju Basili ennast, liiga nähtavalt näha tema armastust Doriani vastu. Selle peale Henry lihtsalt naerab nagu alati. Henry ei võta elu tõsiselt. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henry't, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Basil ei taha, et Dorian Henryga suhtleks, kartes, et viimane rikub ta oma filosoofiaga ära. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian on lummatud kogu Henry jutust ja Henry võtab Doriani kui enda huvitavat loomingut, keda ta õpetab välja enda maailmavaate järgi. Henry surub Dorianile
- Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3
Tsehhov ei väljendanud enam oma seisukohti otse, vaid leidis, et lugeja peab ise jõudma teose idee ja autori hoiaku mõistmiseni. · 1880. Aastate lõpus on tema emotsionaalsus vaoshoitum ja süzee lõdvem ning ta jutustab tegelaste teravatest ideelistest lahkhelidest väga tõsistes eluprobleemides. Tema arvates pidi kunstnik olema objektiivne ning esitama teoses küsimusi neile vastuseid andmata. ,,Stepp". Objektiivsuse taotlus on põhjustatud tema maailmavaatest. Ta ei tahtnud liituda vaadete süsteemi ja ümberkujundamise programmiga. Ta tahtis olla vaba kunstnik, ei muud. See põhjustas kriitikute vastukaja, et ta on külm ja südametu inimene. · Tegelikult oli tema jaoks pühamast püham inimese keha, tervis, mõistus, talent, absoluutne vabadus. Ta unistas harmoonilisest inimesest, kes oleks täiuslik nii kehaliselt kui ka vaimselt, ilus nii riietuselt kui ka oma mõtetes ja tunnetes.
uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese ülevaate tema elust ja loomingust, ellusuhtumisest ja maailmavaatest. Andes analüüsi luuleteostest ja tuues mõned tekstinäited. 1. JAAN KROSSI ELULUGU Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust [1] . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946
7 Internet. http://www.epl.ee/?artikkel=265270 6 kaugele töökohtadest, kus tööülesanneteks on märgitud juhataja antud ülesannete täitmine, töö korraldamine või jooksvate asjade ajamine. 3.1 Halb juht hävitab asutuse Töökollektiivis tekkinud konfliktis, kus olukord muutub talumatuks ning töötajad tõstatavad probleemi, sõltub konflikti lahend juhi maailmavaatest. Elitaarset maailmavaadet kandev juht leiab selles olukorras, et tema isikut rünnatakse, või hakkab väitma, et tema vastu on algatatud poliitiline vandenõu. Selliste inimeste arusaamas on juht puutumatu, eesõigustega isik, kelle tööd ei saa kritiseerida. Süüdi on alati rumalad või laisad alluvad, kes tuleb kiiresti vallandada. Nii kordub see ikka ja jälle. Individualistliku konkurentsi keskkonnas maksab vaid tulemus ning kui juhi halva töö
kehtestada. Vägivalda kalduvad suure tõenäosusega kasutama pigem need mehed, kelle muud võimalused oma kõrgema positsiooni legitimeerimiseks on piiratud. Omaette vägivallatsejate rühma moodustavad psüühika häiretega inimesed, kelle vägivallapuhang on ajendatud haigusest. Üheks olulisemaks pingeallikaks lähisuhetes on erinevad ootused ja nõudmised partneri suhtes, mis ei vasta tegelikule olukorrale. Samuti võib vägivaldset käitumist soodustada partneri maailmavaatest tingitud arusaam, et abiellumisel muutub abikaasa omandiks, kellelt oodatakse kuuletumist. Sooviga oma partnerit omada ja tema tegemisi kontrollida võib seonduda armukadedus, millest samuti lahvatavad tülid, mille käigus võib esineda vägivaldset käitumist. Isiku omadustest aitab vastavates olukordades õli tulle valada indiviidi ebakindlus. Ebakindlusest tulenevalt võib ühele partneritest tunduda, et leebeid meetodeid kasutades ei ole ta veenev ja tõsiseltvõetav
käsikirjaliselt ja autori esituses suuliselt. A.Alliksaar Olematus võiks ju ka olemata olla" A. Alliksaar Olematus on midagi, mida me tavaliselt tähele ei pane. Hakates aga täpsemalt asjade üle arutlema ja neid uurima, võib märgata, et väga paljud olevad nähtused on üsna sarnased olematusega. Nii võib tekkida küsimus, kas üldse ongi midagi päriselt olemas või oleme me pelgalt näiliste väärtuste küüsis. Iga inimese maailmavaatest sõltub, mis on tema jaoks olev, mis olematu, sest kõik kujundavad maailma ise. Ainus, mis inimestel tõeliselt selgeks on õpitud, on teisi jäljendada. Sellisel teguviisil pole aga mingit tulemust. Järelikult võib jäljendamise liigitada olematuse alla. Leidub üksikuid helgeid päid, kes üldise hüvangu heaks midagi välja mõtlevad. Selle peale käivitub enamasti inimeste ajus üsnagi loogiline protsess. Nimelt mõistavad nad, et nii on hea ja selleks, et ka neil hea
3 Perepoliitika põhimõtted Perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub riik järgmistest põhimõtetest: 1. Kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu. Riik tagab kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimaluste võrdsuse sõltumata lapse soost, lapse ja tema vanema või kasuvanema rahvusest, rassist, keelest, religioonist, maailmavaatest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisundist, elukohast, pereeluvormist või muudest asjaoludest. 2. Riik tunnustab iga inimese õigust ise otsustada, kas ja millal luua perekond ja saada lapsi. Riigi osaks on leevendada sotsiaalseid ja majanduslikke takistusi, mis sunnivad inimesi laste saamisest loobuma või laste sündi edasi lükkama, ja toetada ühiskonnale soodsaid perepoliitilisi otsuseid. Riik tagab pereplaneerimisega seotud teabe ja teenuste kättesaadavuse. 3
Egiptusest. Teine tähtsaim piirkond Peruu. Lisaks Assoori ja Kanaari saartel elanud hõimudel, Polüneesia Siirdumine teise ilma Ümbersünd India, Orfikud, gnostikud Olematus -ateism Igavene füüsiline edasielamine Teadusmetodoloogia 1.Positivistlik lähenemine jäik 2.Fenomenoloogiline lähenemine- eeldab suurt painduvust Maailmavaatelised lähenemisviisid 1. religioon kui eksitus lähenemisviis on põhimõtteliselt ateistlik. Lähtutakse maailmavaatest, et kui inimene ei oska või ei suuda, ei ole osanud oma küsimustele vastuseid leida, on ta neid otsinud valest allikast. Ateist käsitleb religiooni kui eksitust. Nt Lenin religioon on objektiivse reaalsuse moonutatud peegeldus inimeste peades. Mateeria on objektiivne reaalsus. Võitlev ateistlik maailmavaade. 2. religioon kui leiutis midagi sellist, mida olemasolevas maailmas ei ole, mille inimene mõtleb välja. Inimene leiutab selle, arvates et see on kasulik. Uskmatu, aga
Eetika on ellujäämise strateegia Väärika elu, loova suhtlemise ja koostöö aluseks on kõlblus. Kõlblus on väärtuste ja normide kogumik, mis määrab otstarbeka (hea) käitumise üksteise, ühiskonna ja looduse suhtes. Kõlbluse põhiprobleemiks on selgitada, milline on otstarbekas ja hea käitumine. Kõlbluse ajalugu on pikk ja esimene teaduslik määratlus pärineb Aristoteleselt (384 -322 e.Kr). Otstarbeka käitumise määratlus sõltub keskkonnast, kultuurist, ajastust, maailmavaatest, personaalsest hoiakust ja paljust muust. See on dünaamiline nähtus, mis muutub ajastust ajastusse ja kultuurist kultuuri. See on subjektiivne. · Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid · Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti e valik hea ja halva vahel · Mis on hea, mis halb? Kas hea on alati hea ja halb alati halb? · Meie eetilisus väljendub meie käitumises (aga mõtted?)
Helmer oli temaga mänginud nagu nukuga ja ka Nora isa oli temaga mänginud nagu nukuga, ta pettub väga Helmeris ja läheb kodunt minema oma lapsepõlve koju. Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses
Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja maailmavaatest, aga ka hoiakute ja väärtuste muutumisest (nt elav arutelu selle üle, kas homoseksuaalid on oht klassikalisele peremudelile). 2. koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon massikommunikatsioon annab võimaluse ühiskonna erinevate osade, erinevate subjektide suhestamiseks, läbikäimiseks, ühiskonna kui terviku moodustumiseks. Massikommunikatsioonis tõstatatakse poliitika, majanduse, kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade teemasid ning tutvustatakse jooksvalt nende
Amicis on 22 andekat Esteetika- ning tantsukooli neidu ning 3 hakkajat noormeest. Amici on loodud aastal 2009. 5. TANTSU LIIGID ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLIS 5.1. Kaasaegne tants ehk vabatants Kaasaegset tantsu võiks nimetada ka füüsiliseks teatriks või vabatantsuks. Vabatants on kunstiliik, mille alguspunktiks on piiritlemata vajadus luua etendus. Koreograaf lähtub selle loomisel suuremas osas tema kasutuses olevate tantsijate, näitlejate vms. liikumiskeelest, isikupärast, maailmavaatest jms.-st. Vastavalt vajadusele valitakse etendusele toimumise koht, temaatika, vorm, helitaust jne. Vabatants kui tantsuliigi nimi kätkeb juba endas piiritlematust, seega on tegemist tantsijate ja koreograafi (osadel puhkudel lisaks veel ka dramaturgi, valguskunstniku jne) koostööna tekkiva vaba ja sõltumatu loominguga, mis on seega suuresti mõjutatud töösse pühendatud isikute isiklikest tunnetest, kogemustest ja vajadustest. Enamasti väljenduvad need antud stiili
Sisemine fokuseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega Väline fokuseerimine – jutustaja teab vähem kui tegelane, vaadeldakse kõrvalt Autor Asub väljaspool loo raami Ei ole identne jutustaja ja tegelastega Tekstuaalne – teksti poolt loodud kuju, lugejal tekib ettekujutus autorist Vihjeline – võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest Career – ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgendatakse teost Sügav tegelane – arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema maailma Lame – muutumatu, lihtsakoeline, vähe infot, esindab ühte tüüpi Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik- kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega
Selleks, et vältida tegelikkuse ängistavaid olusid, tuleb varjupaika otsida fantaasiast." Georg Sand: ,, Kunst ei ole reaalse tegelikkuse kujutus, vaid ideaalse tõe otsimine." · V. Hugo: ,,Inimese hing januneb käesoleval ajal rohkem ideaali kui realiteedi järele." · Nii, et tegelikkuse deformeerimine, moonutamine, nn uue maailma loomine on romantikute jaoks teadlik tegevus, see lähtub nende maailmavaatest, nimelt leidsid nad, et kunst peabki olma kontsentreeriv ehk tihendav peegelpilt. · Siit ka armastus kontrastide vastu. Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine, tegelaste kujutamine must-valgestes toonides sest vaid äärmuslikes situatsioonides avaldub hea ja kurja tõeline olemus. · Kõige olulisem on inimese sisemaailm. Iga inimene on kordumatu. Inimene oeab pöörama
Ustavus ei tähendanud aga orjalikku allumist igale peremehe kapriisile. Vastupidi, vasall pidi kogu oma võimaluste jõuga, oma mõistuse ja kõneoskusega püüdma teelt eksinud peremehe õigele teele tagasi juhtida. Sagedane teema on samurai ees olev raske otsus, kas jääda ustavaks isale või peremehele. Traditsioon peab õigeks viimast võimalust. Rituaalne enesetapp seppuku oli üks kindel mõiste samurai kasvatuses. See oli üks osa samurai maailmavaatest, selle sooritamine auasi ning märk lõpuni ustavaks jäämist kindlatele printsiipidele. Eurooplased tunnevad ,,seppuku'st" enam samuraide enesetapu mõistena ,,harakiri't". Talupoja kasvatus Talupoja kasvatuses rõhutati eelkõige töökuse tähtsust. Riisikasvatus oli raske töö ja nõudis suurt füüsilist pingutust. Saagi koristamine oli raske, sets kõik tehti käsitsi. Lisaks riisili kasvatati nisu, tatart, hirssi, otra.
fundamentalistlik suund, on Masing seal ilmselt veel halvemas kirjas. Masingu kristluses, nagu tema elus ja luules, on samuti koos väga erinevad asjad. Nagu Paulus ja Luther usub ka tema usu väesse, sellesse, et "usklikule on kõik võimalik". Ühes arutluses budismist leiab ta, et Buddha õpetuse põhituum on lihtne: olemine on oletus ja kannatus on selle väljakannatamine. Niisugusest luterlikust budismi-tõlgendusest tuleb välja, et meie maailm sõltub meie usust, maailmavaatest; see maailm, see tõelus, milles me elame, on mingi väärusu tulemus. Kui jõuame õige ja tugeva usu juurde, muutume ise ja muutub maailm. Need aforistlikud mõtted moodustavadki Masingu evangeeliumi, mida ta uskus, milles ta vahel kahtles, kuid mida ei väsinud kuulutamast terve hilisema elu. Usuteadlasena alustas Masing oma tegevust vanade heebrea prohvetite uurimisega, ta on kirjutanud pikemaid uurimusi Jeremiast ja Obadjast ning juba Nõukogude võimu ajal
Valitsemine Eraeluline tegevus Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Kodanikuühiskon Riigi osalus Valitsusasutused; sise-ja Pere- ja sõpruskond; huvist ja Täielikult või osaliselt Erakapitalil põhinevad d välisjulgeoleku maailmavaatest tingitud riigi omanduses olevad teenindus- ja tagamine; majanduselu vabatahtlikud, äriettevõtted tootmisettevõtted ning ja õigusemõistmise organisatsioonid ja huvigrupid finantsasutused korraldamine Ühiskonna liige on... ..valija, õpilane, ..laps, lapsevanem, vend, sõber, ..tarbija, riigiettevõtte ..omanik, klient,
traditsioonist ja seega ka seda immiteerivast romantismist. Panid rõhku ka Prantsuse, Inglise, Vene, Soome ideedele (saksa visoonile lisandus uus, euroopalik mõõde). Lugesid Nietzschet, Karl Marxi, Darwinit, Ibsenit, Tolstoid, Gorkit, vene sümboliste jne..). Aavik loeb ja tõlgib Baudelaire'i, Poe'd . (Moto ju neil Olgem estlased, aga saagem ka eurooplasteks!). - Nooruse ideaal, kui edasiviiv jõud, eristasid end konservatiivsusest, pessimistlikust maailmavaatest (noorus kohustab..üksmeelt ja ühistunnet on meil nii väga tarvis.. selle puudus on meie rahva needus..). -Eesti kultuuriavalikkus oli killustunud -noorus jõu ja energia ülistamine, ühiskonnas see seisukoht oli erakordne, sest vanemaid inimesi üldiselt austati ja peeti oluliseks. - tekkis kirjaniku ja kunstniku amet (tänapäevases mõistes), enne oli kirjanikul teine amet, alles siis oli ta kirjanik. (Kreutzwald-arst). -Suits tutvustab K
Adam Smith aastatel 1723-1790 elanud filosoof ja majandustegelane, kes leidis, et kõik inimesed soovivad tegelikult paremini elada ning et inimene on egoist, kuid ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Oma teoses “Rahvaste rikkus” väljaandmisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Mehhanitsistlikust maailmavaatest lähtudes püüdis ta leida vastuse küsimusele, mis hoiab koos ühiskonda, milles iga inimene ajab taga isiklikku kasu. Seejuures süveneb ühiskondlik tööjaotus ja inimestevahelised suhted muutuvad keerulisemaks. Vajadused sunnivad üha rohkem tootma, suurendama ühiskonna rikkust. Rahvaste rikkus“ (1776): • „Nähtamatu käsi“ kui ühiskondlikku kooskõla loov vaba turusüsteem; • Individualism ei vii kaosesse vaid tagab ühiskonnas korra;
nendesse, mida ta enam on hinnanud: entsüklopeedia, ,,Niebelungid", 18. sajandist pärinevad trükised. Kõige vanem raamat on F. G. Klopstocki kurbmäng ,,Salomo". Üsna mitmel raamatul on kasutatud tiitellehel märgist FK. Üks ilusamaid raamatuid on keisri ihuarst Philipp J. Karelli kingitud Piibel. Kaunilt kujundatud nahkköites raamatut väärtustab ka Karelli omakäeline pühendus Peterburis. Raamatute mitmekesine ja laiahaardeline valik räägib Lauluisa huvidest, silmaringist ja maailmavaatest, aga ka raamatuharrastusest selle kõige laiemas ja sügavamas mõttes, mis kätkes endas kirjutamist, lugemist ja isegi raamatumüügi korraldamist tolleaegses Võrus (1839-1864). 15 KIRJANDUSLIKUD EKSPOSITSIOONID Et saada täielikku ülevaadet Lauluisa pikast ja töörohkest elust, on muuseumikülastajatel võimalus tutvuda kirjandusliku ekspositsiooniga hoovimajas ja aidas. Kirjanduslik ekspositsioon hoovimajas valmis 1991. aastal ja avati 24
Ta väidab, et piiblil ja filosoofial ei ole midagi ühist. Ta keeldus omaks võtmast aksioomi, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. Tema jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi „soovitavat“ vaid see on vältimatu. Kui tema teoloogilis-poliitiline traktaat ilmus 1670, siis oli tema hea nimi hoobilt kadunud. Ta keeldus avaldamast oma põhitööd Eetika, milles ta arendas oma mõtteid veelgi radikaalsemas suunas. Teos ilmus alles põrast tema surma. Spinoza kõneleb ajatust ja igavikulisest maailmavaatest, kui Descartes on vaid mina.keskne vaatenurk. Spinozat ja Descartest ühendab usaldus geomeetria kui kogu teadmiste ideaali vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on lõpmatu. Ta ütleb et kõik mis on, on jumalas ja ilma jumalata ei saa mitte miski olemas olla. Tulemuseks on determinism, mille poolest Spinoza metafüüsika ongi kuulus. Tema vaatevinklist on argimõtlemises vead.
sisaldasid sotsialismi või kommunismi ideid, samuti ideid, mis õhutasid rahvakihtide vaenu üksteise vastu jne. 6.Püüda võrrelda parteikoolis ja ülikoolis antud ajakirjandusharidust: mis vahe neil võis olla? Parteikool Ülikool * ajakirjandust õpetati lähtuvalt kommunistlikust maailmavaatest * peale suruti parteilist ideoloogiat 7.Milline oli toimetuse struktuur (nimetage ka ametinimetusi!) ja töökorraldus nõukogude väljaannetes? STRUKTUUR: * Toimetus kui kolmainsus: parteiline kollektiiv; loominguline kollektiiv; tootmiskollektiiv. * Ülesehitus rangelt hierarhiline, põhiline struktuuritüüp püramidaalne (kaldkirjas võivad puududa) VÄLJAANDJA Toimetaja Kolleegium Asetoimetaja Asetoimetaja Vastutav sekretär, sekretariaat
saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel. Uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Vastandina hakkas esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega
ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil). Autori mõiste. Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Teksti poolt loodud autorikuju: tekstuaalne autor, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnagulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade ja/või kriitika teatud nähtusetele tegelastele jne.). Võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. (nn vihjeline autor, implied author). Career author (W. Booth): ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgend. teost. Eriti sage kanooniliste kirjanike puhul. Tegelane. Peategelane (teose ideeline põhiraskus) ja kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses. Sügav tegelane: arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma; lame tegelane: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont või tüüpi. 14
annaabi.ee 
