Kuritöö ja karistus iseloomustused (2)

Kuritöö ja karistus
Raskolnikov :
Välimuselt oli Raskolnikov kena mees: kasvu poolest üle keskmise, sale ja sirge, kuid äärmiselt halvasti riietatud . (Lk6) Ta kandis auklikku ja kulunud kübarat, millest hiljem loobus, kuna ei soovinud sellega liigset tähelepanu äratada ( lk7). Ta käis ringi nõnda nagu ei näeks ta enest ümbritsevat ning tal oli harjumus endamisi pomiseda. Enamasti oli ta äärmiselt sügavalt mõttesse vajunud ning tema näost võis näha tülpimust. Juba ülikooli ajal polnud Raskolnikovil peaaegu ühtegi sõpra, kuna ta hoidis end kõigest kõrvle. Ta õppis ja tegi tohutult enese peal tugevat tööd ning temast peeti lugu, aga keegi ei armastanud teda. Ta oli vaene, väga nõrk ja ligipääsmatu nagu oleks ta midagi varjanud . Ümbritsevatele inimestele tundus, et ta vaatab neile ülevalt alla nagu lastele, nagu ta näeks teiste veendumustes ja huvides midagi madalamat. Ta oli pidevalt palavikus ning ta ka tegutses äärmiselt palavikuliselt näiteks, jagas oma raha ilma mõtlematta kõigile, samas hakkas jälle hiljem seda kahetsema. Näiteks esimene kord, kui ta käis Katarina Ivanovna juures pani ta akna lauale nii palju raha, kui tal tol hetkel pihku hakkas. Pärast hakkas ta seda jällegi kahetsema, et tal enalgi läheb seda vaja.( Lk 28) Raskolnikov sõi väga harva ning sellest ka arvatavasti tingitud tema pidev nõrkus ja tervisehädad. ( raamatu alguses polnud ta kaks päeva peaaegu mitte midagi söönud. Hiljema haiguseajalgi keeldus söögist) Teenja Nastja tõi talle ikka vahel kaastundlikkult teed, suppi ja leiba. Kõrtsis olles tellis ta oma niigi vähese raha eest õlut, selle asemel, et süüa osta. Kõrtsis käis ta tavaliselt harva, kuna need oli tema arvates liialt rahvarohked kohad. (Klaas õlut või tükk kuivikut).Tema iseloomus avaldusid meelekindlus ja külmaverelisus. See tuli välja mõrva juures, kus ta valis relvaks minu arvates ühe kõige kohutavama terariista – kirve . Hoolimata oma haigusest ja arvatavasti jällegi kõrgest palavikust mõtles ta väga täpselt läbi kõik ning õmbles isegi mantli hõlma sisse aasa kirve hoidmiseks. Minu jaoks tundus lausa uskumatuna, kuidas eelnevalt nõnda nõrgana kirjeldatud Raskolnikov läks äärmiselt meelekindlalt ja mõrvas Aljona Ivanovna äärmiselt külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti šokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges . Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini.
Razumihhin :
Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv . Ta oli ka abilvalmis ning hoolis oma sõpradst näiteks siis, kui Raskolnikov oli haige, hoolitses Razumihhin tema eest. Ta nägi vaeva ka sellega, et Raskolnikovile korralikud riided selga saada ning esimesel korral, kui Raskolnikov tema juurde läks, oli koheselt valmis sõpra rahamures aitama, kuigi olid tal ka siis oma kasud mängus. Ta oli selline lihtne noormees, kellega ei olenud raske suhelda ja teda mõistet kergelt erinevalt Raskolnikovist. Ta polnud rumal ning tal oli teatav jõumehe kuulsus.( Lk 52 )Tema oli samuti vaene ning oli sunnitud ülikoolist lahkuma , kuid tema pidas end üleval ning tõlkis kirjandust.
Ta oli üks ainsatest inimestest, kellega Raskolnikov ülikooliajal suhtles. Seda ei saanud pidada Raskolnikovi poolt sõpruseks, aga ta suhtles temaga avameelsemalt, kui enamikuga. Kuna Razumihhingi oli vaene, siis temagi pidi vahel kannatama nälga, kuid sellist nälgimist nagu Raskolnikov korraldas, suutis kõnealune vältida. Raamatus iseloomustab Raskolnikov teda nõnda, et Razumihhin oli võimeline elama kas või katusel, taluma põrgunälga ja haruldast külma. Maailmavaade jõudis minuni läbi tema positiivse hoiaku ja selle, kuidas ta teda ümbritsevate inimestega läbi käis. Eriti selgelt tuli tema iseloom välja siis, kui teda võrreldi või kirjeldati Raskolnikoviga paralleelselt. Siis avaldus tema sotsiaalne meelestatus eriti tugevalt.
Dunja : Avdotja Romanovna
Raskolnikovi õde.
Dunja oli iseloomult väga tugev neiu . Talle oli oluline tema hingeline vabadus ning mugavuste vastu poleks ta seda elaski vahetanud . Ta on ainult valmis end siis kellegile raha eest müüma, kui sellest tõuseks kasu tema perekonnale . Ta hoolis ja armastas oma venda tohutult. Ta võis pealt näha tunduda malbeke ja vaikne, kuid kui tuli öelda välja oma arvamus, siis ta ka seda tegi näiteks siis, kui ta katkestas kihluse Pjotor Petrovitšiga.