Kordamisküsimused zooloogias (lameussid-kahepaiksed) (0)

1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini.
Liik
Perekond
Sugukond
Selts
Klass
Hõimkond
Riik
Riigid: BAKTERID
ALGLOOMAD
SEENED
TAIMED
LOOMAD

Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD AINUÕÕSSED
LAMEUSSID
ÜMARUSSID
RÕNGUSSID
LIMUSED
LÜLIJALGSED
OKASNAHKSED
SELGROOGSED
2. Maksa-kakssuulase areng
Hõimkond: lameussid
Klass: imiussid
Alamklass : kahepõlvsed
Munad munetakse peremehe maksa.
Munad liiguvad soolde,
sealt väljaheidetega rohule.
Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed.
Viimased peavad tungima veeteo maksa.
Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele .
Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga.
3. Kuidas toimub nakatumine maksa-kakssuulasega?
Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues, rohukõrt närdes vms.
4. Paelussi areng ja nakatumisvõimalused.
Paelussid - parasiidid, kes elavad looma sooles.
Nudipaeluss elab inimese sooles.
Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne , tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne.
Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast , mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis.
Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähid ja kalad .
5. Solkme areng. Kuidas toimub nakatumine liimuksolkmega?
Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles .
Areng - munade arenguks peavad nad viibima 2 nädalat õhu ja niiskuse käes. Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu , sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge .
6. Milleks on vihmaussidel vöö, piki- ja ringlihased?
Riik: Loomad
Hõimkond: Rõngussid
Klass: Vöösed
Alamklass: Väheharjasussid
Selts: Haplotaxida
Sugukond: Vihmauslased
Perekond: Vihmauss
Eestis 13 liiki.
Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga).
Lihased:
A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks)
B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb)
7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks?
Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline . Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni.
Suured pinnase selgrootud mängivad olulist osa pinnaseprotsesside regulatsioonil, kuid nende seas on vihmaussid kõige tähtsamad pinnase viljakuse ülalhoidmisel ja toiteelementide efektiivsel ringlusel.
8. Millised tegevused hävitavad vihmausse?
Vihmausside jaoks toidukättesaamise küsimus väga oluline. Enamik liike on aktiivsed ka sügisel seni, kuni esimesed öökülmad algavad. Samuti on oluline eemaldada aiamaalt nii vähe orgaanilist ainet kui võimalik ja lasta igasugustel taimedel, sealhulgas langenud lehtedel ja viljadel laguneda ja mädaneda.
Igasugune mullas toimuv põllumajanduslik tegevus avaldab mõju vihmaussikoosluse arvukusele ja mitmekesisusele, mõju võib olla negatiivne või positiivne
Enamasti on tegemist mullatemperatuuri, -niiskuse, orgaanilise aine hulga ja kvaliteedi muutuste tagajärjega
Mida suurema ulatusega ja sagedam on koosluste häirimine, seda väiksem on vihmausside arvukus ja biomass
Maakasutuse intensiivistamine toob kaasa mitmekesisuse vähenemise ja varisest toituvate liikide kadumise, mulla saastumise tagajärjeks on muutused koosluse liigilises koosseisus
kündmise, saagikoristuse, tallamise, põlemise jne tagajärjel toimub suurte ja pikaealiste mullaloomade (vihmaussid) kadumine ja mitmekesisuse vähenemine,
sellele järgnev temperatuuri tõus, mullaniiskuse vähenemine, orgaanilise sisendi vähenemine vähendab teiste mullaorganismide arvukust ,
Edasine umbrohutaimede intensiivne kasv, mikrofloora koosseis muutub ja see viib muutustele mullakoosluste koosseisus ja sümbioosiseoste vähenemisele
Pestitsiidide mõju mitmekesisusele on selektiivne, kusjuures suurte pikaealiste mullaloomade (inseneride) kadumise korral võib mõju kesta pikka aega. Pestitsiidid mõjutavad üldiselt negatiivselt nii liikide mitmekesisust kui neile omast talitlust.
9. Milliseid käsnasid ja ainuõõsseid võib eestist leida?
Domeen : Eukarüoodid (Päristuumsed)
Riik: Loomad
Hõimkond: Käsnad
Klass: Päriskäsnad
Selts: Haplosclerida
Sugukond: Järvekäsnlased
Perekond: Järvekäsn
Liik: Harilik järvekäsn
Perekond: Jõekäsn
Liik: Harilik jõekäsn
Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid.
Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn (Spongilla lacustris), tavaline jõekäsn (Ephydatia fluviatilis), Mülleri jõekäsn (Ephydatia mülleri) ja mageveekäsn Eunapius fragilis.
Harilik järvekäsn (Spongilla lacustris) on mageveekäsn järvekäsnlaste sugukonnast.
Ta kasvab vees, kinnitununa taimevartele või muule, tavaliselt püstiste sõrmjate kollaste või roheliste harudena. Järvekäsn on Eestis tavaline.
Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn.
Harilik jõekäsn on üks levinumaid mageveekäsnasid, teda leidub ka Eestis.
Teda võib leida kividele, puunottidele jne kinnitunult, sageli kasvuvormilt koorikjas, mõnikord sõrmjas.
Domeen Eukarüoodid (Päristuumsed)
Riik Loomad
Alamriik Pärishulkraksed
Hõimkond Ainuõõssed
Ainuõõssed on näiteks pärishüdrad ( Hydra ), meriroosid (Actiniaria) ja korallid.
Meririst on Eesti rannikumeres arvukas.
Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast.
Ainuõõsseid esineb Eestis meres ja magevees kokku 10 liiki, millele võiks lisanduda veel neli liiki. Ohustatuks on tunnistatud üks liik.
10. Ebapärlikarbi leidumine Eestis, kaitse, vähesuse põhjused.
Riik: Loomad
Hõimkond: Limused
Klass: Karbid
Alamklass: Erihambalised
Selts: Jõekarbilised
Sugukond: Ebapärlikarplased
Perekond: Ebapärlikarp
Liik: Ebapärlikarp
Eestis oli näiteks 1950ndatel teada mitu ebapärlikarbi leiukohta. Praegu on elujõuline asurkond vaid Pärlijões, teiste andmete järgi leidub teda üksnes Pudisoo jões. Samas on mõlema asurkonna elupaik saastunud ja inimese poolt muudetud, mistõttu karbid edasi ei paljune. Võib väita, et nende populatsioonide puhul on tegemist väljasuremisvõlaga.
Tänapäeval on tugev negatiivne antropogeenne mõju jõgedele seadnud ohtu ebapärlikarbi säilimise, eriti suurt mõju on avaldanud ülemäärasest biogeenide hulgas tulenev vee reostus ja melioratsioonitööd. Nende tegurite tõttu halveneb vee kvaliteet ja põhja settib palju orgaanilist materjali, mille tagajärjel häirub ebapärlikarbi normaalne elutegevus.
Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse.
11. Konna luustiku iseärasused
Riik: Loomad
Hõimkond: Keelikloomad
Alamhõimkond: Selgroogsed
Klass: Kahepaiksed
Selts: Päriskonnalised
Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased
Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn
Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn
Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn
Perekond: Epidalea Liik: Veekonn
Liik: Juttselg -kärnkonn Liik: Rabakonn
Liik: Rohukonn
Sugukond: Mudakonlased
Perekond: Mudakonn
Liik: Harilik mudakonn
Selts: Sabakonnalised
Sugukond: Salamanderlased
Perekond: Vesilik
Liik: Tähnikvesilik
Liik: Harivesilik
Kõige suurem muutus kalade skeletiga võrreldes on maismaal liikumiseks sobivate jäsemete teke
Jäsemed moodustavad paljudest luudest
Konna kolju on lai ja lame
Selgroogu liigendub kolju ühe kaelalüli abil, mis võimaldab konnal pead tõsta ja langetada, mitte aga kere suhtes pöörata
Selgroog on kalade omaga võrreldes üsna lühike, roided puuduvad
Roideid asendab siseelundeid altpoolt kaitsev rinnaluu
12. Kuidas kasutavad kahepaiksed neelamisel silmade abi?
Toidu allaneelamisel tõmmatakse silmamunad silmakoobastesse ja need aitavad toidupalasid neelu poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele.
13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine
Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea
Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake
Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug -kohastumus eluks maismaal
Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama
Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes
Täiskasvanud konnal puudub küljejoon, kuid nahk on tundlikum kui kalal , sest sellel puuduvad soomused
14. Miks peavad kahepaiksed lisaks kopsudele ka nahaga hingama ja milline peab olema nahk?
Kopsudeks on paarilised seest tühjad kotid , mille pind ei ole suur. Nõrgalt on arenenud ka hingamisteed. Kahepaiksetel on primitiivne surumistüüpi hingamine, mis eraldab neid mitte ainult kaladest, vaid ka ülejäänud maismaaselgroogsetest. Hingamisel tõmmatakse õhk läbi suu või ninasõõrmete suuõõnde, milleks avatakse sõõrmed ja langetatakse suuõõne põhi. Sõõrmed sulguvad, suuõõne põhi tõuseb üles ja õhk surutakse kopsudesse. Kahepaiksetel toimub vere küllastumine hapnikuga ja süsihappegaasi eraldumine kehast mitte ainult kopsudes, vaid ka läbi naha. Vees hingavadki konnad ainult läbi naha. Kuid ka ainult nahahingamine ei suuda konna piisavalt hapnikuga varustada.
15. Millal võib konn ära uppuda ?
Siis, kui tal ei ole võimalik veest välja tulla või siis, kui vees ei ole piisavalt hapnikku.
Väibasseinides hukkub palju konni , sest nad ei saa sealt välja.
16. Mitmeosaline on kahepaiksete süda ja millised vereringed neil on?
Konnadel on kaks vereringet: keha- e. suur vereringe ja kopsu- e. väike vereringe.
Süda on neil kolmekambriline, mis jaotab verd kopsu ja keha vahel.
Konnade kehas voolab segaveri (hapnikurikas ja hapnikuvaene).
17. Nimetage 4 kahepaikse kohastumust eluks maismaal ja 2 kohastumust eluks vees.
Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel.
Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine , silmalaud .
18. Millised on kahepaiksete jaoks head sigimiskohad?
Madalaveelised veekogud: Kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja järvedes.
19. Mis on kõlapõied ja mis on nende ülesanne?
Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist. Kärnkonnadel 1, teistel 2.
20. Võrrelge kulleseid ja täiskasvanud konni.
Kulles Konn
Hingavad lõpustega Hingavad kopsu ja nahaga
Sabaga Ilma sabata
Küljejoonega Ilma küljejooneta
Puuduvad jäsemed Jäsemetega
21. Nimetage 9 eesti päriskonnalist ja 2 sabakonnalist.
22. Millised kahepaiksed on Eestis I ja millised II kategooria kaitsealused liigid?
Harilik kärnkonn III
Juttselg-kärnkonn e. Kõre I
Rohe-kärnkonn I
Mudakonn II
Tiigikonn III
Veekonn III
Järvekonn III
Rabakonn III
Rohukonn III
Tähnikvesilik III
Harivesilik II
23. Iseloomulikud tunnused
Harilik kärnkonn III
Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas . Harilik kärnkonn on suurt kasvu
Juttselg-kärnkonn e. Kõre I
rohekates-pruunikates-hallikates toonides seljal kulgeb kitsas kollane pikitriip. Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke .
Rohe-kärnkonn I
helehallil või oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad suured laigud ning oranzid või punased täpid. Kõht on valge, mustade täppidega. Rohekärnkonna nahk on krobeline, kuid kehaehituselt on ta sale.
Mudakonn II
Mudakonn on suhteliselt väike ( kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile. Mudakonna nahanäärmete eritis on küüslaugulõhnaline. Omapära, mis eristab mudakonna kõikidest teistest Eesti kahepaiksetest, on tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne.
Tiigikonn III
Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. 3 kollast piikitriipu seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole.
Veekonn III
Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja 3 kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline.
Järvekonn III
Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate suuremate laikudega, 1 kollane pikitriip. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline.
Rabakonn III
Rabakonn on pisike, 5…7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega. Pulmade ajal värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimestele varvastele kasvavad tumedad karedad pulmatüükad
Rohukonn III
värvuselt pigem pruun kui roheline. Kontrastsem kui rabakonn. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster.
Tähnikvesilik III
Tähnikvesilik on väike, 8…11 cm pikkune sabakonnaline, kellel on pikk saba, mis moodustab poole kogu kehapikkusest. Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesiliku oliivpruuni selja ja kollaka kõhualusega keha kaetud tumedate täppidega, mis moodustavad erinevaid mustreid . Looma nahk on sile või peensõmerjas.
Harivesilik II
kasvab kuni 18 cm pikkuseks. Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kasvab isasloomadele seljale saba aluse juures katkev kõrge hambuline hari, saba külgedele ilmuvad sinakasvalged triibud . Emasloomadel harja ei ole, nemad peavad leppima piki selga kulgeva kitsa kollase joonega .
24. Millised on kahepaiksete hävimise põhjused eestis?
Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi languspool-looduslike koosluste kinnikasvamine
mosaiikse maastiku kadumine
luitealade metsastamine
väikeveekogude halb seisund
maaparanduse negatiivne mõju
Põllumajanduse intensiivistumine: põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamin, tõhusama põllumajandustehnika kasutamine
Liikluskoormuse suurenemine kahepaiksete hukkumine rände ajal
Kõre - rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades.
Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved .
Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ja hukkuvad juba mistahes reostusega veekogudes.
Rohe-kärnkonn on Eestis haruldane , ta on tundlik saastatusele ning tema elupaigad, eriti kudemisveekogud, on üha intensiivsema inimtegevuse tõttu hävimisohus.
Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel.
25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks?
Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud , imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael- part .
26. Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks?
Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal.
Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis: Kõre, Harivesilik.
Elupaikade taastamine ja hooldamine
Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena.
Karjäärielupaikade hooldamine.
Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Asurkondade elujõulisuse tõstmine
Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine.
Allikad:
http://tammelill.blogspot.com/p/kontrolltoo-ussid.html
www.scribd.com/doc/75486298/zooloogia-kokkuv6te
http://et.wikipedia.org/
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/vihmauss.ht m
http://aedjakodu.tarbija24.ee/420534/vihmauss-on-aedniku-sober/
http://www.green-pik.eu/et/knowledgebase/20-vihmaussid-ehk-vermikoloogia
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=19&cts=1331725481057&ved=0CFwQFjAIOAo&url=http%3A%2F%2Fpmk.agri.ee%2Ffiles%2Ff341%2FM%2520Ivask%25202010.ppt&ei=CoRgT7rSNqOe0QWTjKChBw&usg=AFQjCNE04ytIwMccYf028VRDcFwF_w9jJQ&sig2=-8H7TriqOuuHkK4j8S9hlw
http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/biomultifarious/species/invertebrates
www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kahepaiksed_kasparkaegas.ppt
http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/7-6-7-2.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/konnadest.ht m
http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=977938/Kahepaiksed+riinu+rannap+2011.pdf
http://bio.edu.ee/