Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid. Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini
sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala Ebapärlikarbi arvukus on langenud eelmise sajandi lõpus intensiivse melioratsioonitööde ja põllumajanduse tõttu jõe valgalal. Hukatuslikult mõjus ebapärlikarbi arvukusele ka 2002. aasta põuane suvi. Ebapärlikarbi suurim vaenlane on kobras. Koprapaisutus põhjustab suuri muutusi veereziimis ja setete paiknemises, mis võib saada saatuslikuks selles piirkonnas elavatele karpidele
Bioloogia 8. klassile _____________________________________________________________________ Ebapärlikarp ja tema ökoloogia Selgrootud loomad Tööleht Küsimustele vastamiseks kasuta slaidiprogramme "Ebapärlikarbi ökoloogia", "Karbid ja vähid" ja ning 8. ja 9. klassi bioloogiaõpikut ning teatmeteoseid. Soovitavalt ka Euroopa kaarti. http://www.ebu.ee/esitlus/Ebaparlikarp.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbidteod.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbid.ppt http://www.ebu
jalga. Teadaolevalt suurim karp oli 15 cm pikk. Ebapärlikarbi tugeva paksuseinalise kojaga karpi võib meie veekogudes segi ajada ainult paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) suuremate isenditega. Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda, nii võib teda pidada üheks pikaealiseimaks loomaks Eestis. 2 Meeltest on karbil arenenumateks kompimis- ja maitsmismeel, silmad puuduvad. Põlvnemine ja alaliigid Ebapärlikarbid kuuluvad süstemaatiliselt loomariiki, selgrootute rühma limuste
Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõgede reostamine. Ebapärlikarp Ebapärlikarpon EestisI kategooria looduskaitseall olev liik, Eesti Punaseraamatu järgi kuulubta1. kategooriasseja IUCNi PunaseNimestiku eriti ohustatudkategooriasse. Kiiljajõekarbi levila on Euroopa, kaasaarvatudEuroopaVeneosa
kalade lõpustel. lahksuguline, erinevas isendis kui emane muneb, toimub m. rakkude viljastus. Eri isendis Eripära nälkjad e. kojata teod. Seatigu. pole pead. Osa kasvatab pärleid, ebapärlikarp Tindinääre (soole tagaosa lähedal, Elavad rohus, söövad taimi on kaitse all. ühenduses). Paiskab tinti, mis aitab põgeneda ja püüda. /seepial. Tähtsus On lüli aineringes, söögiks filtreerivad, toiduks inimestele, lubi toiduks Toiduks inimestele, lindudele. /
kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Et pärl kätte saada, tuleb karbipoolmed lahti kangutada. Nii saab karbielanik vigastada ja hukkub. Seejuures on enamik karpidest ju ilma pärlita. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud veel reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Pärlid ise üle saja aasta vastu ei pea. Nad lihtsalt tuhmuvad ja hakkavad tasapisi lagunema. Ebapärlikarpide kudemisaeg on juulis - augustis. Peale munemist kinnituvad munad emaslooma liistaklõpustele, kus nad arenevad väikesteks vastseteks. Neid nimetatakse pihtvastseteks. Pihtvastsed on väga väikesed ning välimuselt meenutavad nad natuke täiskasvanud karpe. Oma arengu teises faasis kinnituvad
Karbid, milles areneb pärl Maailmas on tuntumad kaks karbi liiki, milles areneb pärl. Esimeseks karbiliigiks on pärlikarbid. Teiseks tuntuks karbiliigiks on auster. Näiteks pärlikasvanduses kasutavad jaapanlased austreid. Maailma kallimad pärlid Tahhiiti pärlid pärinevad mustahuuleliselt austrilt. Auster pole ainult pärlite saamiseks, vaid ka toiduks inimestele. Eestis on olemas karbiliik, milles areneb pärl. Selle karbiliigi nimetus on ebapärlikarp, mida leidub praegusel ajal Pudisoo jões Põhja -Eestis. Ebapärlikarpi võis 1950.-datel leida mitmetest Eesti jõgedes, kuid 20. sajandi alguspoolel hakkas nende arv vähenema, mille põhjuseks oli röövpüügi kõrgpunkt. Praegusel ajal on ebapärlikarp looduskaitse all ning teda ei tohi korjata, kuid siiski ohustab seda liiki reostunud veed ehk inimtegevus. EBAPÄRLIKARP ON ERITI OHUSTATUD LIIK KOGU MAAILMAS!!! Kokkuvõtte
dekoratiivtaimede kaubandus. Eestis ohustatud taime- ja loomaliigid I kategooria liigid on vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisuselupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti loodusesohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Näiteks: põhja- raunjalg (sõnajalgtaim), kollane käoking (katteseemnetaim), roheline hiidkupar (lehtsammaltaim), lilla põdramokk (seen), harilik tundrasamblik (samblik), ebapärlikarp (selgrootud loomad), merikotkas (selgroogne loom) I kategooria liigid Ebapärlikarp Kollane Käoking II kategooria liigid II kategooria liigid on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Kokku on selliseid liike 262. Näiteks: harilik sookold (sõnajalgtaim), harilik jugapuu (paljasseemnetaim), aasnelk (katteseemnetaim), sinisammal
Eesti loomastik · http://www.zbi.ee/punane/ · http://bio.edu.ee/loomad/algus.htm · http://www.iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn
ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria sõnajalgtaimed Ogane astel sõnajalg Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria selgroogsed loomad Lendorav Rohe kärnkonn I kaitsekategooria selgroogsed loomad Kaljukotkas Kõre I kaitsekategooria selgroogsed loomad Tutkas Siniraag Küsimused Mis on looduskaitse? Kuidas tekkis inimestel mõte loomi või taimi kaitsta? Nimeta kaks 1. kaitsekatekooria
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15
maades delikatesstigude hulka ja kasvatatakse ka kasvandustes. Teetigu.(Arion Ater). Elutseb kogu Euroopa territooriumil. Ööloom, ilmub välja peale vihma. Külma ja kuivaga kaevub maase. Toitub taimedest, loomade väljaheidetest ja korjustest. Ebapärlikarp. Töönduslikud karbid. Suur kammkarp Primorje rannakarp Söödav auster Suur hiidauster Lehtjas karp Söödav rannakarp Suur rannakarp Peajalgsed. Vaikse ookeani kalmaarid Harilik kaheksajalg Harilik seepia Süvamere peajalgsed. peajalgsed Kaheksajalg. Harilik kaheksajalg näeb
LIIGIKAITSE PÕHIMÕTTED Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealaks Kaitsealade, hoiualade kaitse Hävitatud elupaikade taastamine Võõrliikide ohjamine Soodustavad programmid Võimalikult madal takson KATEGOORIAD I kategooriasse kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiratud alal, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline (euroopa naarits,ebapärlikarp,kõre) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila) ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (säga,järv- lahnarohi,harilik jugapuu,kivisisalik) III kategooria liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka (atlandi tuur,lagrits, pähklinäpp,valge vesiroos)
rabatüüpide siirdevööndis.( http://www.soomaa.com/asukoht ) Rahvuspargi pindala on 37 057 ha. Loodi aastal 1993. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate lammniitude, soode ja metsade kaitseks.( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3. Merikotkas 4. Madukotkas 5. Kaljukotkas 6. Kalakotkas 7. Rabapistrik 8. Rabapüü 9. Lendorav 10. Euroopa naarits (http://www.envir.ee/loodus/5page.html ) 9.Keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus seisneb selles, et looduskaitse tegeleb elupaikade ja kasvukohtade kaitsega (http://www.envir.ee/loodus/9page.html ), kuid keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (vee-ja õhusaaste, jäätmed, reovesi, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega
Põhjenda, miks. Kaheosaline koda, lõpused, suur pea, sissevooluava.________________________________ __________________________________________________________________________ Taimelehed, taimplankton, hõõrel, aiakahjur.______________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Läänemere tavaline karp on ebapärlikarp._________________________________________ __________________________________________________________________________ Peajalgsed on röövloomad, kes suudavad purustada isegi kalade luid.__________________ __________________________________________________________________________ Karpidel ulatuvad mantlihõlmad ja lõpused karbipoolmete vahelt välja._________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle kiritigu ja kalmaari.
seene- ja loomaliiki. Vastavalt ohustatusele jagunevad need kolme kaitsekategooriasse 1. Kategooria Siia kategooriasse kuuluvad vähenenud arvukusega ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, mis Eesti looduses ilmselt ei säili, kui ei likvideerita neid ähvardavaid ohte 1. Kategooria Siia kuulub euroopa naarits, kelle looduslik asurkond on käesolevaks ajaks täielikult hävinud. Samuti kuuluvad siia mitmed taimeliigid nagu ebapärlikarp, pisilina, nõtke näkirohi 1. kategooriasse on kokku kantud 64 taime- ja loomaliiki. Pildid 2. Kategooria Siia kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus langeb ning levila aheneb. Selliseid liike on Eestis 262 Siia kuuluvad karvasjalg-kakk, mustlaik-apollo, jugapuu Pildid 3. Kategooria 3. kategooriasse on arvatud liigid, mis on Eesti looduses praegu veel suhteliselt tavalised, kuid mille elupaigad on hävimisohus ning
Meririst on Eesti rannikumeres arvukas. Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast. Ainuõõsseid esineb Eestis meres ja magevees kokku 10 liiki, millele võiks lisanduda veel neli liiki. Ohustatuks on tunnistatud üks liik. 10. Ebapärlikarbi leidumine Eestis, kaitse, vähesuse põhjused. Riik: Loomad Hõimkond: Limused Klass: Karbid Alamklass: Erihambalised Selts: Jõekarbilised Sugukond: Ebapärlikarplased Perekond: Ebapärlikarp Liik: Ebapärlikarp Eestis oli näiteks 1950ndatel teada mitu ebapärlikarbi leiukohta. Praegu on elujõuline asurkond vaid Pärlijões, teiste andmete järgi leidub teda üksnes Pudisoo jões. Samas on mõlema asurkonna elupaik saastunud ja inimese poolt muudetud, mistõttu karbid edasi ei paljune. Võib väita, et nende populatsioonide puhul on tegemist väljasuremisvõlaga. Tänapäeval on tugev negatiivne antropogeenne mõju jõgedele seadnud ohtu ebapärlikarbi säilimise,
paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumata, silmad(näevad koda, kere ja kotikujulised, e. kutiikula, keha, pea pisike, kutiikula ainult valgust), jalg, pole maitsmine,
piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. 4 I kategooriasse kuuluvad loomad I kaitse kategooria: 19 loomaliiki 1 selgrootu - ebapärlikarp 2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 14 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike- laukhani, tutkas, habekakk,siniraag 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits 5 I kategooriasse kuuluvad loomad I kategooriasse kuuluvate liikide kasvukoht ja elupaik võetakse samuti kaitse alla ja nende kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud
Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar parasiitidena elades edasi arenema. Kui vastne kalani ei jõua, siis ta hukkub. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikesteks karpideks. 8. Mida tead karpide mitmekesisusest ja tähtsusest? Pärlikarbid-Elavad meredes, väikese võõrkeha sattumisel mantliõõnde, hakkavad nad selle ümber pärlmutrikihti kasvatama. Ebapärlikarp- Eestis paaris Ida-Virumaa jões. Neid on vähe ja LK all. Rõõneskarp- suurim karp-250 kg. Söödav Rannakarp- mustjas-lillad, kasvavad suureks, vaid soolases vees. Austrid- Toiduks sobilik liik. Elab soojades vetes kaljudel või kivide külge kinnitununa. Looduses tähtsad kuna nad filtreerivad vett, kalad ja teised söövad karpe, sadestavad lubiainet mere põhja, kalade parasiidid. Inimeste elus tähtsad, kuna neid kasutatakse toiduks, pärlid ja ilusad karbid, kodulindudele
Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti. Näited: Puu, allikas, rändrähn, juha jne. Natura 2000- Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eestis on esialgu 509 loodusala. Liikide kaitsekorraldus: · I kategooria- vähenenud arvukuse ja kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle säilimine on kaheldav. N: ebapärlikarp, lendorav, must-toonekurg. · II kategooria- piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ja levila aheneb. N: Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, roosa riisikas. · III kategooria- praegu veel suhtelisels tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. N: hallhüljes, valge-toonekurg, sookurg, vesipapp. Säästev areng ja keskkonnapoliitika: 1
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
unistustekala kirjeldamiseks. Ahvenlased Meie veekogudes elavad ahven, kiisk ja koha Atlandi tuur Harudlane juhukülaline meie vetes. Valgeamuur Kaug Ida päritolu taimetoiduline kala. Kasvatatakse üksikutes kalamajandis karpkalatiikides lisakalana. Gorbusa Kaug Ida lõhe, kelle pulmateekond võib olla tuhandeid kilomeetreid pikk. Jõeforell, lepamaim ja ebapärlikarp Kahe kala ja veeselgrootu vahel esineb väga omapärased vastastikused suhted. Haug Haug on meie veekogude peamine biomelioraator. Angerjas Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii meres, kui ka siseveekogudes. Kala välisehitus lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. Soomused paiknedes üksteise
I kategooria taim: Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. I kategooria selgrootu loom: Ebapärlikarp on ohustatud karbiliik, kes kuulub ebapärlikarplaste sugukonda. Ebapärlikarbi nimi tuleb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid I kategooria selgroogne loom: Lendorav ehk harilik lendorav on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline. Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis.
info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos. 5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt. Millised loomad sinna kuuluvad? Too ka näiteid. a) 1. Kategooria kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Sinna kuuluvad näiteks ebapärlikarp, Must-toonekurg b) 2. Kategooria kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sinna rühma kuuluvad näiteks apteegikaan ja säga c) 3. Kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. Sinna kuuluvad näiteks atlandi tuur, hallhüljes ja sookurg. 6. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk
9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves) 10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide järgi (ebapärlikarp); Lihhenoindikatsioon - samblike esinemise järgi õhu puhtuse määramine 11. Alternatiivsete energiaallikate kasutus Eestis - esikohal tuuleenergia, siis päikese, hüdro, -ja bioenergia. 12. Jääkreostuskolded Eestis - aktiivsest majandustegevusest kõrvale jäänud objektid (endised mürgi- ja väetiselaod, ehituslaoplatsid, vanad prügilad) 13. Säästva arengu põhimõtted - KK kahjustuste vältimine, nõuete järgmine kõikides
on lõpused, mis on hingamiselunditeks. Sooltoru läbib süda! Karbid on lahksugulised. Emaskarp muneb munad mantliõõnde, isaskarbi seemnerakud viiakse sinna veevooluga. Viljastatud munarakkudest kooruvad vastsed, kes peavad kinnituma lõpustele, kuhu jäävad kevadeni. Seejärel viiakse vastsed kehast välja ja nad peavad kinnituma kalade lõpustele, elades seal parasiitidena paar kuud. Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Kahel viimasel on seljaosas õhuke plaatjas sisemine toes. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, puudub jalg, mis on muundunud iminappadega varustatud kombitsateks (haarmed), mis paiknevad suu ümber. Kaheksajalgadel on 8
hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist 5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt. Millised loomad sinna kuuluvad? Too ka näiteid. a) I Kategooria kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Sinna kuuluvad näiteks ebapärlikarp, Must- toonekurg b) II Kategooria kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sinna rühma kuuluvad näiteks apteegikaan ja säga c) III Kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. Sinna kuuluvad näiteks atlandi tuur, hallhüljes ja sookurg 6. Selgita mõisted. Too näiteid Eestist.
hingama tõusma. Labatigude koda on keerdunud ühes tasapinnas.Labatigudest suurim on sarvtigu. Ematigude kojad on mudakuke kojast ümaramad ja keerdunud vastupäeva. Punntigude kojad on väikesed, õrnad ja kergesti purunevad. 7 Karbid Elavad veekogude põhjaliivas.Eesti mageveekogudes on enam levinud järvekarp, jõekarp ja rändkarp. Haruldaseks on muutunud ebapärlikarp, kelle kodadest võib leida sinna sattunud liivaterade ümber moodustunud ebapärleid. Karbi koda koosneb kahest lamedast poolmest, mida saab lihaste abil tihedalt sulgeda. Karbikoda katab pealt sarvkiht, selle all on portselankiht ja sisemiseks kihiks on pärlmutterkiht. Harilikult on karpide poolmed veidi avatud ning nad filtreerivad endast läbi vett. Veest saavad karbid planktonit toiduks ja samuti hingamiseks vees lahustunud hapnikku.
Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilate kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 17. Rahvuspargid: Lahemaa, Matsalu, Karula, Soomaa, Vilsandi Looduskaitsealad: Viidumäe looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala Maastikukaitsealad: Kõrvemaa maastikukaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitsealad 18. I kategooria: loomad - ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, kaljukotkas; taimed kollane käoking, põhja raunjalg II kategooria: loomad säga, apteegikaan; taimed alpi võipätakas, jumalakäpp III kategooria: loomad rästik, saarmas; taimed emaputk, karulauk 19. Puud (Tamme-Lauri tamm), koopad (Koorküla ja Helme koopad), rändrahnud (Ehalkivi), karstialad (Uhaku karstiala), pangad (Panka pank), järved (Koorküla Valgkärv, Kaali), allikad, astangud (Treppoja) jne. 20
Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad Elavad meredes, kalmaaridel ja seepjatel on 10 kombitsat, millel iminapad Suur pea, koda taandarenenud, vaid õhuke plaat keha sees. Kõige arenenumad limused, keerukam närvisüsteem, targeimad, suur aju, õppimisvõime, kiire reaktsioon. Muudavad värvust, loomtoidulised, suur terav lõug, suus hõõrel, millega toit peeneks. Suured silmad, hea nähtavus, kotikujuline keha, jalg puudub, sest kombitsad
Harilik vihmauss vihmauss vihmauslased haplotaxida Harilik mudatupp mudatupp mudatuplased haplotaxida Hobukaan hobukaan kirjukaanlased Hirudinida Suur-seatigu Suur-seatigu vööttigulased kopsteod Harilik viinamäetigu viinamäetigu vööttigulased kopsteod Harilik järvekarp järvekarp jõekarplased jõekarbilised Ebapärlikarp ebappärlikarp ebapärlikarplased jõekarbilised Suur jõekarp jõekarp jõekarplased jõekarbilised Tuhatjalg tuhatjalg tuhatjalgsed tuhatjalalised Harilik kivihark kivihark sadajalgsed sadajalalised Võsapuuk puuk puuklased nugilestalised Harilik ristiämblik ämblik ristämbliklased ämblikulised
vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest. *Suurkiskjad-jälgib hundi, pruunkaru ja ilvese asurkondade seisundit. 14. Millised on kahepaiksete ja roomajate seire peamised ülesanded? *ülesandeks on kahepaiksete ja roomajate liigilise mitmekesisuse fikseerimine ja erinevate liikide populatsioonide seisundi jälgimine. *käsitlevad valdavalt kaitsealuseid, ohustatud selgrootuid, aga ka liike, mis on olulised keskkonnaindikaatorina. *Apteegikaan, Ebapärlikarp . 15. Millised on selgrootute seire peamised ülesanded? *Jõevähk hinnatakse vähipopulatsiooni seisundit, püügi võimalikku mõju, haiguste ja parasiitide esinemist ning vähivaenlaste mõju. *Kiililised jälgib kaitsealuste ja EL loodusdirektiivi liikide populatsioonide dünaamikat ja tuvastab arvukuse muutused. *Tolmeldajad hindab tolmeldajate liigilise mitmekesisuse muutusi. *Maismaalimused võimaldab isendite arvu põhjal hinnata kks toimuvaid muutusi.
50) Tähtsus looduses Tigu: 1) toiduks loomadele 2) nendes arenevad mitmesugused parasiitusside vastsed 3) lüli aineringes 4) kahjustavad taimi ja vilju Karp: 1) biofiltrid 2) on toiduks 3) pärlid 4) lindudele jahvatatakse nende koda 5) kahjustavad veealuseid ehitisi ja laevu 6) kodadest valmistatakse nööpe 7) hävitavad väikesi veeloomi ja nende ujuvaid vastseid 51) Looduskaitse all olev on Ebapärlikarp, sest inimesed jahivadneid pärlite pärast Lülijalgsed 52)Ehitus: 1) selgrootud 2) lüliline keha 3) lülilised kehajätked 4) kitiinainest välisskelett Koorikloomad- krabid, vähid Ämblikulaadsed- tarantel Putukad Vähid 53) Keha jagunemine: 1) pearindmik 2) tagakeha 54) Kestumine- Jõevähk toitub pidevalt ja varsti jääb kitiinkoorik temale kitsaks. Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja
taime,-seene- ja loomaliiki. - Tänapäeval on kaitsealused liigid Eestis jagatud kolme kategooriasse. I kategooria - Siia kuuluvad vähenenud arvukusega ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. - Samuti kuuluvad I kategooriasse ka liigid, mis on säilinud vaid ühe väikese asurkonnana, näiteks pildil toodud lääne-sõrmkäpp (nt ka ebapärlikarp ja pisilina) ning peamiselt vanu metsi austavad liigid, mida ohustab üha laienev raietegevus. - Samuti ka poollooduslike koosluste hääbumise tõttu ohtu sattunud liigid: näiteks pildil toodud rohe-kärnkonn (nt ka tutkas ja niidurüdi) II kategooria - II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. - II kategooriasse on arvatud 262 liiki.
- Mõni liik leitakse taas - Leitakse uusi liike Endeem liik, mille levik piirdub väikese maaalaga Punane raamat Suurim loom sinivaal Väikseim nahkhiir 1976-1979 esimene punane ramat Eestis Liikide väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus - Inimtekkelised kliimamuutused 1 kategooria haruldased liigid, piiratud alal esinevad, väljasuremisoht (euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku,
hinnatakse kabvandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Peab olema kooskõlas LKS. ; liigid- jagunevad I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega.Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan, paksukojaline jõekarp, säga, kivisisalik. Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt
hinnatakse kabvandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Peab olema kooskõlas LKS. ; liigid- jagunevad I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega.Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.(50%kaitset.)( nt. Apteegikaan, paksukojaline jõekarp, säga, kivisisalik. Kokku on 59 loomaliiki). III kategooria ( 10% kaitset) liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt
maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.) 46) Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. 47) Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas? Eestis ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene.
22. Inimtoiduks on järgmised karbid: 1. austrid Ostrea sp. 2. kammkarbid Pecten sp. 3. rõõneskarp Tridacna maxima 4. rannakarp Mytilus edulis 5. südakarp Cardium edule 23. Maailma suurim karp on rõõneskarp Tridacna maxima elab soojades meredes, korallriffidel 24. Pärleid on võimelised kasvatama järgmised karbid 1) Pinctada sp. pärlikarp 2) Margaritana margaritifera ebapärlikarp 25. Inimesele kahjulik karp on Teredo navalis laevaoherdi kahjustab veesiseseid puitehitisi, uuristab neisse käike 26. Austrite eluviis erineb paljude teiste karpide eluviisist, sest nad kinnituvad alumise karbipoolmega veealustele kividele või esemetele - kasvavad substraadiga kokku 27. Rõõneskarpe on väga erinevaid värve, nende värvus sõltub neid kaetatuva korallide ja vetikate värvusest. 28. Peajalgsete keha jaguneb peaks ja kereks 29
1979 koostati Eesti punane raamat. Selle põhjal trükiti 1982 suuretiraaziline rahvaväljaanne. * Liikide kaitse looma ja taime liikide kaitse eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine. Kaitstavad liigid jagunevad kolme kategooriasse. Esimene ja teise kategooria liigid võtab EV kaitse alla oma määrustega. Kolmanda kategooria võtab keskonnaminister kaitse alla oma määrustega. * Esimene kategooria loomaliigid: ebapärlikarp (Lahemaal), kõre, rohekärnkonn, must toonekurg, väike laukhani, merikotkas (saartel ja rannikul), madukotkas, väike konnakotkas, suur konnakotkas, kaljukotkas (soo ja raba maastikel), kalakotkas (kagu ja kirde Eestis), väike pistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. Esimesse kategooriasse kuuluvad kõige ohustatumad liigid. Seadus keelab selle kategooria liikide elu ja olu segada. Teatud tegevused on riigi loaga lubatud.
maha. Nii levis Ameerikas suur teeleht ("valge mehe jälg"), nii levis Eestis lõhnav kummel. Kuid tulnukateks võivad olla ka loomad. Troopilise puiduga on Eestisse toodud mitmeid mardikaid ja liblikaid, putukaid võib saabuda samuti puuviljadega. Ei ole aga teada, et mõni neist oleks Eestisse püsima jäänud, siin paljunema hakanud. X. Liigikaitse Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast. Loomad: I kat. selgrootu- ebapärlikarp I kat. selgroogne- kõre, kaljukotkas, kalakotkas, lendorav II kat. selgrootu- apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas II kat. selgroogne- säga, mudakonn, metsis III kat. selgrootu- laiujur, tõmmuujur III kat. selgroogne- tiigi-, vee-, järvekonn, teder, kodukakk Taimed: I kat. kollane käoking, suur paelsammal, haruline võtmehein II kat. harilik jugapuu, aasnelk, sinisammal III kat. emaputk, karukold, harilik valvik Õhtumaa kaduvad liigid. 1
kaitse alla; Vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik; Vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik. Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: I kategooria: kuuluvad liigid, kes on haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades ja liigid, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses väga tõenäoline. Euroopa naarits tehispopulatsioon. Ebapärlikarp 1 jäänukpopulatsioon. 21 loomaliiki 1 selgrootu – ebapärlikarp 2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 16 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väikelaukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk ja niidurüdi. 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits. II kategooria: kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
surnud. Ökosüsteemide mitmekesisus - Raske on uurida ja mõõta organismide elukeskkonna ja ökosüsteemide mitmekesisust maakeral. Mõnikord määratakse ökosüsteemide mitmekesisust liigirikkuse alusel. Liigikaitse I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Näiteks: nõtke näkirohi , läänesõrmkäpp, ebapärlikarp. Must-toonekurg ja lendorav on peamiselt vanu metsi asustavad liigid, kes on meil vähearvukad ning kelle elupaiku ohustab üha laienev raietegevus. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda: · luba loomade häälte salvestamiseks · sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu
Pindala 72 510 ha (sellest 35% on meri). laukhani, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik. Loodud 1971. aastal esimese rahvuspargina kogu toonases Nõukogude Liidus. Kaitsealused I kategooria liigid: ebapärlikarp, must-toonekurg, merikotkas, limatünnik. M atsalu rahvuspark on Lääne- L Eesti looduse esindusala, kus
99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest). Katkestus- kliima jahenemise tõttu. Mageveekogudes nt. Siberi katkestus kliima jahenemisel: ebapärlikarp, vesikakand, vingerjas einevad nii Euroopas kui Kaug-Idas. Soojades meredes võib planktoni biomass olla madalam kui külmades. Nt. Vahemeres planktonit 10 korda vähem kui Põjameres, 20 korda vähem kui Grööni meres!! Soojas vees tõuseb see ainult upwellingu aladel. Päris külmades vetes aga jälle biomass madalam. Eriti vähe on troopikas süvaveebentost, toitainete puudus, sest nii sügaval vesi ei segune (litoraalis on võrreldav parasvöötmega)
Ülemjooksul on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, zoobentoses (põhja- loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod jm.); tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes
ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast Eestis hävinud - süstlehine konnarohi, vesiks Äärmiselt ohustatud - läänesõrmkäpp, laanekannike Ohustatud turvastarn, aasnelk Ohualdis - väike konnarohi, meripuju Ohulähedane koeraputk, karulauk Ohuväline harilik vaher, harilik raudrohi Loomad: Eestis hävinud Tundrasikk, valgevööt-päevakoer Äärmiselt ohustatud - suur-konnakotkas, ebapärlikarp, siniraag Ohustatud viigerhüljes, kõre Ohualdis kaljukotkas, karvasjalg-kakk Ohulähedane kanakull, põldvütt Ohuväline aed-roolind, põder, sinikael-part TESTID I. -Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. TÕENE -Tähista vääriselupaigale omased tunnused : Ajutine oja,Allikate ümbrus,Erivanuselisus
Bioloogia Page 191
Bioloogia Page 192
Bioloogia Page 193
Bioloogia Page 194
Bioloogia Page 195
Bioloogia Page 196
Keskkonnaprobleemid
10. jaanuar 2011. a.
13:43
1. Ülerahvastatus
2. Taastumatute loodusvarade raiskamine
3. Kliimamuutused
4. Kõrbestumine
5. Reostamine
6. Ebaoptimaane tarbimine
7. Prügi
Bioloogia Page 197
Ohustatud liigid
9. veebruar 2011. a.
10:54
Luuderohi
Vasakkeerme pisitigu
Saarmas
Ebapärlikarp
Kiilid
Vingerjas
Hink
Põlgas
Lendorav
Roheline kaksikhammas
Eremiitpõrnikas
Kaunis kuldking
Karvane maarjaleht
Sookiilakas
Bioloogia Page 198
Kohastumine
28. veebruar 2011. a.
11:58
kohastumus
ed
Inserted from:
annaabi.ee 
