Kahepaiksed ja roomajad (0)

Kahepaiksed ja roomajad
Üldine informatsioon: bio.edu.ee/loomad
Kahepaiksed
Klass: kahepaiksed. Kõigusoojased . Uimede asemel jäsemed. Hingavad kopsude ja naha kaudu. Toituvad selgrootutest ja talvituvad pinnasesse kaevunult.
Elutsükkel: maismaaloomad , kes sigivad vees. Areng on moondega: muna – vastne/ kulles – täiskasvanud.
Selts päriskonnalised:

• Sugukond : konlased
  
• Sugukond: kärnkonlased
  
• Sugukond: mudakonlased
  

Selts sabakonnalised:

• Sugukond: salamandrilised
  

Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun ( rohukonn , rabakonn ) ja roheline ( tiigikonn , veekonn , järvekonn ).

Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga , suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal.

• Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad , niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes.
  
• Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid.
  

Rohelised konnad – järvekonn, tiigikonn, veekonn. Veelise eluviisiga. Põhivärvus on roheline, muster varieeruv . Elupaikadeks on väikesed veekogud, tiigid , väikejärved ja karjäärid. On soojalembelised ehk on aktiivsed päeval. Kudupallid on vee all taimedel. Toituvad ka maismaal. Talvituvad veekogu põhjas või maismaal.

• Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal ainult leitud Tartust.
  
• Tiigikonn – kuni 8 cm
  
• Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm. Elab meil segapopulatioonides koos tiigikonnaga.
  

Sugukondlased: kärnkonlased
Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina.
Liigid: harilik kärnkonn , juttselg -kärnkonn ehk kõre , rohe-kärnkonn.

• Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk, halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga.
  
• Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm , seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom . Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud , kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid . On muutunud haruldaseks liigiks.
  
• Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid , väetamine, kuivendamine, võsastumine.
  

Sugukondlased: mudakonlased

• Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse. Häälitsus – vaikne koputus , häälitseb vee all. Öise eluviisiga. Elupaik: liivased alad, väldib kiviseid alasid. Koevad tiikides ja lompides. Ohutegurid: veekogude reostamine ja kalade veekogudesse laskmine .
  

Selts: sabakonnalised
Sugukond: salamandrilised
Harivesilik ja tähnikvesilik.

• Harivesilik – suur ja tume kobrulise nahaga vesilik . Selja peal on karvane hari. Eelistab avatuid suuremaid tiike ja väiksemaid järvi, elab ka karjäärides ja kobraste poolt üleujutatud metsades. Ohud: veekogude kinnikasvamine, kuivendamine, asustamine kaladega, hävitamine, intensiivne metsa- ja põllumajandus.
  
• Tähnikvesilik – pruuni värvi ja mustade täppidega. On siledanahaline. Kasvab kuni 11 cm.