Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale.
Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeeslooma. Tähtsus inimese elus Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides võib inimene nakatuda maksa- kakssuulasega. Nakatuna tekivad neeru- ja kusepõiehaigused Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad /kristelilehed/8-6-9-1.htm http://www.slideshare.net/MeeliSonn/ussid
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: ...
Ussid USSID lameussid ümarussid rõngussid Lameussid on lameda kehaga Imiussidel on lehekujuline keha ja kaks iminappa Maksakaan on suurimaks esindajaks e maksa-kakssuulne Kaitseb rakukest e kutiikula Ussil on 2iminnappa Imiussidel on lihtsustunud sisseegitus Nende erituselundiks on neerud Imiussidel on keeruline areng Maksa-kakssuulane on liitsuguline Looma kelle munarakud ja seemenerakud arenevad ühes ja samas isendis nim liitsuguliseks loomaks. Luhtveekogus vett juues võib luhalt võetud rohukõrt närides võib imine saada maksa ahaiguse Paelussid on paelakujuga · Paelussid elvad sooltes · Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus
Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest puulehte. Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu, alaküljel on imiussidel üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. Iminapad on moodustunud keha eesotsas asetseva suu paksenenud servadest. Üks tuntumaid imiusse on maksa-kakssuulane. Maksa-kakssuulane kinnitub iminappade abil peremees-organismi maksa külge ning toitub peremehe verest ja maksarakkudest. Seedeelundkonna moodustavad neel ja tugevasti hargnenud umbne sool. Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu. Hargnenud sool täidab ka toitainete jaotusaparaadi ülesannet. Vedelad jääkained väljutatakse organismist umbtoruneerude kaudu. Hingamis- ja ringeelundid lameussidel puuduvad. Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sidekoega. Selles paiknevad
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes...
8 KIRJUNÄLKJAS · koda puudub · seljakülg hallide või mustade laikude ja joontega · eritab piimjat lima · pikkus 30-60 mm 9 · Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. · Taimtoiduliste loomadena töötavad teod ümber suure osa taime massist. · Teod on ise toiduks paljudele loomadele. · Tigusid söövad ka inimesed (nt. viinamäetigu). · Teod on vaheperemeesteks paljudele parasiitussidele, nt. maksa-kakssuulane. Viinamäetigu. TÄNAN!
11. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ning jõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. Munadel on ümber paks kest, et nad väliskeskkonnas hästi vastu peaks. 12. vihmauss, kaanid, , kartuli kiduussm laiuss, nookpaeluss, maksa-kakssuulane 13. kiduussid elavad taimedes-taime juured hävivad, saaki pole, . nad lagundavad taimejäänuseid. 14.rõngussid-nii vees kui ka maismaal elavad, vabalt elavad, närvikett, täppsilmad, suletud vereringe, hingavad- 15.liitsugulised-ei pea partnerit tesiset soos t otsima, vahetavad seemnerakke liibumisega, , limast moodustub kookon. Munetakse kookonisse, viljastatakse. Koorub kookonist välja vihmaussid 16
Selgrootud loomad Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid ...
1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad) Koer --- toit, elupaik -----põhjustab sügelust, imeb verd (kirp) - endoparasitism (nt bakterid, soolenugilised ja viirused) Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid (solge, paeluss, laiussid, maksa-kakssuulane e maksakaan, naaskelsaba) 2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
htm 23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan
htm 23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
