Infosüsteemid (0)

Infosüsteem

Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks .
Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus.
Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks.

Tervise infosüsteem

Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast : digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept .
Projektide põhieesmärkideks on:

• Bürokraatia vähendamine arstide tööprotsessis;
  
• Tervishousüsteemi efektiivsemaks muutmine;
  
• Aegkriitilise informatsiooni kättesaadavaks tegemine raviarstile;
  
• Tervishoiuteenuste arendaine kvaliteetsemaks ja patsiendisõbralikumaks.
  

Tänapäeval pikad ravijärjekorrad arsti juurde on jätkuvalt suur probleem, mis teeb ravi ebaefektiivseks. Järjekorra ooteaeg eriarsti juurde võib kesta mitu kuud ning selle tulemusel jäävad mõned patsiendid vastuvõtule tulemata. Digitaalse ravijärjekorra registratuuri projekti eesmärgiks on luua võimalus interneti kaudu registreeruda tervishoiutöötaja juurde. Elektrooniline visiitide broneerimise süsteem vähendab registratuuri töökoormust.
Retsepti väljastamine oli seni olnud paberkandjal . Alates 1. jaanuarist 2010 a. Kirjutavad arstid retsepti välja elektroonilises süsteemis Digilugu . [9] Digiretsept saadetakse arsti arvutist retseptikeskusesse, kuhu apteekidel on ligipääs. See tähendab, et kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud, saab ravimi osta kohe. Patsient läheb apteeki , esitab oma isikut tõendava dokumendi ning saab ravimi kätte.
Erinevad haiglad ning raviasutused kasutavad erinevaid infosüsteeme ning nii on arstidel väga raske omavahel vahetada patsientide digilugusid või andmeid. Peamine probleem on see, et arstid ei kasuta üldterviseinfosüsteemi. Praegu töötab selline süsteem, et arstid peavad edastama teateid patsientide raviprotseduuridest Tervise Infosüsteemi ehk E-tervisesse.

CRM, SCM, ERP infosüsteemid

CRM ehk kliendihaldussüsteem
Kliendihaldus on laialt levinud strateegia ettevõtte suhete ja tegevuste haldamiseks oma olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega. Lisaks strateegilistele põhimõtetele ja tööprotseduuridele hõlmab CRM reeglina ka tehnoloogilist rakendust, mille eesmärgiks on automatiseerida, korraldada ja sünkroniseerida müügi, turunduse, klienditeeninduse ja tehnilise toe tegevusi.
Kliendihalduse üldeesmärgiks on uute klientide leidmine, nendes huvi tekitamine ja endale võitmine ning olemasolevate klientide rahulolevana hoidmine. Kliendihaldusrakendus (infosüsteem) peab seda võimaldama kõrgema efektiivsuse ja väiksemate kuludega. Kliendihaldussüsteemi ülesandeks on kliendisuhte muutmine ainult vahetult klientidega suhtlevate müüjate või teenindajate tegevusest tervet ettevõtet hõlmavaks tegevuseks.
CRM-i kolm põhivaldkonda on:

• Müük -s.o. kliendi kontaktinfo haldus, müügiinfo ja müügiprotsessi haldus, müügijuhtimine - müügiorganisatsiooni efektiivsuse prognoosimine, jälgimine ja juhtimine
  
• Turundus -müügikampaaniate haldamine , sihtrühmade valimine, turunduse efektiivsuse jälgimine ja juhtimine
  
• Teenindus - järelteeninduse ja kliendi probleemide haldus.
  

SCM ehk tarneahela juhtimise süsteem
Tarneahela hõlmab endasse tooraine , pool- ja valmistoodete liikumist ja ladustamist alates tooraine lähteasukohast kuni lõpptoodangu tarbimiskohani.
Tarneahela juhtimise kujutab endast toote või teenuse tootmise ja lõpptarbijale tarnimisega seotud äriüksuste tegevuse koordineeritud juhtimist eesmärgiga tõsta ahela kui terviku ja kõigi tema liimete efektiivsust ja nende poolt loodavat väärtust.
SCM on sisseostu-, logistika -, tootmise-, finantsjuhtimise, müügi ning klienditeeninduse integreeritud ühisosa üle kõigi tarneahelas osalevate ettevõtete. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle klassikalisel kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega.
ERP ehk ettevõtte ressursiplaneerimise süsteem
Ettevõtte terviklikud majandustarkvara lahendused (ehkERP - Ettevõtte ressursiplaneerimine - ingl k Enterprise resource planning ) kujutavad endast integreeritud tarkvaralahendusi, mis võimaldab koondada ühtseks tervikuks ettevõtte sisemise ja välise juhtimisinformatsiooni ettevõtte kõigi oluliste tegevuste kohta.
ERP süsteemid hõlmavad järgmisi valdkondi:

• Finantsarvestus ja raamatupidamine
  
• Tootmise juhtimine
  
• Laomajanduse ja logistika juhtimine
  
• Inimkapitali juhtimine
  
• Palgaarvestus
  
• Hankimine
  
• Projektihaldus
  
• Varahaldus (ingl k assetmanagement).
  

ERP-süsteemi põhifunktsionaalsust (finantsarvestus, personali- ja palgaarvestus, vara- ja projektihaldust vajab reeglina iga ettevõte. Sõltub ettevõtte suurusest ja keerukusest, kas selleks on otstarbekas kasutada terviklikku ERP paketti või lahendatakse need vajadused eraldiseisvaid rakendusi kombineerides ja integreerides. Senine praktika ütleb, et ERP tervikpakettide juurutamine on sobilik ja jõukohane pigem paarisajale Eesti suurimale ettevõttele. Samas ERP- pakettide lihtsustumine ja tarkvara teenusena kasutamise levik muudab need rakendused sobivaks järjest väiksematele ettevõtetele.
SCM, CRM ja ERP on sarnased, kuna neid kasutatakse peamiselt majandusettevõtetes. Terviseinfosüsteem erineb nendest täielikult, sest seal hoiustatakse patsientide andmeid, nende digilugusid ning ka raviajal tehtud pildid (nt röntgenpilt). Terviseinfosüsteemis asuvad inimeste digiretseptid ning muud andmed.