Loengu materjale (1)

6.Loeng (16.märts 2009)
Eksogeensed protsessid:

• kulutus, purustus ;
  
• transport;
  
• akumulatsioon , settimine .
  

Eksogeensed protsessid – mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted : liiv, kruus, liivsavi , saviliiv, mudad , turvas jne.
Sood :

• soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest;
  
• Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba ;
  
• madalsood:
  

• kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel
  
• liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega .
  

• rabad ehk kõrgsood:
  

• on soode arengu aste
  
• kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu.
  

• siirdesoo :
  

• on madalsoo ja raba vaheastmeks.
  

Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas.
Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas.
Siirdesoo: nii ja naa.
Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega.
Soode tekkimine:

• esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega.
  

Inimene:

• maa harimine;
  
• metsaraie;
  
• tööstus ja happevihmad;
  
• kaevandused ;
  
• sabamajandus.
  

Hüdrogeoloogia – teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega.
Veeringkäik looduses:

• määratlege huvi.
  

Vee jaotus:

• maakera vesi:
  

• magevesi 3%
  
• soolane (ookeanid) 97%.
  

• magevesi:
  

• põhjavesi 30,1%
  
• jääkilbid ja liustikud 68,7%.
  

• mage pinnavesi (vedel):
  

• järved 87%
  
• sood 11%
  
• jõed 2%
  
• pinnavesi 0,3%.
  

Põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik ( veeseadus ).
Põhjaveekiht – vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus).
Hüdrogeoloogia:

• allikad, kaevud, niisutus ja alates 19. saj. suurlinnad ;
  
• põhjavesi kui lahusti, kui transport, kui settimine, kristallisatsioon;
  
• joomine;
  
• põllumajandus: niisutus ja kuivendus;
  
• maavarade kaevadamine;
  
• ehitus;
  
• keskkonnakaitse .
  

Vesi looduses liigub:

• ühendatud anumate seadus kehtib veel:
  

• e. pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse
  
• e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide.
  

Seisvas veekogus kipub veepind olema horisontaalne.
Põhjavesi vs pinnavesi:

• põhjavesi on peaaegu vaba organismidest, millised on kahjulikud inimesele;
  
• temp. on suhteliselt ...
  
• Põhjavee vool: Ruumilisus- looduslikk
  

Põhjavee teke:

• Infiltratsioon
  
• Kondensatsiooniline
  
• Sedimentatsiooniline
  
• Juveniilne
  

Vaba vesi:
Niiskuse edasisel tõusul toimub kapillaaride täielik täitumine, kujuneb kapillaarvesi. Kapillaarvee liikumine kapillaarjõudude mõjul...
3