Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makroökonoomika osaeksam (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on tasakaalutulu Y?
Makroökonoomika osaeksam
Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus ; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi .
1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud.
1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0
Aktiva Passiva
Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000
Laenud: 800 000 OK = 0
1 000 000 1 000 000
1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks , võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel
a) väheneb b) suureneb c) ei muutu
Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks.
2. Negatiivse SKP lõhe olemasolust annavad tunnistust suurenev tööpuudus ja langev tulutase. ÕIGE
3.
4.
a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus
b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus
c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus
d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus
5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui
a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab
b) raha pakkumine kasvab
c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku
d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb
6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y, planeeritud investeeringud I=100, avaliku sektori kulutused G=600, autonoomsed maksud 600.
6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y?
AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600
0,8Y+250-480+100+600
0,8Y+470
Tasakaalu korral Y=AE
Y=0,8Y+470
Y-0,8Y=470
0,2Y=470:0,2
Y= 2350
6.2. Kulumultiplikaator
msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25
6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra? Arvestage multiplikaatorefektiga.
1,25*200=250
7. Riigis, kus on peaaegu piiramatult vaba tööjõudu, suureneb investeerimisaktiivsus.
7.1. Näidake joonisel, seda vajalikul viisil täiendades, millised tagajärjed on sellel lühiperioodil makromajandusele. Tekib inflatsiooniline majanduskasv.
7.2. Määratlege, kas ja kuidas selline investeerimisaktiivsus mõjutab majanduse põhinäitajaid. Joonige õige alla ja põhjendage lühidalt oma vastust.
Reaalne SKP: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda
Tööhõive: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda
Üldine hinnatase : suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda
Põhjendus:
8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust.
SKP=?
SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu
9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või kulutuste meetodil.
Netointressid – sissetulekute meetod
Kaudsed netomaksud – sissetulekute meetod
Netoeksport – kulutuste meetod
10. 2011. aastal olid jooksevhindades ehk nominaalne SKP ja reaalne SKP Eestis vastavalt
a) 14,3 mld. ja 11,2 mld. eur b) 58 mld. ja 66 mld. eur
c) 108 mld. ja 103 mld. eur d) 100 mln. ja 160 mln. Eur
Maj kasv 2011 – 4,5%-7,6%
Töötuse määr 2011 – 11,4%; 13,3%; 10,9%; 13,6%; 14,4%
Inflatsioonimäär 2011 – 3,5%; 3,9%; 4,2%; 4,4%; 2,7%; 3,2% jne
11. Vastake küsimustele kasutades joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästud S ja horisontaalteljel kasutatav tulu
11.1. Autonoomne säästmine =-15
ja autonoomne tarbimine =15
11.2. Säästmise piirkalduvus MPS=15/60=0,25
ja tarbimise piirkalduvus MPC=1-0,25=0,75
Makroökonoomika osaeksam #1 Makroökonoomika osaeksam #2 Makroökonoomika osaeksam #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 313 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarjasalu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5

Makroökonoomika
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine)

Mikro- ja makroökonoomika
Loengukontspekt 2 osa mikro- ja makro ökonoomika
9
doc

Loengukontspekt 2.osa mikro- ja makro ökonoomika

LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel ­ kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa ­ John Maynard Keynes ­ inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang ­ peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad ­ arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid ­ tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigil

Micro_macro ökonoomika
Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid
18
pdf

Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid

Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q

Majandus
Kontrolltöö 111 1 vastused
4
doc

Kontrolltöö 111.1 vastused

Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE ­ VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ­ ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole va

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Makro 2 KT- EKSAM
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

Makroökonoomika
Seminar 2 - SKP leidmine
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise ?

Majandus
Makro testid
51
docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun