Vooluallika kasutegur (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

VOOLUALLIKA KASUTEGUR

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 OT: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt kuivelemendi, kahe (või kolme) voolutugevusest ning sise- ja reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA

Füüsika

6

pdf

Vooluallika kasutegur

Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704

Füüsika ii

6

docx

Vooluallika kasutegur

emj: 2,7 V    (I ) N l  N l (I ) Funktsioonide ja graafik: Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus 50 100.00 40 80.00 30 60.00 Kasulik võimsus, mW Võimsus, mW Kasutegur, % 20 40.00 10 20.00 0 0.00 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Voolutugevus, mA Graafik 1. Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolutugevusest. Ohmi seadusest vooluringi välistakistus R: U R I Ohmi seadusest vooluringi sisetakistus r:

Füüsika ii

10

docx

Maa magnetvälja horisontaalkomponent

Vooluallika kasulik võimsus võrdub nulliga kahel juhul: kas siis kui R->0 (lühise korral) või R->∞(avatud ahela korral). Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Kasulik võimsus on maksimaalne siis kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed. Tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saavutamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm = r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest. Nii kasulik võimsus kui ka kasutegur on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. ɳ = R/R+r ( siit on näha, et ɳ=1 siis kui r on võimalikult väike). 6)Kuidas sõltub vooluallika kasulik võimsus ja kasutegur välistakistusest ning voolutugevusest? N1 = I2R ɳ = IR / I(R+r) = R / R+r

Füüsika ii

11

doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3

Füüsika ii

42

xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad  ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus

14

xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu

Kokandus

31

doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

2 960 960 960 2 16 6.6. Mootori valimine püsiva ja muutliku koormusega kestevtööks Ülesanne 6.10 Valida püsivkoormusega kestvas talitluses, S1 töötavale pumbale lühisasünkroonmootor, mis on pumbaga ühendatud otse, siduri vahendusel. Keskkonna temperatuur kk = 50 °C. Pumba jõudlus Q p = 36 m3/h, tõstekõrgus 20 m, pumba kasutegur p = 0,55 , pumba pöörlemissagedus np = 24,2 s-1. Pumba võimsus Qp p P= , pü kus p on pumba rõhk, Pa, ü ­ ülekande kasutegur. Pumba rõhk peab olema vähemalt 1m H2O = 9,81 kPa, p = 209,81 = 196,2 kPa.=196,2103 Q p = 36 m3/h = 36/3600 = 0,01 m3/s. 0,01 196,2 103

Elektriajamid

Meedia

Kommentaarid (0)