Reaalajasüsteemid (0)

1.1.Valige üks reaalajasüsteem omal vabal valikul. Nimetage see, esitage süsteemi ja juhtimisülesande (eesmärk, mida teeb) lühike kirjeldus. Püüdke võimalusel leida selle kohta näiteid Internetist.
Valitud reaalajasüsteem: Veemõõdutorn-infotabloo
Kirjeldus: Veemõõdutorn-infotabloo, mis näitab reaalajas õhutemperatuuri ning veetaset ja -temperatuuri. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant.
https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase
1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid:
- milline on seadmeliides? millised on sensorid ? millised on täiturid?
- milline on reaalaja arvutisüsteem?
- kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem?
- mida oskate märkida operaatori(te) (rollide) kohta?
- milline on operaatoriliides (lühidalt ja lakooniliselt)?
Seadmeliides: koosneb sensoritest ja mõõdutornis asuvast tabloost
Sensorid: veetaseme andur , taimer , õhutemperatuuri andur ja veetemperatuuri andur.
Täiturid: infotabloo tulukeste lülitid
Reaalaja arvutisüsteem: Üheprotsessoriline süsteem
Kommunikatsioonisüsteem: LAN/ WAN pluss liidesed operaatoriga suhtlemiseks, võimalik internetivahendusel mõõdetud andmeid jälgida.
Operaatori roll väike, süsteem automatiseeritud . Operaator jälgib sensorite tööd ja vaatab, kas kõik tulukesed infotablool põlevad.
Operaatorliides vajalik süsteemi käivitamiseks ja hooldusetöödeks.
1.3. kirjeldage, milline tarkvara on teie valitud RAS-s kasutusel.
Valitud reaalajasüsteemis on kasutusel andmebaasi tarkvara(andmete ajalugu on nähtav internetileheküljel) ja kommunikatsioonitarkvara(internetis andmed kuvatakse) ja diagnostikatarkvara(teatud aja tagant kontrollima kas seadmed töötavad korrektselt) .
1.4. Miks on see RAS ja mitte tavaline arvutisüsteem: näidake, milline on teoreetiline erinevus tavalise arvutisüsteemi ning RAS vahel ja näidake, kuidas see rakendub Teie valitud süsteemile?
Reaalajasüsteem toimib iseseisvalt tegelikus maailmas, on suhtluses teda ümbritsevate tegeliku maailma osadega. Erinevalt tavalisest arvutisüsteemist ei ole ta enam mudel, vaid ongi tegelikkusesse asetatud tegelikkuse uus komponent . Meie valitud veemõõdutorn-infotabloo on reaalsesse maailma asetatud suuresti isetoimiv süsteem, mis sõltuvalt reaalse maailma muutuvatest oludest reguleerib ka oma tööd.
1.5. Nimetage, milliseid teisi reaalajasüsteeme teate - tooge 5 näidet ja põhjendage, miks need on reaalajasüsteemid? Määratlege ka lühidalt, kas igaüks neist on sardsüsteem, protsessijuhtimissüstem või multimeediasüsteem?

Müramõõtja Tallinnas Lepistiku bussipeatuses - mõõdab reaalajas mürataset - sardsüsteem.

Apple HomePod/ Google Home/ Amazon Echo - annab reaalajas teada uudistest, ilmast jne ehk täidab käsklusi- protsessijuhtimissüsteem

Tasku keskuse parkimismaja tõkkepuu, mis avaneb auto numbrimärgi peale - Loeb auto numbrimärke ning seostab neid parkimisarve tasumisega- protsessijuhtimissüsteem.

Konditsioneer/ radiaator - hakkab tööle, kui temperatuur on jõudnud minimaalse piirini ning töötab seni kuni temperatuur on jõudnud teatud piirini- sardsüsteem.

Kaamera - teeb pilti, salvestab ja väljastab- Sardsüsteem