Reaalajasüsteemid (0)

Eesti Infotehnoloogia Kolledzh - Informaatika - Reaalajasüsteemid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on seadmeliides?
Millised on sensorid?
Millised on täiturid?
Milline on reaalaja arvutisüsteem?
Milline on kommunikatsioonisüsteem?
Mida oskate märkida operaatorite rollide kohta?
Milline on operaatoriliides lühidalt ja lakooniliselt?

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katrinkello Õppematerjali autor

Palun vastake küsimustele. Iga alapunkti eeldatav vastus on kaks lauset kuni üks lõik.

1.1.Valige üks reaalajasüsteem omal vabal valikul. Nimetage see, esitage süsteemi ja juhtimisülesande (eesmärk, mida teeb) lühike kirjeldus. Püüdke võimalusel leida selle kohta näiteid Internetist (annab hindest kuni 2 punkti).

1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid (annab hindest kuni 8 punkti):

1.2.1. milline on seadmeliides, st a) millised on sensorid? b) millised on täiturid?

1.2.2. milline on reaalaja arvutisüsteem, st kas tegemist on ühe kontrolleri / protsessoriga või on süsteemis mitu, erinevates asukohtades olevat protsessorit?

1.2.3. kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? ühe kontrolleri puhul seda tavaliselt pole või on vaid operaatoriliidesega (või mõne eemalsuva sensoriga, lihtsalt "juhtmeühendust" kommunikatsioonisüsteemiks ei loe), mitme kontrolleri puhul on oluline märkida, kuidas need omavahel suhtlevad ning reaalajalise toimimise tagavad.

1.2.4. mida oskate märkida operaatori(te) (rollide) kohta? Milline on operaatoriliides (lühidalt ja lakooniliselt)?

1.3. Kirjeldage, milline tarkvara on teie valitud RAS-s kasutusel (annab hindest kuni 2 punkti).

1.4. Miks on see RAS ja mitte tavaline arvutisüsteem: näidake, milline on teoreetiline erinevus tavalise arvutisüsteemi ning RAS vahel ja näidake, kuidas see rakendub Teie valitud süsteemile? (annab hindest kuni 3 punkti)

1.5. Nimetage, milliseid teisi reaalajasüsteeme teate - tooge 5 näidet ja põhjendage, miks need on reaalajasüsteemid? Määratlege ka lühidalt, kas igaüks neist on sardsüsteem, protsessijuhtimissüstem või multimeediasüsteem? (annab hindest kuni 10 punkti)

Reaalajasüsteemid

Kasutatud allikad

https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus Reaalajatarkvaratehnikass e

4. Omadused, mis põhjustavad reaalajasüsteemide klassi ja modelleerimissüsteemide klassi erinevuse Modelleerimissüsteemid tegelevad reaalsemaailma nähtuse modelleerimisega kasutades mudeleid. Esmaseks probleemiks on tagada olemasolevate matemaatiliste teooriate ja nende arvutirealisatsioonide võimalikult täpne vastavus. Süsteemide realiseerimisel on raskuseks mittetäielikult kirjeldatud nõuete spetsifikatsioon. Reaalajasüsteemid on tegelikkuse uus komponent, mis toimib iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada nende käitumist. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast. 5. Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse tõttu mitte kuigi hästi juhitav. Süsteemi loomise protsessi lihtsustamiseks on see jagatud etappideks. Läbitud

Sissejuhatus reaalajatarkvaratehnikasse

docx

Reaalajasüsteemid

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Tarkvara arenduse eriala Kemo Oolep IT-2-P-E-TAR REAALAJASÜSTEEMID Ainetöö Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2010 SISUKORD Reaalajasüsteemid SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks. Nende olulisus algab väga pisikestest kontrolleritest, mis mõõdavad pidevalt vee temperatuuri ning lõpetades suurte süsteemidega lennukite juhtimises. Reaalajasüsteeme kasutatakse ka robotites ja tehisintellektides, kus süsteem annab endale ise käsklusi ning ei ole kasutajaliidesega juhtiv

Ainetöö

pdf

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad

koostöö/vastasmõju juhtimine OS kernel (tuum) on vähim ühik, mis neid funktsioone täidab. 5.RAS operatsioonisüsteemi taksonoomia (osad).(?) · Nanokernel lõimede/tegumine juhtimine(management) · Mikrokernel lisab plaanuri (Scheduling) · Kernel lisab kommunikatsiooni ja sünkroniseerimise(semafor, kirjakast, kohtumine jne) · RT Executive mäluplokkide kontroll, IO kontroll jne enamik reaalaja kerneleid on "executive" tasemel Operatsioonisüsteem lisab kasutaja interfeisi,turvameetodid, kõrgtasemel failitöö 6. Nimetada pseudokernelite liigid. 1. Polled loop pollitav tsükkel 2. Synchronized Polled Loop sünkroniseeritud pollitav tsükkel 3. Cyclic Executives tsükliliselt täidetavad programmid 4. State-Driven Code seisunditega/olekutega juhitav kood 5. Coroutines - kaasprogrammid 7. Millal kasutatakse reaalajasüsteemides pseudokernelit?

Reaalajasüsteemid