Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
Kulminatsioon: tuul õudne, tuul raudne, tuul, riisuv ta mult, tuul, tappev mu Annabel Lee. See inglitöö, see kiivus! Öö kord saabus suleti randhauda ta mult kõduma - mu ainus, mu Annabel Lee. -tes Aastaid palju sest põgusaid lennates läind. -nd Ei ta igatsend muud kui armastust truud; Aastaid palju sest põgusaid lennates läind. Luuleline Ega helenda täht, milles silm poleks näht. Luuletus ,,Annabel Lee" oli mulle kui lugejale aru saadav. Sõnad, mille tähendust pidin kontrollima olid imb(neiu) ja kiivus(armukadedus). J.Aaviku grammatilised uuendused on minu arust vajalikud. Luuletuse tõlkimises kasutas ta -tes ja -nud lauselühendeid. Lauselühendi -nud asemel kasutas ta lühendvormi -nd (seda kasutatakse ka tänapäeva kõnekeeles).
Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg. Lastekirjandus. Autori tunnustamine. Romantism. Luuleline vorm. Kaasaegne kirjandus (19.saj...) Lõpetati luulelise vormi kasutamine. Tekstide sisu kõikus suhteliselt lühikese aja jooksul kõvasti, küll olid süngemad, vahel rõõmsameelsemad teosed. Teaduslikud tekstid. Kirjakeel väga täpne. Kokkuvõtteks Tuleb välja, et kirjanduse muutused on kõvasti kooskõlas inimkonna ja selle kultuuri muutustega. Inimkond mõjutab kirjandust ning vastupidi. Kirjandus on inimeste elus olnud väga
Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg. Lastekirjandus. Autori tunnustamine. Romantism. Luuleline vorm. Kaasaegne kirjandus (19.saj...) Lõpetati luulelise vormi kasutamine. Tekstide sisu kõikus suhteliselt lühikese aja jooksul kõvasti, küll olid süngemad, vahel rõõmsameelsemad teosed. Teaduslikud tekstid. Kirjakeel väga täpne. Kokkuvõtteks Tuleb välja, et kirjanduse muutused on kõvasti kooskõlas inimkonna ja selle kultuuri muutustega. Inimkond mõjutab kirjandust ning vastupidi. Kirjandus on inimeste elus olnud väga
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid,
Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga hääl on suur
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos
Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron (1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841). Romantilist proosat viljelesid saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (1749-1832),
Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. ,,Jevgeni Oneginit" on nimetatud ,,vene elu entsüklopeediaks", mis annab Venemaa konkreetse ajastu oludest ja elanikkonnakihtidest mitmekülgse pildi. Käisin etendust vaatamas, kuna tegemist on ühe kuulsaima balletiga maailmas, kus on põimitud kuulsa A. Puskini luuleline looming ja Tsaikovski klassikalise muusika heliteosed, mis teevad sellest ühe tähtsaima balleti maailmas. Etenduse lavaline disain ja kostüümid lõid hea vaatepildi 19. sajandi kõrgseltskonna riietusest ja uhkest arhitektuurist. Tegelaste väljapeetus ja olek andsid ülevaate selle ajastu inimeste suhtumisest üksteisesse. Etendus oli väga hästi lavastatud ja tekitas vaatajas kõiki vajalikke tundeid. Onegini ükskõikne suhtumine Tatjanasse ja neiu kurbus pani
„Taevall“ Hiljuti sai läbi loetud Peep Ilmeti 2009. aaasta luuleline teos „Taevall“. Tegemist on ühe pika jutustava luuletusega, mis koosneb nelikutest ning milles autor jagab ohtralt oma tundeid ja emotsioone, avaldab arvamust teemadel, mis tema jaoks tähtsad tunduvad. Kuid nagu igas ilukirjanduslikus teoses, peitub ka - pealtnäha – lühikeses raamatus lugejale tunnetav omapära, mida saab nimetada ka Peep Ilmeti võluks ning ise lugedes tundsin. Põhjusi, miks „Taevall“ on kindlasti huvipakkuv ka neile, kes pole luulelembelised, on mitmeid.
1887 aasta lõpus koostas Liiv luuletuskogu "Õied ja okkad", mis aga trükkijat ei leidnud. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas ( ,,Rändaja") Armastus Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude- teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust
8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2. Watteau, maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. 3. Fragonard, pikantselt mänglev, alati luuleline, värske 4. Chardin, motiivid igapäevaelust, tegi palju natuurmorte 9. Mõisted: Pannoo raamiga piiratud seinatahveldis Puto tiivulise alasti poisi kujutis Klassitsism 1. Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2. Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3. Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800-1820 - ampiirstiil 4
rahulik Pildil on esimene ja tagumine plaan Kuulus kuntsnik Jacques Louis David Jacques Louis David "Horatiuste vanna" http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/david/pilt/02 _david_horatiused.jpg Romantismi ajalugu Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi üldtunnused Tundeline Unistuslik Iga kuntsniku kordumatu isikupära Fantaasiaküllane Luuleline Sisaldab müstikat Traagiline lõpp Romantismi maalikunsti omadused Teemad olid dramaatilised Dünaamika ja kirglik tunneteavaldus Värvid võeti uuesti kasutusele Romantismi kuntsnikud Theodore Gericault (1791-1824) Eugene Delacroix (1798-1863) Caspar David Friedrich (1774-1840) Romantismi maalid Theodore Gericault "Meduse'i parv" 1819 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/Th%C3%A9odore_G
10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline
huvidest ja suudab tõusta ning arendada endas eeldusi, mis loodus on talle kaasa andnud. Kaasaegne ühiskond moonutab inimest, sellistes tingimustes ei saa inimene areneda. Ta ei jõua ega suuda mõista looduse poolt kaasa antut lõpuni. Goethe pidas eelkõige silmas seda kuidas inimesed saaksid ennast inimlikemaks muuta. Inimlikkus käib aga kaasa lihtsate inimestega, sest nende ja nende keskel elab armastus, elab kirg, mis ei ole luuleline leid, vaid see ,,päris". See on päris, sest see on loomulik ja lootuslik. Goethe jõudis tõdemuseni, et looduses on üldiste ja üksiknähtuste vahel korrapärane soes. Selleks seoseks osutub elu ise. Tema tunnetes võttis maad meeleliselt tajutav. Tasakaalustatus tunnete jaotus, mis ei lepi hetke joobumusega vaid muudab selle püsivaks elamuseks. 3. Ta otsis olemis mõtete Itaaliast ja antiigist. Ta pidi tõdema, et ,,tormi ja tungiga" ei
Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J. Liiv 1889 artikkel ,,L kirjavara", eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs"
° Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased heroiline maastik ° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili ° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik ° Ideaalmaastikes stafaazi osatähtsus väike
Kõrgtrükk on ka teada. Siiditrükk Kõige tavapärasemalt trükkides kangale, tõmmatakse kangas pingule ja kile millel on väikesed augud sees, kohtadel millest tahetakse et värv läbi läheks, tõmmatakse riide peale. Kile ( mis nüüd on tavaliselt nailonist ) kantakse üle värviga ja värv kandub kujutisena läbi aukude riidele. 3. Trükimasinate ehitus Üks suhteliselt luuleline küsimus. Masinaid ehitatakse erinevatel suunitustel. Ja erinvatelel materjalidele trükkimiseks. Olenevalt sellest vahetub ka tehnika. Juhtivad masina ehitajad on Saksamaalt Hidelberg, Man Roland ja KBA. Jne. 4. Trükimasinate erinevad kofiguratsioonid. Konfifutatsioonideks loetakse seda kas masinal on 1 või kuni 12 sektsiooni, kas tal on ümberpööramis seade, kas ta on rotatsioon masin, milline on ta värvisüsteemide
Kang. Elas lihtsat maaelu, keeldus ametisse astuda, mis tõttu hukati. Ruan ji sõber, Viimane periood lõuna ja põhja dünastia. Xie Lingyun ja Tao Yuanming. Mõlemad propageerivad lihtsat elustiili ja lihtsat kirjutamisstiili. Lihtne sõnavara luules, maastikukirjeldajad, loomingus olulisel kohal. 7-10 sajand luule kuldajastu, kõik haritud inimesed luuletasid. Muljet avaldati eksprompt luuletustega. Isegi keisrid kirjutasid luulet. Tuntumad on Wang Wei (ka maalikunstnik, maal luuleline ja luule maaline, budistliku taustaga, eriti elulõpus); Li Bo , taoistlike vaadetega elunautija, luuletuses palju veininautimist. Legend surma kohta: oli purjus ning püüdis kuu peegelpilti tiigist kätte saada, kuid uppus. Sai doktorikraadi oma luuletuse pärast. Viljeles veini ja armastusluulet. Du Fu oli Konfutsiuse vaadetega inimene, moraliseeriv, õpetlik . Hiljem alates 10 sajandist luule ei jõudnud samale tasandile, vormid kinnistunud, midagi rabavat ei loodud.
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan
selles osaline. b) Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine. Enamasti kirjeldatakse asjasid sellega, et neile omistatakse omadusi. Kirjeldamise puhul peetakse üldiselt tähtsaks, et see oleks neutraalne. Kirjeldus ei tohiks asja kujutada erapoolikult ega olla normatiivne. Kirjeldus võib olla ka luuleline, metafoorne või muid stiilivõtteid kasutav. Sel juhul pole enam otseselt tegemist asjadele omaduste omistamisega, kirjeldus põhineb siis keele abil kujutatu vahetul mõistmisel. c) Arutlus Arutlus koosneb eeldustest ja järeldusest. Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega. 4. Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus)
Kapten ja Indrek ise olid ka mõlemad ennast ära sildistanud – Kapten ütles enda kohta, et ta on tegutsejatüüp, Indrek aga ütles, et ta on projektiinimene. Flavio ja Isabella on justkui täiesti omaette tegelased, ometi aga lahutan ma nad siinkohal ning panen täiesti erinevatesse gruppidesse. Niisiis leian ma Flaviol palju ühiseid tunnusjooni Indrekuga. Algul jääb mulje, nagu oleks nad pigem vastandkarakterid, sest Indrek on otsekohene ja reaalne, Flavio aga luuleline, muinasjutuline, avatud ning räägib armastusest. Teisalt võib Flavio karakterid tõlgendada mehe prototüübina. Võib võtta aluseks, et Isabella ja Flavio on tavalised inimesed nagu Mari ja Indrek, kes kirjanduses autori sule kaudu on saanud Isabellaks ja Flavioks, natukene ülepaisutatud, utreeritud versiooniks tavalistest inimestest. Sealjuures on utreeritud kõik – tegelaste riided, kõne, liikumine, tunded, isegi nimed. Mõlemad mehed on natuke jännis oma naistega
Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, õigemini oli ta prantsuse tähtsaim romantik. Romantism on kirjanduse vool, mis tekkis Saksamaal 18. sajandil. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Esiplaanil oli lüürika - ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline alge. Romantikud taaselustasid keskaegsete rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkuse, fantastika; nende elukäsitlus oli sügavalt usklik. Elu oli püha, samuti olid pühad vabadus ja armastus, mida pidi iga hinna eest kaitsma. Romantikute suurim avastus oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantikud idealiseerisid inimeste emotsioone ehk tundeid ja eriti õnnetut armastust.
alasti poisi kujutised) ja väikesed Erosed. Antoine Watteau (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peategelased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on Jean Honore Fragonard`i (1732-1806) looming. ("Kiik") Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv-maalide looja oli itaalia kunstnik Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770) . 18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive
1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 11 · Hennu veli 1904 jt - 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus.
"Saks" herr Perpentikel "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve" Lätlane Beersing koomiline tegelane Nõuni Jaak, taluperemees Jaagu naine Nõuni Ants, talusulane Matilde, Marie Linna-sõbranna Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 10 · Hennu veli 1904 jt - Henn Kaasik minajutustaja 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna
lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks väljavenitamine: see sisaldab ülevaadet moodsa ühiskonna kujunemise faasidest, käsitlust teaduse ja ekspertide ambivalentsest rollist tänapäeva ühiskonnas ning teooriat ühiskonna muutumisest refleksiivseks. Kui USA kaitseministril Donald Rumsfeldil on lootust ajalukku minna veel millegi muuga kui Iraagi sõda, siis on see üks luuleline mõttearendus, mis minu kohmakas proosatõlkes kõlaks umbes nii: "Nagu me teame, on olemas tuntusi, mida me tunneme. On asju, millest me teame, et me neid teame. Me teame samuti, et on tuntusi, mida me ei tunne. Mis tähendab, et me teame, et on olemas tundmatuid asju. Kuid on olemas ka tundmatuid tundmatusi, millest me ei tea, et me neid ei tea." Riskiühiskonnas puututaksegi kokku eelkõige viimastega. Seega riski mõiste Beckil
1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. 2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripärandi luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjalikumalt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses:
Kord aga sai Ants hammustada ussilt ja ravis end ise ära, karjapoiste seas sai ta aga kuulsaks konnade elusalt nülgimisega. Kirjutaja tuli Indrekuga Vargamäele vähi püügile, kaasa võttis viina aga teised ei joonud. Kirjutaja kahvad jäid jõepõhja kinni ning ta läks neile järgi, kardeti, et ta upub, kuna oli joonud aga ta tuli tagasi ja rääkis, et jõe põhjas oli suur känd. See pidi tähendama seda, et kunagi kasvas seal mets. Kirjutaja vaidles veel köstriga selle üle, mis on luuleline ja mis mitte, kõik see jäi paljudele veel kauaks meelde. Ants lõpetas isegi konnade elusalt nülgimise, sest kirjutaja tegu ületas tema oma. Sauna-Madis ja Andres arutlesid selle üle, mis siis saaks, kui seal vesi kiiremini liiguks ja vett üldse vähem oleks, arvasid et arvatavasti seal mets mühaks ja põldu haritaks igal pool. XXXIX Kõikjal Vargamäel oli noore Andrese kroonusse mineku ärevus(veel oli suvi, kuid sügis tulekul ning siis mindi kroonusse)
draamateost. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid lisainformatsiooni hankimiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: J. W. Goethe "Faust" Maailmakirjanduse lugemik Arvutivõrk Internet TUNNI KÄIK: I Anda suuline hinnang Poe novellile "Usheri maja langus" Pöörata tähelepanu novelli ülesehitusele ja stiilile. Vastajaid hinnata II Romantiline draama - ülevaade Ka draamat iseloomustab luuleline varjund. ÕPETAJA ESITAB ÜLEVAATE OLULISEMATEST DRAAMAKIRJANIKEST JA TEOSTEST. Õpilased kirjutavad konspekti. III Goethe "Faust"I Teos on eelnevalt läbi loetud 1. Tutvu materjalidega Interneti leheküljel www.zone.ee/markoh/kirjandus.htm a) Milliste kirjutaja ja kirjandusteadlaste seisukohtadega oled nõus, millistega mitte? b) Mida arvad teosest sina ise? 2. RÜHMATÖÖ (vastata suuliselt ja illustreeri oma vastust näidetega tekstist) 1
detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. 2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran- di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luuležanrit – loodusluulet – tahan siinkohal ka põhjaliku- malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või- malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu- gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas
Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana, inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis karikatuurselt groteskini. Romantism tervikuna on tundeline kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika; ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline alge. Saksa romantism Eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. Nooremate literaatide vastasseis klassikale. Kunstnik kui geenius. Tundelisus ja fantastika. Huvi keskaja vastu: oma ajaloo ja juurte avastamine Jutustavasse loosse põimitud värsid, kahekõned, laulud, mõtisklused, kirjad, muinasjutud, legendid jne. Lüürika tugineb suurelt jaolt folkloorile. Romantikud J. C. F. Hölderlin Novalis E. T. A. Hoffmann Chamisso H. C. Andersen H. Heine
Olulisel kohal on õpetus/pühakiri, institutsioon, vaimulikkond, usu levitamine. Rahvausund on aga korraldamata ja levib inimeste vahelises suhtluses ja traditsioonides, seeläbi on ka varieeruv ja seda on raske kindlalt piiritleda, olulisel kohal on inimene ja tema religioosne kogemus. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on lugu, mis on räägitud minavormis ja mis kajastab jutustaja isiklikku kogemust või läbielamist. Võib olla nii luuleline ,kindlat ülesehitust järgiv kuid ka vastupidi konkreetne ja emotsioonitu. Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) olulisi fakte. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus,
ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53) Peitugu leinakommetes mis tahes vanu tabukujutlusi nende elav kultuuriväärtus seisneb selles, et nad annavad kannatusele vormi, püüdes kujundada seda millekski ilusaks ja ülevaks. Nad annavad valule rütmi. Nad viivad tegeliku elu draama valda ja panevad talle koturnid jalga. Primitiivses kultuuris ma mõtlen nt iiri kultuurile on leinakombed ja luuleline surnuitk veel üks tervik; ka Burgundia aja õukondlikku leina võib mõista ainult siis, kui vaadelda seda eleegiaga suguluses olevana. Leinatseremoonia näitab kaunis vormis, kuidas leinaja peab olema valust lausa aru kaotanud. Mida kõrgem seisus, seda herolisemalt peab ennast välja näitama valu. (58-59) Feodaalkorra ja rüütelluse õitsengu ajajärk lõpeb juba 13. Saj . Siis järgneb keskaja linlik-
Eelkõige siis värvi, pindu, jooni, punkte. Need väljendusvahendid pidid väljendama kunstnike tundeid, meeleolusid ja seisukohti. Laiemalt levis 30ndatel aastatel. Teine suurem laine oli peale 2. Maailmasõda New Yorkis. Hilisemal ajal arenes abstraktsionism edasi kolmes suunas: 1) paneb rõhku selgete geomeetriliste kujundite kasutamisele ja kaalutletud kompositsioonile (siit arenes 1960 op-kunst). 2) Iseloomustavad kaunid värvid, fantaasia ja luuleline meeleolu. 3) Kunstnikud loobusid igasugusest teadlikust teose ülesehitusest. Nende töid iseloomustavad ebamäärased värvilaigud, jõulised pintslilöögid ja paksud/krobelised värvipinnad. Kunstnikud, kellest kirjutama peab: Vassili Kandinski (kohustuslik), Kazimir Malevits , Paul Klee ja Piet Mondrian (valikulised). Vassili Kandinsky (1866-1944) Oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks
mu raudset suud mis sirab tähistaeval ja kui mõnd liiga sooja udukogu näeb reostavat maailmaruumi ööd sõnastab raskepäraselt ja selgelt MA EITAN SURMA KUID MA JAATAN JÄÄD (,,Vaikus ja vägivald") Selles protsessis kaotas oma identsuse ka traditsiooniline luuleline kujutelm ise. Pildil polnud enam ainult üks suund, ta võis viskuda igasse suunda, ta polnud mitte ainult ambivalentne vaid poivalentne. Pildimolekul kaotas selles atomiseerivas ringluses oma iseolemise. Luulelise kujustuse eesmärgiks sai kujutelmade liikumine, hingesööst, mis viib üle piltide, mitte kujutlus ega kujukus. Seda luulesüsteemi iseloomustavad ilmselt kõige paremini ,,Ankruketi lõpus..." korduvad ,,ahelpoeemid", milles pildid ja tähendused purskuvad otsekui
Säilinud tööde arv on väike. Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust. Sügav lüüriline ja romantiline meeleolu, siseelu intensiivne toonitamine. Selgejooneliselt on tema kunst väljendunud ,,Äikese" nime all tuntud maalis: täiesti uudne on figuuride ja maastiku täielik ja harmooniline kokkusulatamine ühtses meeleolus. Seda peetakse Euroopa esimeseks maastikumaaliks. Kuulsaim teos on ,,Lamav Venus" figuuri joonte ilu, koloriidi sulavus, luuleline maastik. Sama tuntud on ka ,,Kontsert vabas looduses" sügav romantiline ja unistuslik, musikaalne meeleolu, hõõguvalt soe koloriit. Giorgione tähtsus suurimaid maastikumaalijaid, vabastab maalikunsti lõplikult usuteemade ühekülgsest teenimisest. TIZIAN (ca1480 - 1576) Üks renessansi suurgeeniustest, tema loomingus on kõik rajatud värvile, maalitud vormile. Värv on tema jaoks vaimse sügavuse väljendamise vahend.
Lavastuslikkuse moment ning elu teatraliseerimine kajastuvad kujukalt tema mütoloogiates. Samas on tunnetatav tema kriitikalembus. Enamik tema teostest on vaadeldavad kui ühiskonnakriitilised. Samas loob Unt ise uue taustsüsteemi, pseudoühiskonna. Ta naiivistab meie argiteadvust, õpetab, lihtsustab, lammutab - kujukas näide sellest on Jaan Krossi "lahutamine" memuaarseteks kihtideks. Mati Undi stiil on vaatamata argisele sisule ning võetud ajakriituku rollile luuleline, teatraalselt skandeeriv. Argimütoloogia sõnastiku (Unt, 1993) näol on tegemist 1983.-1993. aastal perioodikas ilmunud artiklite, vestete jms. koguga, see on suhteliselt kaootiline, jagab muljeid, teadmisi ja kuulujutte kõigest võimalikust - ajaleht, Albaania, porno, Kingissepp, Milius. Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt poliitilised, kuid hiilivad sellegipoolest sinnapoole - leivatalongid, sõbrad, nälg.
7. Egyll Skallagrimson, loomingu lühiülevaade, proosa-saagade temaatika. Egill Skallagrimsson (900-982) - sündis Norras, kolis Islandile. Elu oli ohtlik ja seiklusterohke, mis on kirja pandud ,,Egilli saagasse". Proosasaaga: a) sugukonna saagad; b) ajaloolised saagad (reaalsed pildid vahelduvad fantastikaga, palju armastust ja raskusi, kuid lõppeb alati ablieluga); c) Erik Punapea saaga (retk ameerikasse).Vanem Edda on luuleline (Saemundri Edda) ja Noorem Edda on proosa Edda (Snorri Edda). Eddade sündmustik on 9-13.saj. 8. Vanem Edda, viited meie aladele Fenrir õgis ära päikese = Kaali metoriit ja sellele järgnev pimedus. 9. Thrymri lugu Thrymri lugu= Jördipoeg Vingthoorr ärkas ning avastas, et vasar on kadund. Ta oli maruvihane ning otsis kõikjlat. Ta ütles Lokile, et vasar olla varastatud. Nad läksid Freyja(Njördri tütar) aeda, et talt linnurüüd laenata
· Lipitses kõigiga, et oma rada ajada · 1905 oli Tallinna uuel turul Sandarmite ülestõus rahva vastu · Tuglas oli sotsialistlike vaadetega, nõudis võrdsust, et kehvematel oleks parem elu. · Eluolu pärast mahasurumist muutus kibedaks, veetis aega Toompea vangi. Seal olemise kogemuste põhjal kirjutas poeemi "Meri". Rohkem luulet pole teada, tema proosa aga küllaltki luuleline · 1905-1917 lahkub Eestist, algavad pagulusaastat, elas Soomes aga peab lahkuma, rändab läbi pool euroopat. Hariduse omandab euroopas · Modernismi tooja Eestisse · 1917 saabub ametlikult Eestisse · 1917 Siuru lugu, Tuglas astub võimsalt kirjanduse areenile. · Oli ainuke prosaist · I novellide kogu "Saatus" · Alates 1917 oluline autorina ja kirjandustegelasena
● Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust. ● Sügav lüüriline ja romantiline meeleolu, siseelu intensiivne toonitamine. ● Selgejooneliselt on tema kunst väljendunud „Äikese“ nime all tuntud maalis: täiesti uudne on figuuride ja maastiku täielik ja harmooniline kokkusulatamine ühtses meeleolus. Seda peetakse Euroopa esimeseks maastikumaaliks. ● Kuulsaim teos on „Lamav Venus“ – figuuri joonte ilu, koloriidi sulavus, luuleline maastik. ● Sama tuntud on ka „Kontsert vabas looduses“ – sügav romantiline ja unistuslik, musikaalne meeleolu, hõõguvalt soe koloriit. ● Giorgione tähtsus – suurimaid maastikumaalijaid, vabastab maalikunsti lõplikult usuteemade ühekülgsest teenimisest. ● TIZIAN (ca1480 - 1576) ● Üks renessansi suurgeeniustest, tema loomingus on kõik rajatud värvile, maalitud vormile. Värv on tema jaoks vaimse sügavuse väljendamise vahend.
Ta suri 22. aprillil 1616 Madridis ja maeti sealsamas Trinitaari ordu kloostrisse. 6 Cervantese looming Luuletajana ei ole Cervantes kuigi tuntud, ehkki jääb tõigaks, et oma elu jooksul kirjutas ta tohutu hulga värsse. Näidendi kirjutaja pidi tingimata valdama ligi kümmet erinevat luuletusvormi, neist enamik täisriimides. Arvukalt põimis Cervantes luuletusi oma proosateostesse. Üle kõige on luuleline esikromaan "Galatea". Uusaegne Euroopa pastoraalromaan oli oma tekkest peale lüüriline romaaniliik; Sannazaro "Arkaadia" eklooge imiteeris järgnevalt kogu Euroopa renessansi luuletajaskond. Üksikuid Cervantese luuletusi on tema romaanidest ja näidendeist võetud hispaania luule üldantoloogiatesse; siiski ei ole neil sellist kaalu, et Cervantes luuletajana tõuseks Góngora, Quevedo või Lope de Vega kõrgusteni
mustlasmuusika on andnud mõjutusi kohalikele. Seejuures enamik inimestest peabki idaeurooplaste muusikaks mustlaste poolt esitatud mustlasmuusikat. (ibid: 147) . 2.1.1. Juured ja mõjutused Indiast ja Pärsiast India kui mustlaste kodumaa on andnud mustlasmuusikale nii-öelda vundamendi. Kuna mustlased pärinevad Indiast, on nad seetõttu lõunamaiselt emotsionaalsed ja kirglikud, mis väljendub ka nende muusikas. Mustlasmuusika on luuleline, seal vaheldub nii kurbus kui rõõm, samuti on tekstides palju nostalgiat. Lisaks on nad Indiast kaasa võtnud laulmisstiili. Nimelt on nii mustlastele kui ka indialastele iseloomulik laulda naturaalse häälega, kohati lausa toorelt. Samuti on mustlastlauljatele iseloomulik teha kaunistusi ja erinevaid keerutusi oma häälega. (World Music: the Rough Guide...1999: 146- 148) Huvitav on see, et sellel laial territooriumil Indiast Euroopani kasutatakse praktiliselt igal pool samu pille
Üheks selliseks mõnusaks vanaks kombeks oli kosjas käimine. Vanematel ei olnud siis enam suurt sõna sekka öelda, need olid ikka noored ise, kes asja otsustasid. Tavaliselt andsid nad oma abiellumise plaanidest ka vanematele aegsasti teada. Kosja mindi ainult vana kombe täitmiseks ja vanematele meelhea tegemiseks. Kui kosja tulek oli aimata, siis oli ka söök valmis tehtud, muidugi eestlaste tuntud liha ja vorst hapukapsastega. Kosjatraditsioonidest hakkas kaduma selle mänguline ja luuleline osa. Pärast kosjast käimist hakati pulmadeks valmistuma ja sel ajal käis peigmees tihti pruudil külas. Oma küla inimesi kutsuti pulma tavaliselt suuliselt, kaugemale saadeti kutse. Linnas oli enamasti komme saata kutsekaardid kõigile. Registreerimine ja laulatus Registreerimine toimetati kõikjal ilma igasuguse pidulikkuseta. Ametnik täitis nõutud paberid, abiellujad ja tunnistajad kirjutasid alla ja abielu oligi sõlmitud. Algul ei olnud kombeks
ANTOINE WATTEAU (1684-1721). Tema maalides võlub meid meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau teostes tihti segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooljaga. Kuigi ka tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on JEAN HONORÉ FRAGONARD´i (1732-1806) looming. Kuulus suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiivmaalide looja oli it kunstnik GIOVANNI BATTISTA TIEPOLO (1696-1770). 18.saj keskpaiku hakkas Pr-l üha teadlikumalt välja astuma kolmas seisus. Tõeline rokokoo jäigi puhtalt õukonnakunstiks ja keskkihid olid juba rokokoo õitsengupäevil selle suhtes opositsioonilised. Tüüpiline
jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja bardide looming kandus edasi põlvest põlve suuliselt. Kirja hakati panema nende loomingut munkade poolt 7. sajandil. Iiri saagadesse on jätnud oma jälje varajane ristiusk, näiteks tooremaid motiive see pehmendas ning lisas ligimesearmastust loomigusse. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustas luuleline rütm ja lüüriline kujundlikkus. Mõnikord põimiti proosajutustuste vahele värsse. Põhjaiiri saagades on kangelane kuningas Conchobar, kelle isa olevat valgusejumal. Lõunaiiri saagadele levib samasugune ülev toon ja suured tunded, looduse ürgne taust, maagia ning imed, nagu põhjaiiri saagadel varem oli. Macpherson avaldas kogumiku, kuhu kandis keldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlgitud versioonis.
Ja kultuurikandja kohustus ning taak, mis neist tekstidest vastu vaatab... Teadlikkus oma rollist identiteedi ja mälu säilitajana. Muidugi, ma olen seda varem öelnud ja ütlen veel. Valton on kõigepealt siiski esmaklassiline proosakirjanik. Tema luuletehnika on pisut vanamoeline (mis muidugi soome-ugri tõlkeiks kohati just passibki: ei ole need tekstid veel kõrgmodernismi harjal ja postmodernismi puudutust ei haista pea üldse) ja liiga oodatavalt luuleline. Sõnaseadmine kipub värsitreimiseks, eriti vormitäpsemates ja riimilistes luuletustes, s.t et hästi õnnestunud luuletõlgete sekka satub ka kipakamaid, kus värsside tagant tuleb originaali aimata, et mõista, miks too luuletus tõlkevalimikku on jõudnud. Siiski: need tehnilised (pisi)puudused võib siin andeks anda; sedavõrd suur on nende raamatute ja autorite endi poliitiline ja eetiline laeng, roll, et see korvab mõningase värsitehnilise vajakajäämise.
Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19. sajandit läbivad teatud tendentsid, mis iseloomustavad selle aja muusika arengut, on siis tegemist Schuberti, Wagneri või Brahmsiga. "Romantilisi" perioode aga võib esineda ka Viini klassikutel, näiteks "tormi ja tungi" aeg Haydnil ja Mozartil. Mõiste "romantism" tõusis tänapäevases tähenduses "tundeline, luuleline, salapärane" esile 18. ja 19. sajandi vahetusel. Kirjanikest vennad Schlegelid avaldasid 1800. a. Saksamaal luulekogu "Romantilised luuletused". Muusika kohta kasutas sõna "romantiline" esmakordselt Ernst Theodor Amadeus Hoffmann 1810. a. essees Beethoveni Viiendast sümfooniast. 8. Realismi küsimus kuivõrd on see muusikas võimalik? 2 9. Sajandi lõpukümnenditel impressionism. Teema 3. 19. saj. ühiskond ja seos muusikaga.
Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki. Eros(armastus, paneb paljunema), Tartaros ja Erebus(pimedus, sügavus Hadese vallas), Nyx (öö), Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos. Gaia- maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde) Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid. Cronus ja Rhea tegid enamik olümpialasi. Uranus kartis oma lapsi ja surus maapõue. Gaia plaanitses Cronusega ta tappa. Valmistati kõver sirp ja Cronus kasteeris ta. Sellest verest sündisid gigandid ja kättemaksujumalannad. Suguelund kukkus merre ja sündis Aphrodite. Teise põlvkonna valitseja oli Cronus
eraldunud ja seda hakati väärtustama. Kõrgklassil oli 18.19. sajandil välja kujunenud oma professionaalne muusika. Linnades elavad haritlased mõtlesid rahvamuusika all maarahva suulises pärimuses levinud vanemat muusikat, millel ilmnes ka rahvuslik omapära. Arvati, et pärimuses on säilinud mälestusi endistest aegadest, mil inimesed elasid loodusega suuremas kooskõlas, olid tundelisema ja õilsama loomuga ning nende keel oli laulev ja luuleline. Neist väärtustest püüdsid haritlased osa saada rahvaluulet kogudes, uurides ja jäljendades. Rahvalaulu mõiste tõi käibele saksa õpetlane Johann Gottfried von Herder 18. saj. lõpul. Ta avaldas erinevate rahvaste laule kogus "Volkslieder" ("Rahvalaulud", 2 köidet, 17781779), kus oli trükitud ka mõni eesti rahvalaul. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud. Rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika, kuid rahvamuusikaks
annaabi.ee 
