Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused ( Eksam on 11.01)
  • Trükitehnoloogia arengu ajalugu ( Gutenberg / Senefelder )
    Gutenberg – 1397 – 1468. Peetakse esimese liikuva trükimasina leiutajaks. Suurtööks peetakse 1445 . aastal 200 saksakeelse Piibli eksemplari trükkimist.
    Senefelder – 1771 – 1834. Litograafia ja sellega koos ka lametrüki leiutaja ( aastal 1796). Litograafia- kivitrükk. Leiutas litoraafia pmst kogemata kukutades tindi niisutatud paberile. Peale mida hakkas ta katsetama kiviga, mis tulemina andis talle võimaluse teha nii palju koopiaid kui kulus, ainult kivi niisutades.
  • Erinevate trükiliikide põhimõtted ( Ofsett/ Lito ; süvatrükk; kõrgtrükk; siiditrükk )
    Offsetti teavad kõiki ja litot ka.
    Süvatrükk – trükiplaadile kraveeritakse kujutised, plaat kaetakse värviga ning pestakse taas puhtaks, kuid nüüd on värv kraveeritud õõnsustes. Paberit kõvasti vastu plaati vajutades võtab see värvi õõnsustest kaasa. Seda tehnikat kasutati pikkaaega raamatute illustreerimisel, kuna see võimaldab teha väga peeneid ja täpseid jooni.
    Kõrgtrükk on ka teada.
    Siiditrükk – Kõige tavapärasemalt trükkides kangale, tõmmatakse kangas pingule ja kile millel on väikesed augud sees, kohtadel millest tahetakse et värv läbi läheks, tõmmatakse riide peale. Kile ( mis nüüd on tavaliselt nailonist ) kantakse üle värviga ja värv kandub kujutisena läbi aukude riidele.
  • Trükimasinate ehitus
    Üks suhteliselt luuleline küsimus. Masinaid ehitatakse erinevatel suunitustel. Ja erinvatelel materjalidele trükkimiseks. Olenevalt sellest vahetub ka tehnika. Juhtivad masina ehitajad on Saksamaalt – Hidelberg, Man Roland ja KBA. Jne.
  • Trükimasinate erinevad kofiguratsioonid.
    Konfifutatsioonideks loetakse seda kas masinal on 1 või kuni 12 sektsiooni , kas tal on ümberpööramis seade, kas ta on rotatsioon masin, milline on ta värvisüsteemide asetus, mitut värvi ta trükkida suudab, mis materjalidele ta seda teeb, kui kiiresti jne.
  • Trükiprotsess ja skeem ( etapid )
    Trükiettevalmistus; plaatide valmistamine; paberi formaatimine; masina ettevalmistus; trükkimine kvaliteedi kontroll; lõikamine järeltöötluseks; järeltöötlus; pakkimine.
  • Trükikontakt ja üldpõhimõtted ( trükisurve )
    Selleks, et trükkimine üldse aset saaks leida peab olema trükisurve, mille mõjul värviline kujutis üldse materjalile kantakse. Üldpõhimõtete järgi on trükimasinas materjal, trükkivad elemendid, värv ja niisutus .
  • Proovitrükk ja selle tähtsus
    Proovitrükki on vaja, et töötlejal oleks võimalik hinnata kirjastuse töö tulemust. Et autori ja trükikojal oleks ühtne mõistmine ja et seisaks veendumus töö kvaliteetsusest ja nõutavast kvaliteedist Samas tuleb arvestada, et trükis pole kunagi identne originaalile ( seda mõjutab paber, värvid ja punktikasv ). Mõned trükikojad ja kirjastused nõuavad enne tööle hakkamist kliendi poolt kinnitatud proovitrükki, mis kindlustab ühtse arusaama ja väldib hilisemaid pretensioone. Mõned proovitrükised tehtakse Jugatrükis. Mis tegelikult pole eriti mõistlik, kuna jugatrüki värvid on veebaasil ja ei vasta üldse samadele toonidele, mis on trükimasinates. Jama on ka ekraanidega, neil pole rastreid ja eraldusvõime on teine.
  • Paberi ja värvide tehnoloogilised eripärad
    Paber – paberit on erinevat sorti, alustades sellest, et paber on tehtud erinevatest toormaterjalidest ja lõpetades sellega, et erinevatel paberitel on erinev grammkaal. Sinna vahele jäävad valgesusastmed, formaadid, kaetus , pilvisus, prügisus, tõmbetugevus, paksus jne.
    Värvid – On veebaasil ja lahtustibaasi värve. Lisaks sellele kuivavad värvid erinevalt. Põhiliselt kuivavad värvid kas õhuga kokkupuutel, eks siis lahusti aurab värvidest välja jättes nad kuivanuks või siis kuivavad värvid UV-kiirguse mõjul. Värvid ka nakkuvad erineval tasemel, näiteks must värv nakkub väga hästi, samas kui kollane ei nakku peaaegu üldse, mis on üheks põhjuseks musta värvi esimesena trükkimiseks. Samuti kuivavad värvid erineva ajajooksul. Must aeglasemalt kollane kiiremini. Lisaks muudele eristatakse värvidel ka voolavust ja viskossust ( voolavus rõhu all ) ning läbipaistvust/läbipaistmatust. Jne.
  • Trükiks ettevalmistamise protsess ( masina ettevalmistus )
    Masina tööks ettevalmistamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.. Tuua materjalid masina juurde, võtta sisse uus töö, stoosida paber, reguleerida pneumaatilised süsteemid, värvi ettevalmistamine – kas siis masina värvikasti panemine või segamine , niisutuslahuse kontroll, trükivormipaigaldus.. jms.
  • Automaatsed juhtimis süsteemid
    Loetleda automaatselt töötavaid süsteeme vist . Nagu nt dentsiteedi kontroll, punktikasv, niisutusvee süsteemid, suruõhu- ja suruõlisüsteemid või värvilisamis süsteem.
  • Trükiprotsessi juhtimine
    Trükiprotsessi juhtimise alla kuuluvad ülesanded on näiteks vee ja värvi tasakaalus saavutamine ning ka selle säilitamine.Vältima värvi määrimist, tagama paberi hea jooksu, kontrollima, et paber valtsidesse kinni ei jääks, et marked jms oleks paigas ja jookseks hästi...
  • Trükiprotsessi kontroll
    Trükiprotsessi vältel kontrollitakse mitmeid asju. Näiteks värvi dentsiteeti, punktikasvu, kokkutrükki, hallitasakaalu, trükiplekke, värvi ja vee tasakaalu, lisaks siis veel niisutusvee pH-d ja temperatuuri jms.
  • Trükimasina tehnilise seisukorra kontroll
    Masinate seisukorda kontrollitakse tehases, enne ostmist ja peale remonti. Selleks peab teadma masina täpsusklassi, kas ta on kõrgkavaliteedi tootangu, kõrgkvaliteediliste värviliste piltide, illustratsioonide ja teksti või ainult teksti masin. Masinate kontrollimiseks 1) varustatakse masin materjalidega ( ofsetkumm, katmiku materjalid, ofsetvorm, paber; kontrollitakse, et kemikalid vastaks nõuetele ). 2) Masin seadistatakse vastavalt passile ja suurima trükitava formaadi järgi. 3) Reguleeritakse ning kontrollitakse niisutust. 4) Lastakse välja kontrollpoognad kuskil iga 10 kuni 15 poogna järel. Kontrollitakse dentsiteeti, punkti kasvu ja kõike muud.
  • Nõuded tõmmistele
    1) Tõmmis ei tohi olla praak – määrivad tõmmised, valged poognad , kinni jooknud rastripinnad, valged täpid jms.
    2) Kui poogen pole praak, siis kontrollida, et ta vastaks kvaliteedile – samuti dentsiteedid, sarnaseks võimalikult palju maketile, et tiraaž oleks ühtlane..
    3) Et poognad oleks sobilikud järetöötluseks – poleks volle, marke ei kõiguks, et oleks lõikevaru jms.
    4) Füüsilised näitajad vastaks nõuetele – mida iganes see ka ei tähendaks. Visuaalsed näitajad vist.
  • Seadistus üldpõhimõtted
    Mõeldud on vist null seadistust – ofsetsilinder viiakse null asendisse; tõkised keskasendisse; plaadisilinder nulli; trükiaparaadi silindrite kontroll ( kontroll rõngaste järgi ); niisutusaparaadi valtside kontroll teineteise suhtes; värvisüsteemi silindrite kontakteerimine täies ulatuses ( sama ka teiste kokkupuutuvate valtside kohta )
  • Trükiettevalmistus osa trükiprotsessis
    Jutt sellest mida ettevalmistaja teeb ja sellest kuidas trükkimist ilma ettevalmistusete olla ei saa. Ja kui oluline osa see on. Väga luuletatav punkt.
  • Ohutus tehnika
    17.1 Mitme töölisega masinal vastutab ohutuse eest masina juht – enamasti on masinatel signaal .
    17.2 Enne masina käivitamist kontrollida ohupiirkondi inimeste ja asjade suhtes.
    17.3 Kaitsmed!
    17.4 Kunagi ei tohi eemaldada masinast kortsu minevat poognat.
    17.5 Pöörlevad silindrid ja valtsid purustavad kõik vahele sattuvad asjad.
    17.6 Ohutsooni minnes veenduda masina seisvas olekus.(seiska – lukusta – tööta )
    17.7 Ohufaktor on suurem olenevalt kiirusest kõigil haarajatel, silindritel , kettidel ja muudel liikuvatel osadel.
    17.8 Keemiat masina kõrvale päeva jagu.
    17.9 Masinat üksi tööle ei jääta.
    17.10 Masina vastu ei toetata .
    17.11 Põrandad vedelikest ja materjalidest puhtaks.
    JNE.
  • Poogna ja rotatsioonmasina töö võrdlus
    See punkt tuleb ka suht loomulikult. Rääkida sissevõtu erinevustest ja sellest kuidas ühel masinal tehtakse järeltöötlus kohe trükkimise otsa ära, lisaks muudele erinevustele.
    Umbes kolm küsimust ühel piletil. Edu.
  • Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused #1 Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused #2 Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reela Õppematerjali autor
    Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused, eksami sain ise viie. Ehk on abi.

    Sarnased õppematerjalid

    Trükitehnoloogia üldõpingud-trükkalid ja trükiettevalmistajad
    20
    docx

    Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad)

    rastripunktid on vähemmärgatavad. Samuti võimaldab see simuleerida suuremat värviruumi. (vt Värviruum)  Kuuevärvi protsess-süsteemi kasutatakse näiteks ka Giclée trükis kunstireprode valmistamiseks.  digis ja ofsetis 6. Ofsettrükimasina skemaatiline joonis, mis järjekorras värve üldjuhul trükitakse, miks?  4 värvilisel masinal : must, sinine, punane, kollane  1 värviline masin : CMYK  2värviline masin: 7. Trükitehnoloogia ajalugu. Millist tehnoloogiat saame pidada vanimaks, kes selle leiutasid ja millal?  trükkimine leiutati umbes 7. saj Hiinas. Trükiti puuplaatide abil, millesse lõigati reljeefsed tähed, kaeti värviga ning suruti vastu paberit. 11. sajandil alustati Hiinas juba eraldi trükitüüpidega trükkimist. Enam ei graveeritud tervet lehekülge korraga, vaid laoti lehekülg üksikutest graveeritud märkidest, mida sai korduvalt kasutada. 8

    Trükitehnoloogia



    Kommentaarid (1)

    sander1992 profiilipilt
    sander1992: Materjalist oli kohati palju kasu, kohati ei olnud, aga need teadmised ei jookse mööda külge maha :)
    15:29 03-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun