Juhan Liivi luule (0)

Juhan Liivi luule 
 
Britta Signi Merirand 
10.A 
 
Loodusluule  
1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 
2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, 
kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, 
värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 
3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning 
mitmekesine ( nukker , samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 
4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga 
täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi 
luule põhjal) 
5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 
6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. 
Isamaaluule  
1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on ​ epiteet ​ ‘’ja 
kauneid
​
​ radasid rajab’’ ja 
​ ​ metafoor  ‘’ja​ põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib 
märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 
2. Mesilasi võrdleb ta inimestega, sest nagu mesilased inimesed võitlevad üle suurte 
takistustesse, et oma kodumaale jõuda, tehes ükskõik mida, et jõuda oma isamaale. 
3. Ta kasutab seal luules palju võrdlust, ta võrdleb omaaegset ühiskonda pigem 
negatiivsete asjadega ja toob välja, et ühiskonnas on palju halbu ja vastikuid inimesi 
ehk prussakaid. Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja 
piinlevad ning ei suuda enda eest rääkida isegi kui nad prooviksid.  
4.  Minus tekitab luuletus üsna nukrat, patriootliku ja üksildast tunnet . Ma arvan, et fraasi 
‘’Eile nägin ma Eestimaad!’’ rõhutamine on selles luuletuses väga võimas ja paneb 
mõtlema Eestile ja milline on meie kodumaa tegelikult. 
5. Teistes luuletustes ta räägib isamaast kui kohast, kus on raske elada ja ränk nukrus 
meie maad tol ajal valitses ja loodab helgemale tulevikule. Kuid selles luuletuses Ta 
väljendab, mida ta sooviks teha ja kuidas ta tahaks aidata Eestit. 
 
Isikuluule 
 
‘’ Helin ’’ 
 
1) Teema on hingevalu, vaimuhaigus  
2) Meeleolu on nukker, nostalgiline ja kurb 
3) Seos tema isikliku eluga oleks see, et ta oli vaimuhaige (skisofreenia, jälitusmaania ). 
Ning äkki see luuletus tähistab seda, et  väiksest peale Ta tundis või teadis, et ta on 
erinev ja teistsugune, kuna ta oli üsna üksik ja talle meeldis pigem üksi olla.  
4) Mind muidu tema luule ei köida, kuna ma ei suuda end sellega seostada, kuid see 
luuletus on isegi üks minu lemmikutest ja olen väga õnnelik, et selle leidsin. Ma 
​
arvan, et igaüks suudab end sellega seostada. Arvan, et ​helin on reaalsus ja mida 
vanemaks me saame seda rohkem peame reaalsusega toime tulema ning reaalsus ei 
ole alati kõige positiivsem asi ning nagu ta kirjutab see helin matab meid ja rusub 
meid alla ning me peame ise leidma endas optimistlikust ja kui me ei leia siis me 
võime end lasta sellel matta ja võime lõpetada üksikult ja kurvalt . 
 
‘’Emale’’ 
 
1) Teema on surm, igatsus  
2) Meeleolu on kurb ja sünge 
3) Luuletus on ta ema surmast. Ta läheb ema hauale ning ta kahetseb, et ta ei kuulanud 
oma ema nii palju kui ta oleks pidanud. Ta pihib emale kuidas ta ema asemel käis 
hoopis mingi neiu järel ja too purustas tema südame. Ning mainib ka seal kuidas ta 
süda on haige ehk ta siis räägib ühest oma haigusest. Mainib ka seda, et ta ei olnud 
kooli jaoks piisavalt hea kuna ta läks Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning ei saanud 
seal hakkama. 
4) Luuletus on liigutav, kuna ma arvan, et alati kui keegi lähedane sureb siis on meil 
hingel palju ütlemata asju ning me kahetseme oma tegusid ning sõnasid rohkem kui 
keegi on läinud ja me ei saa ennast neile selgitada või me ei saa enam nende ees 
vabandada .  
 
‘’Sugulane’’ 
 
1) Teema on vaesus 
2) Meeleolu on nukker ja halastusttekitav 
3) Oma viimastel eluaastastel rändas Juhan Liiv väga palju ringi oma haiguste tõttu. Ta 
peatus peamiselt pere juures ehk ka sugulaste juures ning ta nägi kuidas lähedased 
läbivad tähtsaid eluetappe nagu pulmad , laste saamine, perekonna kasvatamine jne. 
Kuid tema ei saanud ühtegi neist asjadest teha oma haiguste tõttu. 
4) Minus tekitab see luuletus kurbust ja haletsust Juhani vastu. Ta oli nii nukker ja 
masenduses ning ta ei saanudki kogeda tavalisi elukogemusi (pulmad, laste saamine) 
oma haiguste pärast, ning see paneb mind talle kaasa tundma. 
 
Üldhinnang isikuluulele 
Liivi isikuluulet on kergem mõista, sest sellega on end parem seostada. Paljud inimesed 
loevad luulet sellepärast, et leida iseenda tunnuseid luule seest ning Juhan Liivi isikuluule 
võimaldab seda. Ta kirjutab paljudest erinevatest teemadest ning näiteks lähedase surmaga 
(‘’Emale’’) suudab iga inimene vähemalt üks kord elus seostada ning ehk leiame me ka 
ennast ja enda emotsioone Liivi luulest.