Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · Kanti musta rüüd · Jutlustasid õige usu kaitseks · Seetõttu teati neid jutlustajavendadena
Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem. 15 saj keskpaigas läksid paljud kloostrid üle rangemale elukorralduse.
Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd.Kerjusmungad-kerjusmunga ordu liikmed,kes algselt pidid elatuma kerjamisest ja kelle peamiseks tegevuseks jutlustamine.Dominiiklased-dominiiklaste ordu liikmed,kes paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Frantsisklased-frantsisklaste ordu liikmed,kes olid rahva hulgas väga populaarsed tänu oma lihtsusele.Skriptoorium-munkade ümberkirjutustööde ruum. Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum
Luksushotellid ja minu arusaam nendest Kindel on see, et luksus ja prestiiz müüvad, kuid tänases maailmas ei ole luksusel enam kindlat definitsiooni. Arusaamine luksusest sõltub inimese rahvusest, kasvatusest, haridustasemest ja paljudest teistest faktoritest. Mõne jaoks on luksuslik reisimine see, kui käiakse glamuursetes sihtkohtades, mis on parasjagu moodsad ja trendikad. Minu arvates on luksuslik reisimine see, kui ööbitakse viie tärni hotellis, kus on olemas kõik mugavused, toad on luksuslikud ning teenindus on väga heal tasemel. Luksushotell on hotell, millele on kehtestatud 121 miinimumnõuet ning tärnide saamiseks on
elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.
Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteauxsse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks
Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade töötegemine jäeti soiku. Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas
Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema · Kergesti ärrituv,umbusklik ja täiuslikkuse ja menukuse tipp, ennastarmastav naine. rikkusest rääkimata. · Väga veneliku iseloomuga. · Haruldane kaunitar. · Väga omapärane naine. · Vürst Moskin ütles tema kohta, et · Ei keeldunud luksusest vaid ta on peaaegu sama ilus kui pigem armastas seda. Nastasja Filippovna. · Kõhn ja kahvatu. · Väga keerulise ja raske · Võrrtatult taiplik naine. iseloomuga tüdruk. Mariliis Tisler 11.B · Jäi alati järeleandmatult ja · Ta paiskas pidevalt õhku iroonilisi
oliver cormwell-"looda jumala peale,aga hoia püssiroht kuiv"maa aadlik,kuulus puritaanide juurde, suri ootamatult 1685a,sõdurid olid varustatud ja maksti neile.jamesII-1685-1688püüdis taastada absolutlistliku korda ning katoliku usku,andis usuvabadust katoliiklastele ja puritaanidele. Ketserid- ristiusust taganenud inimene. Indulgents-patulunastuskiri. Reformatsioon-usupuhastus ehk katoliku kiriku puhastamine luksusest ja õpetuse lihtsustamine. Protestandid-reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas. Presbüterlane-kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenott- kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal.
Vahemereäärsetest linnadest.Ketserite mõõduka karistamisteooria lõi kiriku isa Augustinus. Vaimulike ordud:1)Frantsisklaste ordu-rõhutasid äärmist alandlikkust ja vaesust,mille tõttu olid rahva seas populaarsed.14.saj pöörasid tähelepanu haridusele. 2)Dominiiklaste ordu-paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks keskajal. 3)Tsistertslased-lähtus Benedictuse reeglist,kuid nõudis vahel lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Rekonkista:mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõitmist muhameedlaste käest,nii nagu augustiinlik ''püha sõja'' idee seda ette nägi.Selle protsessiks oli senistest piiridest väljatungimine,vallutus,millele anti tagasivallutuse õigustus.Ristisõja põhjused:püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma uhtohjad.Pidid suurendama paavsti autoriteeti.Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi
Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis
Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi. Lähtus Benedictuse kirjutas ordu reeglid. Nad Dominicius, neid nim jumala reeglitest, nõudis luksusest idealiseerisid kasinust, ustavateks koerteks, peamine loobumist, karme kombeid ja tahtsid levitada jumalasõna. ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd. Kloostrid rajati Tuntud kui hallid vennad v kasuks, kandsid musta. Panid asustamata paikadesse, kus väiksemad vennad oma rõhku haridusele. Nende hariti maid ja ehitati alandlikkuse poolsest. Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid
kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine
aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega. · Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. · Lähtusid Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. · Tsiterlased rajasid kloostreid asustamata maadele, et tõmbuda eemale ilmaelust. · Eestis rajasid tsiterlased kloostri näiteks Padisele. · Kuulsaim tsiterlane oli Bernard Clairvaux'st (1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Frantsisklased: · Ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaaliast loobudes isa pärandusest.
Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist
maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad
ümber veenda ja vajadusel karistada Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud: frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp:1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati, ja algas kristlaste võim
Kuna eeltöö sellejaoks on tehtud. Välja on töötatud mitmeid mooduseid, kuidas klientuuri tähelepanu tõmmata ja seda väga efektiivselt. Tuleb ära kasutada erinevaid värvimetoodikaid, mis on omavahel tihedalt seotud kujundusega. Kaup või toode tuleb teha klientuuri jaoks glamuurseks, tähelepanuäratavamaks, et saavutada ettevõttele hea käive. Värvid Värvid turundusmaterjalides saadavad alati mingit sõnumit see on mitteverbaalne kommunikatsioon. Kui rääkida luksusest, siis saab seda sõnumit oluliselt tugevdada kasutades teatud värve (must, lilla). Kui sõnum rõhutab jõudu ja agressiivsust, siis punase värvi kasutamine on parim valik. Kiirtoiduketid kasutavad oma sümboolikas ohtralt punast ja oranzi, uuringud on tõestanud, et need tõmbavad tähelepanu ja panevad kiiremalt tegutsema. Otsuse tegemisel värvi valikul võta kindlasti arvesse oma sihtgruppi. Mehed, naised ja erinevad demograafiad on erinevad
Benediktlased tegutsesid püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad munkade ja nunnade kogukonnad( nad olid varakeskajal domineerivad), kellel olid ulatuslikud maavaldused ja talupojad. Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi
Ülikooli ülesehitus- õppejõud e. Magister, professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektikaaritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 2.Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad. Pilet 6 1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid Benedictuse kloostrid-jõukad munkade kogukonnad, palju maavaldusi; Tsisterlaste ordu-luksusest loobumine, karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele. 2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu(oksad puudutasid taevast, juur
· Nad asutasid palju tütarkloostreid. Ja nende ideed levisid laialdaselt. Ka paavstid toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus. Hakati asutama uusi ordusi. 2. Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele.
3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. 1)frantsisklased-pruunikas/hall kuub, tekkisid koolid
kuhu rajati ordu esimene klooster. Kloostrit juhtis abt või prior. Benediktlased- munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Mungkaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne (kehtis ka teiste ordude puhul). Et ilmaliku elu ahvatlustele mitte alla anda, ei tohtinud mungad eriti kloostrist lahkuda hädavajalik oli seal olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale. Kandsid valged kuube, mis oli puhtusee ja rikkumatuse märk, vastandades neid mustakuuelistele benediktlastele. Kerjusmunga ordud frantsisklased, dominiiklased. Algselt pidid elatuma kerjamisest, tegelesid jutlustamisega. Rändasid palju ringi. Frantsisklased pühendusid jutlustele ja elasid vaesuses
.............. 8 5.Lightscribe.................................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 Sissejuhatus Lühikese aja jooksul on CD-ROM ja DVD ROM kettaseade muutunud luksusest kuni odava vajaduseni sinu arvutil. Kettaseadmed on avanud uued võimalused arvutimaailmas oma suure mahutavuseja rakendavuse poolest. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.CD ROM Drive Nagu nimi ütleb, CD ROM kettaseade loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama
Meresõitja ning tema eelkäijate korraldatud meretagustel retkedel. Ka Felipa isa oli kuulunud nooruses Henrique Meresõitja kaaskonda. Kolumbus sai juurdepääsu ürikutele, milles oli jäädvustatud Portugali Atlandi meresõidu ajalugu. Kolumbus õppis vabal ajal geograafiat, matemaatikat ja ladina keelt. Eriti köitis teda meremees Marco Polo raamat, milles rääkis Sipangu (Jaapani) kullaga kaetud paleedest, suur-khaani õukonna luksusest ja särast, ning vürtside kodumaast Indiast. Kolumbus ei kahelnud, et Maa on kerakujuline, kuid ta mõtles, et see kera on tegelikult palju väiksem , kui arvatakse. Seetõttu jõudis ta järeldusele, et Jaapan asub üsna Assoori saarte lähedal. 5 Elades Portugalis, pakkus Kolumbus oma projekti jõuda Indiasse lääne poolt, kuningas Joao II-le, kes polnud sellest just vaimustuses. Nimelt 1483.- 1484.
arhitektuuri ja avalikkuse dialoog), ja samal ajal olid need privatiseerumise ja avalikkusest eemaletõmbumise kümnendid, mille jooksul sündisid peale massilise individuaalehituse (seda toetasid eriti majandid) arvukad üksteist üle trumbata püüdvad asutuste saunad, partei ladviku ja valitsuse eliidi suvekodud ning eriprojektiga kortermajad kui omamoodi ihalusobjektid, mille puhul teadmine läänemaisest luksusest segunes kohaliku eluviisi ja asjaajamisega.[16] 1973. aastaks olid põhiosas valminud Tallinna Mustamäe elamud ning samal aastal hakati ehitama Tartu Annelinna (projekt 1969, Mart Port, Malle Meelak, Ines Jaagus), mis tollal olid mõeldud 50 000 elanikule, ja Tallinnas peaaegu sama suurele elanikkonnale mõeldud Väike-Õismäe (projekt 1968, Mart Port, Malle Meelak, Inessa Põldma, Kalju Luts). Kümnendi keskel
Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid. Frantsisklaste ordu nimetus on jõuka kaupmehe poja Fransiscuse järgi, kes selle ordu rajas. Nad idealiseerisid kasimuse ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, neid oli pruunikas/hall kuub ja selle tõttu olid nad hallid vennad, iseloomulik oli vähenõudlikkus.
Need nõudmised muutsid vanu harjumusi, kuid suurendasid ka inimeste muret oma hinge õnnistuse pärast. See avaldus ka kloostrielus. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. Tsistertslaste ordu tekkis XI saj. lõpul ja lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu(tuntud ka hallid vennad) rajaja Franciscus kirjutas abilistega 1223. a ordu reeglid. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu( tuntud ka Jumala ustavad koerad või mustad vennad) peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks(neid teati jutlustajavendadena). Nad panid suurt rõhku haridusele.
Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida. Nende jaoks maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. · Ta lahkus perest ja luksusest ning hakkas askeediks. Jõudis füüsilise kokkuvarisemiseni oma vähese toitumise tõttu. Otsustas, et askees ei anna talle vaimset rahulolu ning lahkus. · Askees - Eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine. · Askeet - Inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest. · Otsustas hakata mediteerima ja ise küsimustele vastust otsima. Istus üks kord ühe viigipuu (Ficus
520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste
· Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid a) rajajateks mungaordud Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud b) dominiiklaste kloostrid Tln, Trt, Nrva eestikeelsed jutlused ja koolide ülalpidamine c) 1407 hakati rajama ainsat augustiinlaste segakloostrit Eestis Piritale (Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale) 3. Usupuhastus e reformatsioon a)Põhjused · Nõuti usu lihtsustamist ja puhastamist kasuahnusest ja liigsest luksusest · Emakeelset jumalateenistust · Algatajaks Matrin Luther 1517 Saksamaal inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja usutõe allikaks on Piibel b) Usupuhastus vana-Liivimaal · 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel · Pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus)
ebaõnnestus kuninga abikaasa tõttu.1788aastaks oli Prantsusmaal täielik finantskriis,võlgu ei suudetud tasuda.Kuningas andis siis korralduse kutsuda kokku generaalstaadid.Generaalstaadides oli kolm seisust.Kolmas seisus nimetas end Rahvuskoguks,teine seisus ühines nendega ja neid nimetati Asutavaks koguks.1789saadi teada,et kuningas vallandas Neckeri,ning seda tõlgendati kui tagurliku riigipööret.Kuningas ei loobunud ühesõnaga luksusest,talle ning tema abikaasale meeldis raha laristada.Ei tahtnud võtta kuulda kellegi nõu,ning kuskil kokku tõmmata.Tahtis ainuvõimu ja vallandas kõik inimesed kes talle ei sobinud. 3.Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? Lihtrahvas tahtis võrdust,õigust ning kuninga kaotamist.Taheti vabariiki.Kriitika absoluutse monargia üle.Majanduskriis oli üheks põhjuseks,kõik oli justkui kokku kukkumas ning kuna riik ei suutnud millegagi hakkama saada,siis pidid seda tegema inimesed ise
Benediktlased aluse pani Benedictus. Benediktlaste reeglid ei ole nii karmid kui Ida omad, selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks või nunnaks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Üks kuulsamaid benediktlaste kloostreid on Cluny. Tsistertslased Loode-Prantusmaale tekkinud uus ordu, mis lähtus benediktlaste reeglites, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus.
Suurimate majanduslike raskustega tuli võidelda ehituskomisjonil, kelle peamiseks ülesandeks oli leida sobiv väljak ja ehitada sinna poodium lauljate jaoks, katusealused einelauale, panna istekohad publikule jms. Sobiv aed leidus Peterburi tänava ääres mäenõlvakul. Nõnda oli üks peaküsimusi soodsalt lahendunud. Laulupeoks vajalikud ehitused pidi ehituskomisjon ise püstitama, kuid selleks puudus vajalik kapital ning loobuti luksusest. Eestlased piirdusid kõige hädavajalikuga. Lauljate jaoks ehitati kõrgendatud põrand, kuulajatele seati rohkesti lihtsaid pikki pinke ja püstitati mõned telgid einelaua jaoks. Kassakomisjonil polnud enne pidu suurt tegevust, kuid pidupäeval oli piletimüügiga rohkesti askeldamist. Piletihinnad määrati võimalikult madalad esimene plats maksis 50, teine 30 ja kolmas 20 kopikat. Ainult esimeses reas maksis pilet 1 rubla. Lastele oli sissepääs poole hinnaga.
· Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd. Rajasid oma kloostreid asutamata paikadesse. Valge mungarüü. Aja jooksul said neist kloostritest siiski suured majanduskeskused. b) Frantsisklaste ordu idealiseerisid kasinust, soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruun/hall kuub. Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas. Aja jooksul tekkisid siiski kloostrid, hakati tähelepanu pöörama haridusele. c) Dominikaanlaste ordu peamine ülesanne jutustada õige usu kaitseks
ma suren, sünnin, õrn ning uhke, suren Sus tuhatkordselt, et taas puhkeda ja unest unne kanda aarena Su armastuse mõeldamatut mõnu... Elekter. Löö lahti ükstaskõik kuskohast, sa leiad. Ära ainult karjata. Kui elus üldse midagi on puhast, siis seda pole mõtet varjata. On niigi liialt vähe puudutatud sest luksusest, mis laiub siinpool äärt. On vähem veel, mis puutumise väärt. -------------- Lamasin ootuses, et mind ei lööda, asjade vahel. Asjatult. Aeg raskelt ja madalalt lendas must mööda lähedalt. Kuulsin ta hingamist kähedat, leeklevat, lainlevat, vöötlevat valgust nägin ta fööniksisabas. Siis tiivalöök tabas. Eelhetk. Kõik, mis kõrvetab ses elus noores
Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux'sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks
Kirik kuulutas husi ketseriks ja kutsus ta Konstantzi kirikukogule oma õpetusest ning tegudest aru andma. Hus läkski, soovides oma vaateid kaitsta ja levitada, lootes keisri turbekirjale, mis pidi tagama tema julgeoleku. Konstanzis mõisteti Hus aga ketserina süüdi ja hukati 1415. a tuleriidal. 6.Ordud, inkvisitsioon Rüütliordud-Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, ordu lähtus Benetictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.Tsistertslased rajasid kloostreid, et ilmnaelust eemale tõmbuda, nad harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. (eestisse rajasid Padisele, Harjumaa metsade ja soode piirile). Nii said neist olulised uute maade kasutuselevõtjad ja ehituskunsti arendajad. Nad kandsid valget mungarüüd kui puhtuse ja rikkumatuse märki. Hiljem said kloostritest majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist
Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsistertslasi. Dünamünde klooster oligi esimene kloosterlik institutsioon (rajatud 1205-1208), millele tuginedes tsistertlased oma ekspanisiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. (Tamm, 2002: 10). Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglist, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Selle ordu esimese kloostri asupaik oli Citeaux. (Piirimäe, 2000: 90). Eestimaa kristianiseerimisel eriti aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. (Tamm, 2002: 11). Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. (Piirimäe, 2000: 91).
Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei olnud muudetud alates 1894. aastast. Aegunud eeskirjade järgi pidi igal 10 000 tonnisel Inglise laeval olema 16 päästepaati mahuga 154 kuupmeetrit, samuti parved, mille maht pidi moodustama 75% päästepaatide mahust. ,,Titanicu" pardal pidi olema päästepaadikohti 962 inimesele, kuigi ta võis mahutada 3547 inimest. Traagiline oli ka see, et laeva sisekujunduse ja reisijatele pakutavast luksusest arutlesid rahastajad tunde, päästepaatidest vaid 10 minutit. ,,Titanicu" rahastajad ei tahtnud, et pikk päästepaatide rivi varjaks esimese klassi reisijate vaate merele. ,,Titanicu" kapteniks sai Edward John Smith, kes oli oma 26-aastase teenistuse vältel olnud kapteniks 17. laeval. ,,Titanicule oli ettenähtud rohkem kui 900 meeskonnaliiget, kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1
" H. M. E · ,,Ema õmmeldud linane särk on soojem kui võõra õmmeldud villane mantel." Soome vanasõna 7 · ,,Üksmeele vaim voolab mööda tuhandet salateed kodus elu kõige peidetumatesse soppidesse." Henry Van Dyke · ,,Sageli istub rikas laps vaese ema süles." Taan vanasõna · ,,Kodu headus ei sõltu jõukusest või avarusest või ilust või luksusest. Kõik sõltub emast." G. W. E. Russell · ,,Sina muutsid isegi kõige hullemas päevad huvitavaks seistes peaadu tühja sahvri kõrval ja öeldes: ,,Noh, mida me sellest tema saame?" Mina tähendas pannkooke. Mune pole tähendus lusikakooke. ,,Lähme ja ostame põldmarju!" tähendus pirukat." Pam Brown · ,,Tema on nende maa... Ta on nende tõit ja nende voodi ja lisatekk juhuks, kui öösel peaks külmaks minema
Siddharta Gautamale (nimetatud ka Šakjamuniks, šakja hõimu targaks). Pärimuse järgi elas ta 6. – 5.saj eKr Põhja-Indias ning pärines valitsejasoost. Pärast seda, kui ta oli 29 aastaselt näinud esimest korda elus rauka, haiget, surnut ja rändavat askeeti, olevat ta hakanud sügavalt mõtlema haiguse, vanaduse ja surma üle. Leidmaks kannatuse põhjuseid ja sellest vabanemise mooduseid, lahkus ta isakodu luksusest ning valis rändava askeedi elu. Siddharta Gautama püüdis selleks nõu küsida vaimsetelt õpetajatelt ning järgis kindlalt askeetlikku eluviisi. Ta jõudis mõne aasta pärast arusaamiseni, et vastus tema küsimustele ei peitu mitte luksuslikus elus ega ranges lihtsuses, vaid nende kesktees. Hoidudes äärmustest ja mediteerides olevat Siddharta Gautama umbes 35 aastaselt mõistnud asjade tõelist olemust (dharma`t) ja virgunud (e saanud
ja Venemaa-ainelisteks. NM-i veergudel on enamasti valgustuslikud artiklid. NNM-s muutus valdavaks ajaloolis-teaduslik temaatika. Valgustajate meelest oli pärisorjus ebakristlik ja amoraalne, selle kaotamine tugevdaks riiki ja soodustaks rahavstiku kasvu, selle likvideerimine oleks ka mõisnikele endile majanduslikult kasulik. Teiste sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine ja praktilised ettepanekud Kästileti maiskonna staatust ja vehekorra küsimust rüütelkonnaga. Hupel kirjutas veel luksusest. Käsitletakse sotsiaalset viletsust, Eesti- ja Liivimaa talupoegade näljahäda, kartulikasvatust, metsandust, viinapõletamist. Topograafilised, kiriku- ja kultuuriteemalised artiklid Kuna Kuramaast kirjutas Hupel oma topograafias vähe, siis ajakirjas käsitles ta ka seda. Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest. Vaatleb hindade arengut aastatel 1756-1796, Baltikumi mõisamajanduse hoogsa tõusu perioodil. Hupeli hinnangul tõusid hinnad
· Munkade füüsiline töö asendus palvetega. · Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. · Kanti musta kuube. b. Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks: · Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest. · Vaimulike abielukeeld. · Vastasseis kirikuametite müümisele. c. Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul): · Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. · Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). · Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. · Valge mungarüü kui puhtuse märk. d. Frantsisklaste ordu: · Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. · Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas.
tähelepanu, äärmuste vältimine ja selliste pahede vältimine nagu laiskus, pahatahtlikus, kahtlus ning muretsemine; ja õige keskendumine, mis puudutab meditatsiooni. 3.4. Peamised põhimõtted Õilis kaheksaosaline tee sisaldab mitmeid olulisi põhimõtteid. Üks asi, millele Buddha tähelepanu juhtis, oli see, et tuleks hoiduda äärmustest ja järgida keskteed. Mis temasse endasse puutub, siis tahtis ta loobuda nii talle sünniga kaasa antud luksusest kui ka askeedi vaesusest ja leida tasakaal nende vahel. Teine põhimõte oli, et inimesed peaksid loobuma egost, et jõuda anatman´i (isetuse) seisundisse, et tulemuslikumalt tegeleda teiste inimeste vajaduste rahuldamisega ja paremini järgida õilsa kaheksaosalise tee teatud aspekte, nagu õige kavatsus või õige tegu. Pole mingit muud põhjust anatman´i saavutamiseks. Budism tunnistab sansaarat, igavest surma - ja taassünnitsüklit ja karma
Salkkond vaeseid sveitslasi, kelle saamahimu piirdus paari lambanahaga, taltsutas Austria kõrkuse ning purustas uhke ja hirmuäratava Burgundia koja, mis oli värisema pannud Euroopa võimukandjad. Meie poliitikud võiksid suvatseda oma arvestused veidikeseks kõrvale heita, et nende näidete üle järele mõelda, ja nad võiksid kord ometi taibata, et rahaga võib saada kõike, välja arvatud kombed ja kodanikud; et küsimus luksusest on küsimus sellest, mis on impeeriumidele olulisem, kas olla hiilgav ja hetkeline või vooruslik ja kestev. Iga kunstnik vajab tunnustust. Kaasaegsete kiitus on kõige hinnalisem osa tema tasust. Niisiis, mida ta selle saavutamiseks teeb, kui talle on osaks saanud õnnetus sündida niisuguse rahva seas ja niisugusel ajal, kus ja millal moodi tulnud õpetlased on asetanud kergemeelse nooruse tooniandja ossa; kus mehed on ohverdanud oma huvid naistele,
Lepiti kokku, et 2 investituuri: Ilmalik keiser või tema esindaja Sisu: piiskopile annab võimu maa üle, andis saua ehk skepteri. Vaimulik paavst või tema esinadaja Sisu: anti vaimulik võim, võim hingede üle piiskopile. Paavst andis sõrmuse ja karjusesaua. Paavsti õukondkuuria, erinevates maades esindajadlegaadid. Bullapaavsti ametlik sisukohavõtt. 19. Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud Erinevus on siis et vaimulikus ordus olid reeglid, luksusest loobumine, füüsiline töö oli tähtis, nad olid eraldatud. Kerjusmungaordud tegutsesid keset linna, kuulutasid jumalasõna, kutsusid patukahetsusele, tegeleti hariduse andmisega ja vaimne töö. Benediktlased: benetictusest 6. saj Riided: must kuub Tegel: tütarlastekloostrid, füüsiline töö oli oluline Tsistertslased: citeaux 11.saj Riided: valgepuhtus ja rikkumatus Tegel: füüsiline töö, harisid maad, ehitasid kloostreid, kaub. Puuvilju, marju, jne aiandus
Näiteks, kui nälg on kannatus, siis on naudingu, s.t. kannatusest vabanemise, tarvis samaväärne, kas nälga kustutakse leiva ja vee või mingite hõrgutistega. Arvatavasti pole paljud inimesed sugugi valmis neid “õnnelikkuse saavutamise viise” samaväärseteks pidama. Kõik see ei tähenda samas seda, nagu tuleks inimesel epikuurlaste arvates kramplikult vältida igasugust luksust ja igal juhul askeetlikku eluviisi harrastada. See, mis epikuurlast peaks iseloomustama, on luksusest sõltumatus; ta võtab selle vastu, kui elu niisugust võimalust pakub, ning ei tunne kahetsust, kui elu ta sellest võimalusest ilma jätab. Sest luksus ei kahjusta õnnelikku elu, kuid ei ole selleks ka tarvilik. Seetõttu ei ohusta targa õnnelikkust ka elujuhuslikkused. Seda õnnelikku elu kirjeldab Epikuros ka traditsiooniliste vooruste – tarkus, vaprus, mõõdukus, õiglus – kaudu võimaldatud eluna. Tarkust vajatakse selleks, et põhjendamatutest
I oli 1054- lõhenes õigeusklikuks ja katolikuks kirikuks II oli 1378-1409- võistlus paavsti trooni üle o Kirikukogude aeg 1409-1447. Tähtsamaid küsimusi otsustati ühtsuse säilitamiseks vaimulike koosolekul · Keskajal tegutsesid ka vaimulikud orsus, millest tuntumad olid: o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum
Tähtsaimaks kloostriks tõusis 529. aasta paiku rajatud Monte Cassino. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikus ja distsipliin. Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. Erinevalt ilmaelust eemale tõmbuda püüdvatest tsistertslastest, tegutsesid nn kerjusmungaordud peamiselt just linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeh Francisus Assisi linnast Põhja-Itaalias
annaabi.ee 
