Kõrgkeskaja lühikonspekt/spikker (1)

Kõrgkeskaeg:12-13.saj paavsti hiilgeaeg .Paavsti poolt organiseeriti ristisõjad.Tugeva
keskvõimu,kuningate võimu tugevnemine.Katoliku kiriku lõhe. Kõrgkeskajal valitses
edukas kuningas.Kuninga ümber kogunes suurvasallidest koosnev nõukogu,mis andis
talle soovitusi poliitilistes küsimustes.Nõukogu aitas kanda kuninga põhiülesandeid, milleks olid kõrgeim kohtumõistmine ja finantsasjade korraldamine ning valitses kuninga äraolekul. Nõukogu moodustasid mõjuvõimsad ülikud. Samuti olid esinduskogud,mis tegid otsuseid üksmeelel:kuningas kutsus kokku suurfeodaalid ,kes tema otsuse kinnitasid. Esindusvalitsemine lähtus põhimõttest:''Sellel, mis puudutab kõiki,peab olema kõigi heakskiit ''.Esinduskogu oli seisuslik . Katoliku kirik ja paavsti võim: paavst Gregorius 7. mõtles välja reformid .Paavstluse reformimisega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu Kreeka katoliku kiriku üle.Nende võimude vastuolud peegeldusid kõige selgemalt nn investituurtülis. Ketserlus :ketseriteks nim inimesi,kelle usulised tõekspidamised
ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega.Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega ning ketsereid on läbi aegade jälitatud.Alguse said need enamasti Vahemereäärsetest linnadest.Ketserite mõõduka karistamisteooria lõi kiriku isa Augustinus . Vaimulike ordud :1)Frantsisklaste ordu-rõhutasid äärmist alandlikkust ja vaesust ,mille tõttu olid rahva seas populaarsed .14.saj pöörasid tähelepanu haridusele. 2)Dominiiklaste ordu-paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Nende
haridussüsteemi peetakse üheks parimaks keskajal. 3)Tsistertslased-lähtus Benedictuse reeglist ,kuid nõudis vahel lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Rekonkista:mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõitmist muhameedlaste käest,nii nagu augustiinlik ''püha sõja'' idee seda ette nägi.Selle protsessiks oli senistest piiridest väljatungimine,vallutus,millele anti tagasivallutuse õigustus.Ristisõja põhjused:püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma uhtohjad.Pidid
suurendama paavsti autoriteeti.Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Ristisõja tagajärjed: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud.Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Kolme ristisõja edukus: õnnestus vallutada Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm.Ristisõja eesmärk oli saavutatud. Linnade taasteke ja majanduse areng:keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna:
käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht.Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti - katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda.Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles .Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks sai aga trükikunst,mis mõjutas kultuuri olulisel viisil.Trükikunsti leiutas J. Gutenberg . Tema trükkis ka piibli,mis oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas.Järgnevalt hakati trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja teadusliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci,kelle kõige tähtsamad
saavutused kuuluvad maalikunsti ja skulptuuri valda,kuid tegeles ta ka palju muuga.Nimelt projekteeris ta mitmeid asju. Keskaja Arhitektuur - suurelt olid arhitektuuri saavutused seotud kirikuehitusega.Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast. Kirik ehitati alati läänest itta , altar idapoolsesse otsa.Keskaja kiriku arhitek-
tuuri iseloomustavad väga jämedad sambad,mida nim.piilariteks.Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all. Kiriku tähtsamaid tunnuseid oli torn,torni viiv trepp oli kitsas ja sinna pääes üles ainult ühekaupa.Kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine.Varasel ajal lepiti ainult palklaega.Kiriku uksi nim.portaalideks.Neid oli tihti 3,keskmine oli teistest suurem.Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar.See on iseloomulik ustele,akendele,siseruumis silindervõlvile. Üldjoontes on romaani kirik lihtne,väheste kaunistustega.Varsti vajati uhkemaid kirikuid ja tekkis gooti stiil. Üks uuendusi oli teravkaar ,millel oli eelis ümarkaare ees,sest ta suutis kanda suuremat raskust.Teravkaarelised olid võlvid, dekoor jm.Teravkaar saigi gooti kiriku põhitunnuseks.Roidvõlv oli lagede raskuse ähendamiseks.
Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammastele ja seintele langevat lagede raskust.Gooti meistreid ei huvitanud ainult rahvamahtuvus,vaid ka kõrgus,jumalakoda pidi olema taevale lähedal.Sammastele liideti külge poolsambaid.Aknaid katsid tihti vitraažid.Väljaspoolt on gooti kirik romaaniga võrreldes tornide vaesem .Tähtis oli ka skulptuur ,see pidi olema jutustav ja ilmekas,andma edasi kujutava sisu.