Näiteks on teiste riikide noorte vabatahtlike arv kordades suurem kui Eesti oma, sest need noored kasutavad võimalust läbi selle näha maailma ning saada kogemusi. Samuti korraldavad teiste Euroopa riikide noored rohkem rahvusvahelisi projekte, kuid ma arvan, et siin kohal on põhjuseks tõesti see, et neil on suuremad võimalused sellele, et nende projekti ka investeeritakse. 4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma seisukoht ja/või hinnang selle kohta. Artikli põhisõnum, mida autor lugejaile edastab on see, et täisväärtuslikke ühiskonnaliikmeid saame kujundada kõik koos, muutes iseend ja olla sellega koos heaks eeskujuks järelkasvule meie kõigi võimuses on muuta. Üldiselt olen ma teksti autoriga nõus, sest öeldakse ju: ,,Kui tahad maailma muuta, siis alusta iseendast!" ning ega see teisiti õnneks ei läheks ka. Kui me kõik pööraksime
MEEDIA AJAKIRJANDUS ehk MEEDIA on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. UUDIS on meie üha kiiramaks muutuvas maailmas ajakirjanduse põhizanr. Sündmusest saab uudis, kui juttu on millestki ebatavalisest ja ootamatust, see mõjutab lugejaid kas otseselt või kaudselt, on tegemist tuntud isikutega, toimuv on lugejaile lähedal ja ka päevakajaline. Uudis vastab tavaliselt järgmistele küsimustele : mis juhtus? kellega juhtus? millal juhtus? kus juhtus? kuidas juhtus? miks juhtus? Uudis koosneb tavaliselt kolmest osast :
selle maha visates lendavad mõlemad tegelased eri suundadesse laiali ning maja, mis oli koduks kõigile sündmustele, variseb kokku. Novelli jutustaja on heterodigeetiline, kuna ta asub väljaspool lugu. Jutustaja vestab tekstis toimuvat läbi Popi vaatepunkti, justnimelt läbi koera perspektiivi on sündmused antud kirjandusteoses esitatud ning fokusseeritud. Ka teose tegelasi kirjeldatakse läbi Popi vaatevinkli nii seletab jutustaja lugejaile koera mõtteid, kui Isand tuli hommikul Popit silitama: ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus.'' Huhuud kirjeldab jutustaja läbi Popi nägemuse näiteks järgmiselt: ,,Popi vaatas pilusilmi oma seltsilise poole, pea maha painutatud. ... Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. Ta tundis ennast ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta
rahus isiklikust usust. Piibel 2st osast:VT ja UT. VT-s 39 raamatut(väikest), UT-s 27. VT kirj vana heebrea keeles, UmidT antiikkreeka. Vanimad piiblitekstid pärit u1200eKr, hilisemad u2saj pKr.Kaanon lepiti kokku 2.saj.pKr, peale seda pole P muutund.P on maailma enim tõlgitud+müüdud raamat;P anti 1x välja 1739, anti 6600 exemplari. Autorid:peaaegu kõigil 66st P raamatust on erinev autor. P pole ette kavandatud kui omaette raamatuna kirjanduslik teos lugejaile, vaid kirjutised, mida tunnistada Jum-st, kes teg läbi ajaloo selle algusest-lõpuni. J sündis Palestiinas, Petlemma linnas. Ta ema-isa elasid Naatsaretis, kuid olid keiser Augustuse korraldatud rahvaloenduse tõttu Petlemmas, kust Maarja pärit oli. J lapsepõlvest pole palju teada, kuna tema step dad Joosep oli puussepp, arvatakse, et ka Jeesus õppis tema kõrval puussepa ametit. Ta sai hea hariduse juudi poistekoolis. Piibel räägib J esmakordsest templi külastusest, kui ta oli 12
Nad avardavad nii enda kui ka lugejate silmaringi, samas teenides elatist. Seega inimestel, kes ühendavad enda loomingu äriga, samas seda nautides, on tegemist suurepärase ametiga. Tänapäeval on tarbekirjandus lai sektor ning raamatupoed on raamatuid täis, tihti ka kliente. Meie areneva tehnoloogia kõrval on raamat siiski oma suurusega võrreldes kõige rohkemat informatsiooni sisaldav mehaaniline teos. Raamat müüb , vaatamata sellele, et on olemas raamatukogud, mis lugejaile täiesti tasuta teadmisi lugeda pakub. Lugejad on suutelised kirjanduse nimel kulutama, mis näitab vaid positiivset. Ajakirjanduse näol on tasakaal ilmselgelt kaldunud äri poole peale. Jah, ajakirjanikud töötavad agaralt artiklite kallal, nad näevad palju vaeva ja jagavad artiklitesse oma elukogemusi ja loomingut. Iga ajakirjaniku stiil on omapärane, see kujundabki ajakirjandusteose imidzi. Loomulikult on parem hommikuti võtta kätte värske leht, milles
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Analüüs Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud
"Metamorfoos" Franz Kafka Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Võin ausalt öelda, et esmamulje teosest polnud kõige parem. Lugedes raamatu läbi peamiselt ajaviiteks ning kohustusest, polnud ma loetust eriti vaimustusest. Mõne päeva möödudes hakkasid teatud fraasid ja ütlused teosest mind aga kummitama. Otsustasin rahuloulu taastamiseks uuesti väljaande kaanest kaaneni läbi lugeda. Seekord juba siis huvi ja suurema tähelepanuga. Pean tõdema, et mida rohkem ma sellesse raamatusse süüvisin, seda absurdsem see mulle tundus. Kokkuvõtteks arvan, et raamat on üks paras pähkel kuid tohutu pagas mõtteid ja ideid, mis teos kaasa annab, täidab mõttemaailma päris tükiks ajaks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kaasa mõtlema perekonna käitumine. Võõrana tunduvad ...
probleemiks see, et noored unustavad reaalmaailma, süvenevad arvutimängudesse ning arvavad, et ongi normaalne astuda kodust välja relvad koolikotis ma leian, et arvutimängudest saavadki alguse koolitulistamised. Samas tuleb aga tunnistada, et väga paljud inimesed saavad tänu virtuaalmaailmatele ka oma probleemidest üle, sest seal leidub inimesi, kes on valmis toetama ning aitama. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita enda seisukoht selle kohta. Autor tahab lugejaid panna mõtisklema selle üle, et arvestades virtuaalsete maailmate ületähtsutamist ning ülehindamist, mida inimesed iga päevaga üha enam teevad, siis pole enam kaugel see aeg, mil peamiseks suhtlusviisiks peale näost näkku suhtlemise saavad sünteetilised maailmad. Mina leian, et olukord on juba praegusel hetkel üle igasuguste piiride läinud. Inimesed ei
Analüüs Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani.
mugavustsoonist välja tulema ning pannud neid pingutama selle nimel, et neil oleks parem tulevik. See tõttu arvan ma, et noorte seas peetakse jällegi olulisemaks individuaalseid saavutisi mitte kollektiivseid. Kodanikuaktiivsuse vallas ei saanud ma autorist aru, mille poolest siis Skandinaavia riikide noored Eesti noortest paremad on, kuna ta ei toonud artiklis ühtegi näidet selle kohta. 4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma seisukoht ja/või hinnang selle kohta. (10 punkti) Artikli põhisõnum on see, et Eesti noored on laisad ning nad ei ole ühiskondlikult aktiivsed. Lisaks ollakse harjunud oma mugava eluga ning see tõttu pikendatakse oma lapsepõlve, olles ise juba täisealine. Ise ma nõustun pooleldi autori artikliga, kuid pooleldi ei ole ka nõus sellega. Ma nõustun, et me noored on harjunud mugava eluga ning ei taha kuidagi alustada iseseisvat elu. Võib olla
olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus? 3.) lisa >> toimunu taust (mis · toimuv on lugejaile lähedal ja ka · miks juhtus? juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirjeldanud sündmuse, tegelased A jms, kommentaarid toimunule)
romaan „Hiired tuules“). Seisakuaja lõpu üks silmapaistvamaid teoseid on Viivi Luige romaan „__________________ rahukevad“ (1985), mis hoolimata tsensuurist kujutab stalinismiajastut ausalt _____________ silmade kaudu. Eesti nüüdisproosa 1980. aastate _________ poolel alguse saanud ühiskondlikud muutused vabastasid eesti proosakirjanikud ettekirjutustest, millest ja kuidas kirjutada. Omette tähelepanuobjektiks sai proosateose ___________ kui kirjanduse loomise vahend. Lugejaile tuletati meelde, et nad loevad ____________pandud teksti. Eesti nüüdisproosas said sagedaseks ka _____________________ mängud ehk erinevate tekstide kokkupõimimine. ______________________ maailmapilt asendus postmodernistlikuga, nüüdisproosas on vähem maailmavalu, ängi, suuri eesmärke. Nüüdisproosas tajutakse elu kui ___________________ kulgemist, taandunud on usk kindlatesse _______________ (nt Peeter Sauteri luuserromaan „_____________“ 1990)
populaarteaduslikke artikleid. Ta tutvus nende autoritega: avastajate, maadeuurijate või teadlastega. Verne´is tärkas huvi. Esimene romaan, mis tegi ta üleöö kuulsaks, kandis pealkirja "Viis nädalat õhupalliga". Tema kangelased asusid teele maakera südamesse, sukeldusid sügavale merepõhja või lendasid koguni Kuule. "Kui te vaid teaksite, millist naudingut pakub mulle "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" kirjutamine" Ma unistan sellest! Pakkugu see meie lugejaile samasugust naudingut!" kirjutas Jules Verne oma kirjastajale ja see soov täitus kuhjaga. Romaan ilmus alates 1862. aasta oktoobrist järjejutuna ajalehes "Le temps", mille tiraazlõpuks kahekordistus. Ka raamatu müügiedu oli sensatsiooniline. Jules Verne´ist rääkisid kõik. Teaduslikud ühingud kutsusid teda loenguid pidama, kõikjal diskuteeriti kuupäevaraja fenomeni üle ja tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha?
kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine". Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt
2.6. ,,Argipäev" "Argipäevas" (ehk algupärase nimega Äripäev) on tegevustik suunatud Kiirele, kes on endiselt vallaline mees ning peab valima kahe ootamatult Paunverre saabunud õmbleja Juuli ja Maali vahel. 2.7. ,,Sügis" "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem. Raamat käsitleb tegelaste keskiga Vabadussõja järgsetel aastatel. 2.8. ,,Talv" 1939. aasta 10. märtsil lubas Luts Uudislehes lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talv". Raamatut siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus ,,Ilmamaa" Oskar Lutsu nime all ,,Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline Arnold Felix Karu. Raamatu autorluse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. 2.9. ,,Nukitsamees" ,,Nukitsamees" on lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal.
Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et
see kehtib siis, kui tema vastu tegutsevad mitu või siis paljud teist- või koguni seitsmendajärgulist formaati tegelased. Talle võib ka olla vastu antud võrdväärne ja temaga seotud vastastegelane. Sel juhul, võib tekkida küsimus, et kuivõrd sarnaneb ta Mefistoga. Esimest korda on maininud Oru Pearu ja Mefisto võimalikku ühtivust Tammsaare ise. Oma kuulsas "Avalikus kirjas" kirjutab ta: "Tema oleks võinud kergesti nõrgausulistele lugejaile seletada, et Pearus oleks nagu midagi Mefistost, muidugi talupojarüüs." Krossi arvates võib sellest passaazist järeldada, et Tammsaare teadlikult sisendas lugejale Andrese ja Fausti assotsieerumise mõtet. Ain Kaalep aga järeldab oma essees Tammsaare passaazist, et Tammsaare ise vihjab sellele, et Pearu sarnasus Mefistoga on naeruväärne ja mõttetu. Jaan Kross ise ütleb: "Tundub, et sobiva lähenemishüpoteesina
Kahjuks on nende läbiviijaid meil ühtesoodu varnast võtta. Enamikel juhtudel saavad süüdlased õiglase karistuse, kuid tuleb ette ka kordi, mil vaatamata eksimusele lastakse neil liiga kergesti või raskesti minna. ,,Kuritöö ja karistuse" tegevuse ajal oleks ilmselt surmamõistmine ning vangistus suhteliselt loomukohane otsus olnud. Käsitletava teose puhul pääses süüdlane üpriski lihtsa karistuse näol, või vähemalt tundub see nii lugejaile. Teose peategelane Rodion Raskolnikov oleks kindlasti paljude arvates väärinud hukatust, kuna mees mõrvas pandimajapidajanna, kuigi viimane oli väga ihne ning üldiselt põlatud naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget põhjust ei olnudki, pigem õigustus kasutuid isikuid võib tappa. Kui terve inimkond niiviisi mõtleks, jääksid arvatavasti ellu vaid suurriikide presidendid, kes lõpuks nagunii üksteisele otsa peale teeksid. Rodja oli enda
esteetiliste tõekspidamiste omandamisel, elutarkuse kogumisel. Veelgi enam lastekirjandus on omandamas riikliku haridus-kasvatusliku mõjuri staatust, mis kehtib ja kestab vääramatult ka infoajastu kiirelt muutuvas maailmas. Tänaseks on laienenud autorite ring ning paranenud raamatute väljanägemine. Kuid probleemiks on lastekirjanduse levi ehk raamatu tegelik jõudmine iga lapseni, mis kajastub eriti ilmekalt raamatukogude materiaalsetes võimalustes varuda oma lugejaile vajalikul määral lastekirjandust nii koolitöö kui vabalugemise tarbeks. · põhikooli ja keskkooli õpilased Laste- ja noortekirjandus peab omandama kindla koha koolielus, kus õpetaja vahendajaroll on asendamatu. Selle eeldus on aga õpetajaskonna järjekindel teavitamine uudiskirjandusest. Uue põlvkonna huvides vajab erilist tähelepanu kooliraamatukogude komplekteerimine, alates raha leidmisest kuni asjatundliku valikuni. Teave ilmuvast laste- ja noorsookirjandusest peab jõudma
Samuti ei saa seletada lunastust, mis sõltub jumaliku armu käsitamatust aktist. See antakse vabalt ja seda eitatakse vabalt, ükski inimlik tegu ega saavutus ei või seda ära teenida. Ainus vastus, mille religioon näib andvat, on see, et Jumala tahtmine on end meie eest varjata." (E. Cassirer ,,Uurimus inimesest") Kuid võib kergesti juhtuda, et muigame allegooriliste tähenduste üle, mis tänapäeva lugejaile tunduvad naiivsetena. Ometi võib enamikule meie enda nö peenematele ja keerulisematele arvamustele ja narratiividele samasuguseid vastuväiteid esitada. Kuid tagasi teema juurde. Surm pole inimese jaoks mitte alati aktsepteeritav ega olemas olnud. Loodusrahvastel polnud surm paratamatu, vaid erand. Müüditeadvus tekitas loodusrahvais homogeense taassünni rea. Surma põhjuseks peeti maagiat või mingit isiklikku süüd (mis kristluse märgisüsteemis oleks patt).
...........................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Lisad Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen põhjalikuma ülevaate merest kui ökosüsteemist. Uurimisaluseks mereks on Eesti ainuke ja kõige suurem meri Läänemeri. Tutvustan lugejaile, mis on ökosüsteem, millest see koosneb ning mis tagab selle toimimise. Pikem ülevaade Läänemerest, sinna kuuluvatest organismidest, veereziimist ning liigestatusest. Referaadiga püüan lugejale ülevaatlikult anda edasi pilti Läänemerest kui omaette ökosüsteemist. 1. Ökosüsteem 1.1 Ökosüsteemist üldiselt Ökosüsteemi moodustavad ökotoop ehk ökosüsteemi eluta osa, kuhu kuuluvad õhk-, vesi-, ja
kuid tänu hästi elatud elule lahkus Visnapuu muretult, kinnitades seda ka luuletuses ,,Viimne kevad." ..."Miks peaksin elust lahkuma ma mures, kui kõik, mis õitseb, möödumatult sureb, ei tea, miks, kust? Mu ahastus ja armastus siin ilmas saab leidma armu igaviku silmas, sääl teispool ust." Meie kõigi jaoks on armastus üldjuhul positiivse tähendusega, kuid sellest on alati võimalik erinevate nurkade alt rääkides teha ka põlastatud tunne, mida lugejaile negatiivsena näidata soovitakse. Kahtlemata ei olnud Henrik Visnapuu armastusluuletuste puhul tegu erilise tunde materdamisega, kuid Marie Underi värsse Visnapuu omadega kõrvutades pole raske vahet märgata. Kerglaselt mänglevad read ei lasegi Underil armastusteemat negatiivselt lahata, pigem oli naise jaoks tegu võimalusega erinevaid kooslusi katsetada. Su suu mu suus, su hing mu ihus,
Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Sveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!". Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud "Revalia" ja 1865. aastal "Estonia" ning "Vanemuine"
Õnne tulek ja minek on nii ootamatu, et me ei pane seda tähelegi. Kuid puue, mis Aivel oli ei takistanud teda õnnelik olemast. Mõnele võib tunduda arusaamatu, kuidas Aive sellises olukorras õnnelik oli. Minu jaoks ei ole see nii arusaamatu, kuna kui sind ümbritsevad sind armastavad ja hoidvad inimesed, see ongi õnn. Raamat oli väga põnev ja mõtlemapanevaid mõtteid täis. Aive on suurepärane eeskuju lugejaile oma lahkuse, tahte, positiivsuse ja abivalmidusega. 3
lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.30. aastatel noorte lugejate tähelepanu
Eeva Mättik (Katharina von Bock, Kitty) teose peategelase õde, päritolult lihtne talutüdruk, hiljem aga Timotheus von Bocki truu ja kartmatu naine, kes austusest ja armastusest Timo vastu tema revolutsioonilisi ja hulle ideid kaitseb ja toetab. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole
Minu koostatud referaat tõi välja Eduard Vilde üsnagi üksikasjalise eluloo ning veidi ka informatsiooni tema kirjutuste kohta. Üldiselt ma arvan, et Vilde reaalsuse mitte varjamine oli julge samm ning nagu näha tasus see ära. Mina ise arvan, et kirjanikud võiksidki rohkem kirjutada asju peitmata ehk siis dokumentaalselt, sest tänu sellele mõistavad lugejad paremini kirjaniku mõttemaailma ning saavad kogu jutustuse mõttest paremini aru. Ka Eduard Vilde mõte oli lugejaile paljastada, mida inimesed päriselt mõtlevad, millised on nende kaalutlused ning instinktid. Kui ta ei oleks seda teinud üksikasjalikult ja faktipõhiliselt poleks lugejad ilmselt mõttest niivõrd hästi aru saanud. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://www.laekvere.ee/muuga/artikkel/vilde.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde 3. http://www
Koostaja Heli Kopter 1a. klass Tallinn 2011 Sisukord 2. Sisukord + sissejuhatus 3. Niagara jõgi 4. Ajalugu 5. Niagara juga 6. Turismindus 7. Kokkuvõte, lisainfo 8. Kasutatud allikad Sissejuhatus Valitud teema Niagara valisin seetõttu, et olin huvitatud selle ajaloost. Tahtsin olla teadlik, miks seda kannab nimi ,,mürisev vesi". Olin huvitatud faktist - see on üheks aegade suurimaks turismimagnetiks. Töö eesmärgiks on anda lugejaile imepärane ettekujutlus Niagarast ning teha lugeja teadlikumaks harides üht selle huvitava põhiajalooga. Valitud infoallikateks on peamiselt raamatud, kuid sisu hõlmab ka endi tõlgitud teksti emakeelde kuna põhjalikuma ülevaate suutsid anda inglise keelsed teavefaktid ajalooraamatust, kasutades töö käigus entsüklopeediat. 2 Niagara jõgi
.................................................... 9 2 Sissejuhatus Koostasime Kadriga referaadi animatsiooni ajaloost. Meil tuli lugeda ja uurida paljusid materjale. Animatsiooni ajalugu on meie arust kõige huvitavam teema, kuna väiksena vaatasime animeerituid multikaid palju, aga me ei teadnud, millega on tegemist. Nüüd saame anda ka lugejaile ülevaate, mis meile huvitav tundus. Referaadis kirjutame, mida see sõna (animatsioon) tähendab, selle ajaloost ja loetleme multikaid, mis on juba lapsepõlvest armsaks saanud! 3 Animatsiooni seletus Definitsioon: animatsioon (ladina keeles animatio, tõlkes hingestamine, elustamine) on graafikaobjektide võimalikult tõepäraselt liikuma panemine filmi- ja meediakunstis.
Kirjastus ja Postimees, lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab
Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist "Kirjandusteos on midagi enamat kui keel, et keel vormib maailma, vormib peaaegu müstilisel kombel midagi hoopis muud kui tähemärgid paberil. Keele kaudu avanevad lugejaile inimesed ja elud, paigad ja saatused midagi sellist, mida lugeja tajub vähem või rohkem tervikliku maailmana" (Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002) Mõisteid vt Annus 2002: 19. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu
ka teisi selle aktuaalsusest. Kui esitada küsimus mõnele inimesele, et mida nad teavad mosleminaistest ja nende staatusest islami ühiskonnas, on autor rohkemgi kui kindel, et enamus vastuseid tulevad negatiivsed. Autor isegi poleks arvanud, et islamimaades naised ja mehed on võrdsed, ning naistel on suur roll ühiskonnas kanda. Töös tuuakse välja islami religiooni ning moslemite ja nende püharaamatu Koraani iseloomustus ning näidatakse lugejaile, kuivõrd tähtsaks peab Allah mehe kõrval ka naist. Läänekultuuris elades, arvame, et naistel siin on olemas kõik õigused ja nende staatus on tähtis. Koraan tõendab aga vastupidist. 3 1. ISLAM JA ALLAH Islam on üks maailma religioonidest, mis nagu judaism ja kristlus on monoteistlik ehk usk Ainujumalasse, mis tekkis üle 1400 aasta tagasi Araabias
kõlvatu, eemaletõukav indiviid. Émile Zola-> (1840-1902) Prantsusmaa. ,,Nana" 1880, ,,Thérése Raquin" 1867 Estetism Ilu tähtsustav ja kunsti sõltumatuse ideel põhinevate kontseptsioonide ühisnimetus. Kunsti mõte on temas eneses. Oscar Wilde -> (1854-1900) Iirimaa. ,,Õnnelik prints" Sümbolism Sai alguse 19. sajandi viimasel veerandil. Vormilt täiuslik ,ajatu, puhas luule. Objektiivne ilu taotlus. Maailm vahendati sümbolite e võrdkujude abil lugejaile ja kunstihuvilistele. Kunstilise käsitluse objektiks said inimese kujutelmad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Luulet iseloomustab täielik vabadus vormi valikul. Märgilised tähendused ei olnud vaid kujunditel ja sõnadel, vaid ka häälikutel. Charles Baudelaire -> (1821-1867) Prantsusmaa. ,,Kurja lilled" Paul Verlaine-> (1844-1896) ,,Luulekunst" Arthur Rimbaud -> (1854-1891) ,,Illuminatsioonid" Stéphane Mallarmé -> (1842-1898) ,,Fauni pärastlõuna" Walt Whitman-> (1819-1892) Ameerika
· 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate valmistamist lugejatele; valmis esimene metoodikavahend lugejaile. Aastatel 1968-1995 on ilmunud üle 30 metoodikavahendi · 1969 - avati Kohtla-Järve üldtehnilise teaduskonna raamatukogu, mis 1992. aastal anti üle vastloodud Virumaa Kõrgkoolile · 1970 - avati majandusteaduskonna raamatukogu · 1971 - loodi köitekoda · 1972 - 28. aprillil avati raamatukogu uus hoone Mustamäel, kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond ning organiseeriti 150 kohaga lugemissaal
Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks. Kolmandaks tahan ma lugejaile tutvustada Karl Raimund Popperi induktivismi kriitikat. Selles referaadis saab lugeda, miks Popper ei nõustunud Hume´i vaadetega ja kuidas ta ise neid lahti seletas. Püüan lahti seletada, mis on üldse Popperi meelest teooria ja mida peab Popper kõige paremaks viisiks, kuidas mõtteid ammutada. Kõigele eelnevale lisaks võib sellest referaadis lugeda, miks Popper arvab, et ühtegi teooriat ei saa lugeda ei tõeseks ega valeks. Lisaks kirjutan ülesse
mõju religioossetele inimestele tõi kaasa rahvaliku taoismi kujunemise, mis on pigem religioosne ja maagiline kui filosoofiline õpetus. Kesksele kohale tõusis usk, et on võimalik luua igavese elu eliksiiri. (Hattstein 2007: 44) Nüüd on oluline ära märkida, et Taoistlikke kirjateoseid ei tohiks kindlasti lugeda süna-sõnalt, vaid sõnade taga tuleks näha sügavamat sisu. Nagu The Tao and Taoismi leheküljel on kirjutatud: ,, Maagilised uskumused võivad lääne lugejaile imelikud tunduda, kuid seda vaid seetõttu, et teoseid loetakse otseselt, ei proovita süveneda Taoismi olemusse, võttes kõike otseselt, kaotame me päris kindlasti loo idee. ,, (The Tao and Taoism...) Taoismi kahe peamise autori, Lao-Zi ja Chuang-tzu, teoseid saab iseloomustada nende rõhuasetusega maagiale ja elust eemale tõmbumisega ning metafüüsilise (õpetus kogemusvälisest tegelikkusest) dimensiooniga, mille nad omistasid taole. Vaimse puhastumise juures on oluline
Alati ei ole lihtne hoida süsteeme elusana, kuid pidev hoolitsus ning pühendumus aitavad sellele suurelt kaasa. Mis puutub Eesti õigussüsteemi, siis Eesti põhiline valdkond kus tuleb süsteeme (kui ka inimesi) osata käsitleda on riigikaitse. Kindlasti pole see ainus valdkond, milles süsteemne käsitlus võib olla eriti tulemuslik kuid paraku ei ole selliseid valdkondi lõpmatuseni. Loorentsi käsitlusviisid on tulevikus rakendatavad lugejaile kui ka antud juhul, juristidele kelle põhilisemaks tööks on töötada inimestega ning neid osata käsitleda kui süsteemi. Juristil, kui kellegi kaitsjal, on oluline, et ta tunneks oma klienti ning kuidas teda käsitleda kui süsteemi selleks, et jõuda maksimaalse arusaamani olukorrast ja, et sealt edasi oma kui ka juristi eesmärgini jõuda. 8
aja kohta väga julge. Just see sobiski ja sobib nüüdki noore inimese jaoks väga hästi. Tõepoolest, kas tänapäeva konteksti sobib kirjaniku luule teiste, kaasaegsete autorite kõrvale. Jaan Krossi luule on üsnagi mehine ja lihtne, mis muudab lugemise eriti vahvaks. Lihtsatest sõnadest on kokku kleebitud üks suur tervikmõte, mille lahku ajamisel oleksid katastroofilised tagajärjed. See tähendab, et mehe looming on vaid tervikuna ideaalne. Nii, kuidas temale kui ka kõigile lugejaile parajasti sobib. 13 KOKKUVÕTE Jaan Krossi on peetud üheks paremaks endiste aegade sõnumi edasikandjaks. Võiks isegi õelda, et temast on saanud rahvuse vanaisa. Just Krossile peame tegema suure aukummarduse, kuna mees oli üks neist, tänu kellele jäi silma kaardil selline riik nagu Eesti Vabariik. Oma loominguga andis Kross edasi eesti rahva pulbitsevat vastuhakutahet kommunismi vastu,
Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik? Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud? Kui objektid või nähtused on kaardil piiritletud oma tegelikus geograafilises asukohas ja ulatuses vastavalt kaardi mõõtkava täpsusele, siis on tegemist mõõtkavalise kujutusviisiga ja vastavalt mõõtkavaliste leppemärkidega.
Koduvägivald on hea näide takistustest, mis õõnestavad naiste ja meeste võrdset kohtlemist. Lisaks saab siia tuua vanemate ja laste vahelisi suhteid, mis võivad põhjustada laste ja vanemate vahel füüsilisi või vaimseid konflikte ning võivad kahjustada lapse edasist elu. Siinses töös toon välja just koduvägivalla peamised põhjused ja selle tüübid. Materjal on võetud enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab: Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus kodus, millega kaasneb suurenev isoleeritus välismaailmast ja piiratud personaalne vabadus ning ressursside kättesaadavus. Koduvägivald on üks perevägivalla osa. Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla puhul kasutab füüsiliselt
tööruumideks. Pearaamatukogu raske olukord 1948.-1951.a. Erifondi osakond töötas usinasti, raamatukogu niigi napist koosseisust oli juba 4 vilunud töötajat üle viidud. Kurjad Glavliti kontrollid aga ei olnud ikka rahul fondide puhastamise kiirusega. Ülemtsensor käskis raamatukogu sulgeda, kuni fondid pole puhastatud. Raamatuid sai laenutada ainult Sõstsikovi loal ja raamatu sai kätte järgmisel päeval lugejaile jäi vaid kaasa tunda.. Sõstsikov sai aga täieliku võimu raamatukogu üle. Spesfondi määrati juba 7 töötajat tööle. Lisaks tuli NSVL kõrgharidusministri käsul läbi viia raamatute inventuur. Nende kõigi ülesannete kõrval tuli töötajail ikka lugejaid teenendada, vastu võtta ja töödeda uusi raamatuid, katalooge koostada jne. Põhitöö hakkas aga teiste pealepandud ülesannete tõttu lonkama ja nii tekkiski õppejõudude hulgas nurin, kui 1948.a
Esitatud skemaatiliselt Esitatud sügavuti + Märgi plussiga tegelases leiduvad omadused. Kaks või rohkem plussi tabeli ühes pooles tähendavad, et tegelane kuulub tabeli sellesse poolde. Antud tabel on täidetud Katku Villu järgi romaanist "Kõrboja peremees". Katku Villu on sügav tegelane. Nüüd küsime kontrollküsimuse: kas Katku Villu on võimeline lugejat üllatama? Jah, Villu enesetapp tuleb lugejaile üllatusena. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu. 1. Tegelase BIOLOOGILINE aspekt. o Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada tegelaste sugupuu. 2. Tegelase PSÜHHÜLOOGILNE aspekt. o Milline on tegelase siseelu: millised mõtted, soovid ja lootused suunavad tema käitumist? 3. Tegelase SOTSIAALNE aspekt.
Ole ettevaatlik absoluutsete väidetega oma kirjandis. ,,Kõik meie klassi tüdrukud tavad minna kõrgkooli." Igal tekstil peab olema selgroog. Selle moodustavad olulised mõtted ehk teesid. Teese võib paigutada: Lõigu keskmine pikkus on 6-9 lauset. Ühes lauses võiks olla 10-12 sõna. Lõppsõna/kokkuvõte: Lõppsõna on teksti oluline osa nagu seda on ka eelmised kaks. Lõppsõna on autori viimane võimalus lugejaile midagi väita või teda mingil moel mõjutada ja suunata. Lõppsõna eesmärgid: Ruua esilme teksti tuum(põhiidee); Esitada hinnang; Tervavndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; Võtta kirjand kokku. Kirjandi lõppsõna peab välja kasvama teema arndusest ehk töö esitataud seidukohtadest, kuid samas ei tohi korrata sõna-sõnalt teema arenduse mõtteid. LÕPPSÕNA EI TOHI SISALADA UUSI MÕTTEID, neid mida ei ole kirja pandud sisu arendusesse. Kokkuvõte jaguneb:
Sellest võib saada binaarne opositsioon ,,ratsionaalne" - ? ja ,,teadmine" - ? Taastage teist opositsiooni liiget, leidke seda opositsiooni romaanis ja rakendage seda rääkides meistri romaanist. . 26. Miks jätab Bulgakov kõik romaani liinid ja situatsioonid ilma kindla lõputa? Võimalik, et ta tahtis rõhutada sellega eksisdentsi juhuslikkust. Lisaks tema tegelased on üsna müstilised, ükski neist ei ole esitatud täielikult tekstis. Samuti võis autor anda lugejaile võimaluse püstitada erinevaid hüpoteese/küsimusi, lõpetamata lood panevad lugeja tihtipeale mõtlema, mis võinuks olla edasi ning samas käiakse romaan peas uuesti läbi, et mõista lõpu puudumise tähendust. ,,Pedro Paramo, Juan Rulfo 27. Võrrelge Pedro Páramo poegi. Kuidas neid kujutatakse ja milline funktsioon on neil loos? PRECIOUS JUAN: (Legitiimne, hüljatud) On peamine tegelane läbi kelle lugu hakkab lahti rulluma
Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn. Satiirilise ja koomilise kõrval on tunda ka teravat traagilist külge nende tõsielu vastuolude puhul, mida Tammsaare kirjeldab. Romaan tekitab niihästi naeru, viha kui ka kurbust. Siin seguneb naljakas ja traagiline süngega nagu eluski. (H.Tobias) Esimene osa
Inglise keelega aga saab saarel hästi hakkama igapäevaelus. Terve Mallorca saare rannajoone ulatuses laiuvad puhta liivaga mererannad. Neid on tõesti loetlematult palju. Kui uskuda kohalikke saare elanikke, siis peaks ametlikke supelrandu olema saarel umbes 70 ringis. Kilomeetrite kaupa saate saarel nautida puhtad-, kuldseid-, peeneliivalisi puhkerandu. Olemas on randades igal sammul rannakohvikuid, sajad poed rannapromenaadidel, lesimistoolide rentimise kohad, dusid jms. Neile lugejaile, kes hispaania keelt juba natukene õppinud on soovitan vaadata ka minu poolt koostatud kodulehe hispaaniakeelset osa. Seda lugedes saate hinnata oma hispaania keelest arusaamise taset. Hoiatan, et hispaania keele grammatika peatükk minu kodulehel nõuab enamat algtasemel keele valdamisest. Koostasin ka poeesia osa (näiteks luuletusi Jõuludest) ja ka anekdootide- ning lühijuttude osa hispaania keeles. Hispaania keeleoskusest osatakse sel maal lugu pidada ja samas muudab
majanduslikkese raskustesse ja ühtlasi süvenevad ka tema lahkhelid abielus. Pärast ,,Postimehest" lahkumist saab Vilde kutse ühineda Narva ,,Virmalise" toimetusega ärimees A. Renkvistilt. Nii sõidetaksegi 1897. aastal tagasi Tartusse ning mai algul suundutakse Narva, kus kirjanik kohe aktiivselt kultuuriellu sukeldus. Tegevtoimetaja Vilde oskuslikul juhtimisel muutus ,,Virmaline", mis seni oli olnud üks mahajäänumaid provintsilehti, demokraatliku suunaga ajaleheks, mis pakkus lugejaile rohkesti asjakohaseid populaarteaduslikke kirjutisi ja mõnusat ajaviitelektüüri. Ta tegeles ka 1897. aasta teisel poolel peamiselt ainestiku kogumisega teoksil oleva töölisromaani jaoks. Kuigi romaanis ,,Raudsed käed" püüdis autor Kreenholmi vabriku tööliste töö- ja elutingimusi tõetruult kujutada ja ainult ridade vahelt mõista andis, et ,,tööline isegi võrdlemisi eeskujulikult korraldatud ja juhatatud vabrikuis ja tehaseis ei ole roosidele sängitatud", hakkas Narva
auaste, võtmed, Ivani õpilaseks võtmine. Mainimata ei saa jätta fakti, et nii Meistri kui ka Bulgakovi nime esitäht "M" on tagurpidi "W", mis viitab otseselt Wolandile. Vähemal või enamal määral on eesti lugejaskond kokku puutunud NL süsteemiga. Seetõttu on eesti lugeja võimeline paremini haarama teose ühiskonna kriitilist poolt ja mõistma ka kõige absurdsemaid inimloomust avavaid vihjeid ning olustike kirjeldusi. Lääneriikide lugejaile on aga vaja juba teose paremaks mõistmiseks kasutada lisamaterjale ning Ida-Euroopast pärit lugejaskonna arvustusi, et raamatust saaks ikka kätte maksimaalse võimaliku väärtuse. Need, kes vene keelt ei mõista peavad leppima tõlkija nägemusega, mis tihtilugu, kes erikeelsete versioonidega tuttavad, on rikkunud Bulgakovi stiili ja keelekasutuse. Mitmetes lõikudes on lausa kasutusel sõnad ja väljendid, mis omavad eesti ja vene
maailmaruumi. Sajandeid kestnud uurimused, mille algatasid kreeka filosoofid, on andnud tulemuseks fakti universum muutub kogu aeg suuremaks. On neid, kes väidavad, et universum paisub igavesti, kuid teised ennustavad, et lõpp saabub sama suure pauguga kui algus. Täna tunneme universumi tänu füüsika suurkuju Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusele (Universumi tulevik, 1999). 2.1 Üldrelatiivsusteooria Einsteini ülerelatiivsusteooria räägib valemite keeles lugejaile loo universumi makro- organismide käitumisest ning toob välja seoseid aja, ruumi ning gravitatsiooni vahel. Mees ei leidnud enda küsimustele vastusteid eelnevatest teooriatest ning lõi vastused ise. Enne ei olnud selge seegi, kas gravitatsioon on lähimõju või kaugmõju (Järv, 1992). Kaugmõju puhul mõjutavad kehad üksteist ilma mingisuguse vahendajata. Kuna olemasolevad Newtoni seadused ei sisalda aega, siis peaks mõju olema silmapilkne,
Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp, kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, 4 arhetüüpi: mina, vari, anima, animus, (ka laps, üliinimene (kõikvõimas), kangelane, ürgema/kõige ema, vana tark mees, Tola) Jungi teooria kohaselt on kirjandus kollektiivsesse alateadvusse talletunud arhetüüpide väljendus. Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris, levinumad müüdi tüübid:
annaabi.ee 
