Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KIRJANDUSE 5.KURSUSE KOKKUVÕTTEV TEST (0)

1 Hindamata
Punktid
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V  KURSUS  / õp  Rita  Metsmaker 
 
1. Täida lüngad.  
 
Eesti kirjandus 1940-1955 
1940.  aasta  ________
JUUNIS _______  okupeeris  Nõukogude  Liit  Eesti  ja  sündis  nõukogude  eesti  kirjandus.  Kehtestati 
_______________
TSENSUUR
___.  Järelevalvet  kirjanduse  üle  korraldas  _____________
GLAVLIT
_______  ehk   ENSV   Kirjandus-  ja 
Kirjastusasjade  Peavalitsus.  Paljud   kirjanikud   heideti  _______________
KIRJANIKE
______   Liidust   välja  ja  nende  loomingut  ei 
avaldatud.  Olukord  leevenes  pärast  riigijuhi  Jossif  __________
STALINI
_________  surma  1953.  aastal,  pärast  seda  julgeti 
kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte.  
 
Pagulaskirjandus  (1944-1992) 
Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude terrori  hirmus  paljud tuntud kirjanikud: 
Marie  ________
UNDER ________,  Gustav  Suits,  August  ____________
GAILIT
__,  Henrik  Visnapuus,  August  Mälk,  __________
KARL

Ristikivi .  Kesksed  pagulaseesti  kirjandusajakirjad  olid  Tulimuld  ja  ________
MANA
______  Rootsis.  Pagulaskultuur  oli 
kõrgpunktis  1950.-1960.  aastatel  ja  selle  keskused  olid  Rootsis,  _________
KANADAS____________    ja  USAs.  Omamoodi 
pagulaselu kujundiks sai _________________.
KIRJASÕNA( KOHVER ) Poliitilise  paguluse  lõppu täistas Eesti ___________________
TAASISESEISVUMINE  _______ 
1991. aastal. 
 
Eesti kirjandus 1956-1985  
1956-1965  toimus  ühiskonna  järk- järguline   vabanemine,  mida  tähistati  sõnaga  __________
SULAAEG ___________.  Tekkis 
võimalus  suhelda  välismaaga  (kontaktid  soomlaste  ja  eesti  pagulastega).  Tsensuur  muutus  leebemaks  ja  avaldati 
rohkem  ______________
TÕLKE
_kirjandust.  1957.  aastast  hakkas  ilmuma  ______________
LOOMINGU
____  Raamatukogu  ja 
1958. aastast  ajakiri  ___________
KEEL
  ja  Kirjandus.   Elavnes   noortekultuur  (esimesed  biit-  ja  rokkansamblid, 
_________
HIPI
liikumine).  Aastaid  1973-1985  nimetatakse  _________________________ 
STAGNATSIOONIAJAKS
ehk  seisakuajaks.  Ka 
kirjanduselu  ei  olnud  enam  nii  tormiline.  Süveneb  _______________
POLIITILINE
_______  pessimism,  inimesed  kapseldusid 
eraellu,  levib  ___________________
LINNASTUMINE
_  (kasvavad  uuselamurajoonid  Tallinnas  ja  mujal).  1980ndatel  tekkis  Eestis 
______
PUNK  _____liikumine, mis mõjutas ka kirjandust.   
 
Eesti nüüdiskirjandus 
Aastatel  1986-1995  toimus  suur  _____________
MURRANG
______  Eesti  ühiskonnas  ja  kultuuris.  Eesti   taasiseseisvus  
_________
1991
.  aastal.  Alates  1986. aastast  suurenes  kirjanduses  dünaamilisus  ja  mängulisus,  esiplaanile  tõusid 
modernistlikud  ja  ______
POST ____modernistlikud  tendentsid.  Noori  kirjanikke  ühendavatest  rühmadest  on  viimastel 
aastakümnetel tähtsamad Hirohall, Eesti Kostabi-Selts, Erkkond, ____________
TARTU
 NAK ja TNT (__________
TALLINNA ________ 
Noored Tegijad).  
 
Proosa  on  sidumata  kõne  (kõige  levinum  keelekasutamise  vorm).  Tähtsamad   proosažanrid   on  _________
romaan
_______, 
novell  ja jutustus.  
  
Eesti proosa 1940-1955 
Stalinismiaegne  kirjandus  oli   rangelt   reeglistatud:  nõuti  _________________
sotsialistliku
______  realismi  laadis  kirjutamist, 
proosa 
põhiteemadeks 
olid 
sõjasündmused, 
Saksa 
okupatsioon, 
______________
kolhooside
________ 
rajamine, 
_______________
LÄÄNEMAAILMA _______ pahelisus. Sotsialistlikku realismi järgisid August ____________
JAKOBSON  ______ ja ____________
HANS
 
Leberecht.  Proosat  hakkas kirjutama ka luuletaja Juhan _________
VIIDING  ________ („Kirjad ________________
SÕGEDATE
__ külast“). 
Ajalooainelisi panoraamromaane kirjutasid  Rudolf   __________
SIRGE
______ („Maa ja rahvas“) ning _________
AADU
_____  Hint  
(„Tuuline rand “).  
 
Proosa paguluses  
Paguluse  esimeste  aastate  romaanide  ja  novellide  olulisemad  teemad  olid  mälestused  _________
EESTIST ________, 
sõjakogemused,  _________________
PÕGENEMIS
_____teekond.   Pikkamööda   hakati  kirjutama  elust  paguluses  ning  kaugemast 
_______________
MINEVIKUST
___.  Psühholoogilised  teemad on olulisel kohal _________
VALEV
__  Uibopuu  ja Gert _______________
HELBEMÄE

romaanides. Tuntud pagulaseesti  proosakirjanikud  veel näiteks Karl __________
RISTIKIVI _______, Arved ________
VIIRLAID________ 
ja Helga ________
NÕU
___.  
 
Eesti proosa 1956-1985  
1960ndatel  kerkis  esile  realistlik  ____________romaan  (esindaja  Paul  Kuusberg).  Uuest,  nn  kuuekümnendate 
põlvkonnast   sai  noorte  lemmikuks  Mati  ____________,  kes  kirjutas  romaani  „ Hüvasti ,  kollane   kass “  18aastaselt. 
________________________    proosa  olulisemad  esindajad  nt  Jaan  ______________  ja   Mats   Traat.  1980ndatel  sai 
lugejate  lemmikuks  __________kirjanduse  esindajana  _________________   Kaugver .  Noortest  autoritest  äratas 
tähelepanu veel Mihkel ___________, kelle iroonilise proosa keskmes on intellektuaalid (nt ______________kriitiline 
romaan „Hiired tuules“). Seisakuaja lõpu üks silmapaistvamaid teoseid on Viivi  Luige romaan „__________________ 
rahukevad “ (1985), mis hoolimata tsensuurist kujutab stalinismiajastut  ausalt  _____________ silmade kaudu.  
 
Eesti  nüüdisproosa  
1980.  aastate  _________  poolel  alguse  saanud  ühiskondlikud  muutused  vabastasid  eesti  proosakirjanikud 
ettekirjutustest,  millest ja  kuidas  kirjutada.  Omette  tähelepanuobjektiks  sai   proosateose   ___________  kui  kirjanduse 
loomise  vahend.  Lugejaile  tuletati  meelde,  et  nad   loevad   ____________pandud  teksti.  Eesti  nüüdisproosas  said 
sagedaseks ka _____________________ mängud ehk erinevate tekstide kokkupõimimine. ______________________ 
maailmapilt  asendus  postmodernistlikuga,  nüüdisproosas  on  vähem  maailmavalu,  ängi,  suuri  eesmärke. 
Nüüdisproosas tajutakse elu kui ___________________  kulgemist , taandunud on usk kindlatesse _______________ 
(nt Peeter Sauteri luuserromaan „_____________“ 1990). Uue kaaluka teemana tuleb proosasse _________________ 
identiteet  (nt Mari Saadi romaan „Võlu ja vaim“ 1990). Fantastilise proosa esindajad on  Mehis  ________________ ja 
________________ Kivirähk. Nii mõnestki kirjanikust saab ______________staar ( Kaur  Kender,  Kerttu Rakke).  
 
2.  Tuleta  meelde, millist teost lugesid lugemistööks R1: pealkiri, autor,  žanr . Nimeta kolm fakti autori elust ja 
loomingust.  

KIRJANDUSE 5 KURSUSE KOKKUVÕTTEV TEST #1 KIRJANDUSE 5 KURSUSE KOKKUVÕTTEV TEST #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriza Õppematerjali autor
KOKKUVÕTE 5. KURSUSEST(TEST)

Sarnased õppematerjalid

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

oma loomingus kajastasid neile olulist isiksusekeskset maailmanägemist. Sellisena kaasnes psühholoogilise romaaniga üldiselt jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Psühholoogilist romaani kandev tegelane oli tavapäraselt vastuolus nii iseenda kui ühiskonnaga. Johannes Semper ­ 1930ndatel ilmus pikemat proosat. 1920-1930ndal oli kursis moodsa kirjandusega Euroopas. 1920ndatel kirjutas Kalevipoja psühhoanalüüsi, mis ilmus eraldi raamatuna. Avas uusi perspektiive kirjanduse tõlgendamisel. Ilmusid romaanid ,,Armukadedus" (1934) ­ psühhoanalüütiline taust, keerulist sorti armastuslood ja ,,Kivi kivi peale" (1939) ­ sotsiaalsed plaanid rohkem juurde tulnud. Avaldas ka 3. romaani, kohutav stalinistlik kirjandus. Leo Anvelt - debüütromaan ,,Viirastusi valges öös" (1928) ja ,,Eluhirm" (1936). Anvelt oli sissevõetud psühhoanalüüsist. Intelligent võõrdunud noor inimene suhestub ühiskonnaga, seksuaalse eneseleidmise lood.

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 ­ 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides. 1922 ­ 1944 (,,Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini) -> Tammsaare on hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama. SIURU 1917 ­ 1920 Artur Adson ,,Siuru-raamat" (1949, a tr 2007) Nigol Andresen ,,Siuru". Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7 Toomas Haug ,,Sonetid" ja ,,Siuru" Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut"

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

+ H. Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) + F. Tuglas ­ Saatus (1917) + A. Gailit - Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) + J: Semper Pierrot (1917) I MS päevil olid kirjastusolud küllaltki halvad. Nüüd tekib olukord, kus raamatuturul on võimalik mängid ja seda mänguvõimalust kasutab Siuru ka ära. Paberit on endiselt vilets saada, aga samas tulevad üsna suured tiraazid ja publiku tähelepanu, nii et retseptsioon on ilmekas. 1) Siuru tegevusega seoses muutub kirjanduse ja moraali suhe. N-E algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks väga rikkunud moraalikombeid. 2) Kirjandusellu ja keelde lisandub tugev annus dünaamikat 3) Säilib Siuru ajal üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle raami sees midagi teiseneb. Põhiesteetiline alus jääb samaks, aga olemisvorm muutub. Eriti oluliseks saab see, et uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga.

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan "Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda. 68ndal eksistentsialismi poleemika: ilmne see, et avalikku vaba dialoogi võimalust pole, kui on, siis piiratud viisil. Selgelt näha, et käib üleüldine noore kirjanduse tümitamine, vastulauseid tuleb vähe või on laveerivad. Kõige kuriossem on võtmeküsimus vabavärsi kohta: kas NL Eesti luuletaja tohib vabavärsis kirjutada. Kui poleemikal positiivne tulemus, siis see on see, et kuigi seda ametlikult välja ei öelda, on poleemika lõpus selge, et võib vabavärsis kirjutada. Vabavärssi tuelb ka edaspidi. Kõige lihtsam appelleerida 20ndate Vene kirjanduses. 20ndate analoog aitab. Negatiivsed tulemused: kui selline

Eesti kirjanduse ajalugu II
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun