Animatsiooni ajalugu (1)

Rakvere Ametikool
Kadri Küttim ja Aliis Pääro
Arvutiteenindus laomajanduses
Animatsiooni ajalugu
Referaat

Juhendaja : Kaarin Vask
Rakvere 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Animatsiooni seletus 4
Animatsiooni ajalugu 4
Animatsiooni ajalugu Eestis 6
Pildid animatsiooni multifilmidest 7
Kokkuvõte 8
Viited 9

Sissejuhatus

Koostasime Kadriga referaadi animatsiooni ajaloost. Meil tuli lugeda ja uurida paljusid materjale. Animatsiooni ajalugu on meie arust kõige huvitavam teema, kuna väiksena vaatasime animeerituid multikaid palju, aga me ei teadnud , millega on tegemist. Nüüd saame anda ka lugejaile ülevaate, mis meile huvitav tundus. Referaadis kirjutame, mida see sõna ( animatsioon ) tähendab, selle ajaloost ja loetleme multikaid, mis on juba lapsepõlvest armsaks saanud!

Animatsiooni seletus

Definitsioon: animatsioon (ladina keeles animatio, tõlkes hingestamine, elustamine ) on graafikaobjektide võimalikult tõepäraselt liikuma panemine filmi- ja meediakunstis. Arvutianimatsioon (computer animation) on kunst luua liikuvaid pilte arvuti abil. Animatsioon (animation) on protsess, mille puhul iga filmi või video kaader luuakse eraldi kasutades selleks arvutigraafikat, fotografeerides joonistatud kujutisi või järjest muudetud mudeleid (näiteks savikujusid). Animatsiooni alusteooria on lihtne: kui üksteise järel näidatatavaid üksteisest pisut erinevaid kujutisi vahetatakse piisava kiirusega, siis inimsilm tajub seda liikumisena. Nähtus on seotud inimsilma omadusega "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Minimaalne pildi ehk kaadri vaheldumise sagedus, millest piisab sujuva liikumise tajumiseks keskmise inimene poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24 kaadrit sekundis, mis tagab täielikult sujuva liikumise. Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps. Mitmete ekspertide hinnangul on parim kompromiss sujuvuse ja loodavate kaadrite arvu vahel 15 fps.

Animatsiooni ajalugu

Animatsiooni eelkäija on koomiks , mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale. Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 – 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings 'i lahingust. Tõeliselt liikusid objektid juba sajandeid tagasi Idamaade varjuteatris. 65 ekr avastab Rooma poeet Lucretius nägemistaju omaduse nähtut meelde jätta. 1824 esitas Peter Roget Briti Kuninglikule Ühingule (British Royal Society) oma töö "The Persistence of vision with regard to moving objects". 1825 demonstreeris prantslane Paul Roget nägemistaju omadust "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Selleks konstrueeris ta seadme nimega thaumatrope, mis koosnes kettast, mida sai ümber oma teljeks pandud varda keerutada. Ketta ühele küljele oli joonistatud lind ning teisele poole puur. Ketta pööreldes nägid inimesed lindu puuris. Mõningatel andmetel oli thaumatrope leiutatud juba varem, 1826 . aastal John Ayrton Paris 'e poolt. 1831 (teistel andmetel 1826) konstrueerisid Dr. Joseph Antoine Plateau ja Dr. Simon Ritter masina, millele anti nimeks "phenakitstoscope". See masin tekitas illusiooni liikumisest, lastes vaatajal vaadata pöörlevat, väikeste akendega ketast , mille taga oli veel teine ketas , millel olid pildid. Kui kettaid sobiva kiirusega pöörlema pandi ja aknad piltidega sünkroonselt olid, tekkiski animatsioon. Tänapäevasest koomiksist saame rääkida alates 1865. aastast, kui Saksamaal ilmus "Max ja Moritz ". 1874 anti Suurbritannias välja esimene koomiksiraamat. Ameerikas anti esimesena 1896. aastal välja "The Yellow Kid" ( Richard Felton). 1905 loodi maailma esimene animatsioon filmilindil. Edwin S. Porter lõi vahetiitrid filmi "How Jones Lost His Roll and The Whole Dam Family and the Dam Dog" jaoks. Vahetiitrid koosnesid tähtedest, mis liikusid ringi ja moodustasid vajalikke lauseid . 1906. aastal lõi James Stuart Blacton esimese nukufilmi "A Midwinter Night's Dream ". 1906 valmis James Stuart Blackton'i esimene animeeritud film "Humorous phases of funny faces". Animatsiooni loomiseks joonistati kriidiga tahvlile ja filmiti seda, kaamera peatati muudatuste tegemse ajaks. 1909 Winsor McCay tootis multifilmi "Gertie the Trained Dinosaur", mis koosnes 10300 joonistusest. 1911 valmis esimene tõeline joonisfilm "Winsor McCay Draws Little Nemo ", autoriks Winsor McCay, kelle filmide kvaliteet püsis parimana kuni 1930-ndate aastateni. Winsor McCay'd loetakse joonisfilmi (animatsiooni) isaks. 1915 töötas Earl Hurd välja kihilise animatsiooni (cel animation). 1919 lõi Pat Sullivan animasarja "Felix the Cat". J.R. Bray lõi "Colonel Heeza Liar'i" ning Sidney Smith lõi "Old Doc Yak'i". 1923 arendas filmis " Alice 's Wonderland" Max Fleischer'i filmi ning joonistegelaste kombineerimise tehnikat . 1926 tootis Lotte Reiniger esimese täispika animafilmi "Prince Achmed". 1928, esimene sünkroniseeritud häälega joonisfilm: Walt Disney "Steamboat Willie". Kõigis neis filmides rakendati üksikute, järjest muutuvate kaadrite reastamise ideed. Seejuures oli liikumise jäädvustamise idee alati ühesugune – iga kaader pildistati eraldi. Praegusel ajal on selline kaader-kaadri haaval jäädvustamine kasutusel nukufilmide puhul (puppet animation ja clay animation) ning kannab nimetust stop-motion animation. 1957 loodi analoog - arvutigraafika (17 Bodine motors, 8 Selsyns, 9 different gear units and 5 ball integrators) (John Whitney). 1961 kasutati analoog-arvutigraafikat filmi ja televisiooni tiitrite loomiseks. 1964 alustas Ken Knowlton (Bell Laboratories) tööd animeeritud filmide loomiseks vajaliku arvutitehnoloogia väljatöötamiseks. 1972 lõi Ed Catmull ( University of Utah) animatsiooniskriptide (animation scripting language ) keele. Oma keelt kasutades loob ta sujuva animeeritud käe. Fred Parke loob esimese arvutianimeeritud näo. 1991 aastal esitati esimese animafilmina Oscari kandidaadiks "Beauty and the beast ", milles oli edukalt ühendatud traditsiooniline 2D kihiline animatsioon (cel animation) ja 3D arvutianimatsioon. Ballisaali stseenis oli kasutusel 158 iseseisvat valguallikat.
1991 kasutati filmis "Terminator 2; Judgment Day" esmakordselt kasutatakse ulatuslikult realistlikult animeeritud inimkeha liikumist. 1993 kasutatakse filmis "Jurassic Park" esmakordselt animeeritud fotorealistlikke loomi. 1995 toimus Disney stuudiote ja Pixar'i koostööst valminud esimese täispika (77 minutit) täielikult arvutianimatsioonina loodud multifilmi "Toy Story" esilinastus. Animatsioonis oli kasutusel üle 400 erineva 3D mudeli. Filmi lõplikuks renderdamiseks kulus üle 800000 arvutitunni. Kuigi animatsiooni tehnoloogia on alates 1930-ndatest aastatest palju muutunud ja arvutist on saanud animaatorite üks põhitööriistu, on animatsiooni põhiidee jäänud muutumatuks. Arvutianimatsioon on andnud animaatoritele täiesti uusi võimalusi:

mudeleid ei pea reaalselt valmis tegema;

kaamera on virtuaalne ja see tähendab, et tema liigutamisel ja paigutamisel puuduvad igasugused piirangud;

animatsioone saab luua matemaatiliste võrrandite kaudu, mis määravad objektide dünaamika, tulemusi võib vaadelda nn teaduslike visualiseeringutena (scientific visualization) või osasüsteemidena (particle systems).

Animatsiooni ajalugu Eestis

Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) on Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju , rahvusliku animatsiooni looja. 1927. aastal saadeti noor Elbert Bakuust Berliini tädi juurde. Elbert lõpetas Berliinis nii algkooli kui ka Fichte gümnaasiumi(1939). 1937-1939 töötas Tuganov kolmes Berliini joonisfilmistuudios. Viimases stuudios Döring- Film - Werke spetsialiseerus ta värvijaks. 1939 tuli Elbert Tuganov Eestisse vabatahtlikult sõjaväkke sundaega teenima , et pärast seda minna Saksamaale ülikooli arhitektuuri õppima. 22. juunil 1941 kolis ta sõja tõttu Sõjakool Tjumeni linna ida pool Uraale. 1946. aasta jaanuaris asub Tuganov stuudios Tallinnfilm tööle operaatori assistendina ja saab ainutegijaks tiitrite-pealkirjade osakonnas. 1958 valmis "Nukufilmi" esimene film "Peetrikese unenägu" mille aluseks oli võetud Jens Sigsgaardi muinasjutt “Palle üksi maailmas”. Kolmas nukufilm “Metsamuinasjutt” (1960) tõi filmifestivalil Bukarestis 1960 esimese rahvusvahelise auhinna eesti filmikunstile . “Ott kosmoses” (1961) eriauhinna rahvusvahelisel astronautika- ja kosmosefilmide festivalil Deauville’is 1963. Viienda nukufilmiga “Mina ja Murri ” 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Siis debüteerib tema senine operaator Heino Pars filmiga “Väike motoroller“ (1963). Järgnesid filmid “Just nii” (1963), “Park” (1966), “Jonn” (1966), “Hammasratas” (1968) ja “Jalakäijad” ( 1971 , mis keskendusid natuke tõsisematele teemadele nagu nõukogude bürokraatia satiir. Edasi tulevad filmid “Hiirejaht” (1965), “Ahvipoeg Fips” (1968), “Aatomik” (1970), “Aatomik ja Jõmmid” (1970), mis säilitasid satiirilist meeleolu. Järgnevad paroodiafilmid “ Eesel , heeringas ja nõialuud” (1969) ja “Verine John” (1974). Aimefilm “Zhanri sünd” (1967) on kokkuvõte animafilmi tekkimisest ja kujunemisest XIX-XX sajandi vahetusel. Jätkates eksperimenteerimist, teeb Tuganov piksillatsioonfilmimise abil reportaazhi laulupeost nimega “Inspiratsioon”, (1975) ja filmi "Suveniir" (1977), mis on arvatavasti maailma esimene stereoskoopnukufilm (3D-film). Tuganovi järel arenes animatsioon rahvuslikku kultuurirada pidi, siia uude kunstiliiki hakati kohe kutsuma Eesti heliloojaid, kunstnikke, kirjanikke. 1972. aastal rajas esimese nukufilmi kunstnik Rein Raamat regulaarse joonisfilmitootmise. Eesti animatsioon oli nüüdseks täisealine. 1995. aastal andis Eesti Kultuurikapital Tuganovile Eesti nukufilmi rajamise eest elutööpreemia. 2005. aastal Elutööpreemia Pimedate Ööde Filmifestivalil. 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi presidendilt. Elbert Tuganov suri 87 aastasena.

Pildid animatsiooni multifilmidest

Kokkuvõte

Tänu sellele tunni teemale, saime teada palju ka Eesti animatsiooni ajaloost. Üks meie suuri kujusid oli Elbert Tuganov. Tema tegeles filmi ja kultuuriga. Eestis toodeti nukufilme Saime veel teada, et animatsiooni eelkäija oli koomiks ning sellega tuli meile endilegi meelde, et oleme koomikseid lugenud ja tunntavad on meile neist animatsiooni multifilmi tegelased Minni , Miki Hiir ja Piilupart Donald . Üks meie endi Eesti lemmikumaid animafilme oli „ Naksitrallid ” ja „Lotte reis lõunamaale.” Eestis on tehtud palju nuku –ja joonisfilme ning meie arvates on see meie Eesti filmiarengu üks tähtsamaid aegu. Kahju ainult, et enam ei näidata selliseid toredaid animafilme, sest just need mõlguvad mälestustes, kuna need olid ka kõige südamelähedasemad!

Viited

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_animafilmide_loend
http://et.wikipedia.org/wiki/Animatsioon
http://stmnk.blogspot.com/2009/10/luhikokkuvote-animatsiooni-ajaloost_05.html
http://metshein.com/index.php?option=com_content&task=view&id=581&Itemid=69
9