"KAHEKSAKÜMNE PÄEVAGA ÜMBER MAAILMA" (1)

KAHEKSAKÜMNE PÄEVAGA ÜMBERbMAAILMA
 
 
“Kui Phileas Fogg Londoni jaama jõudis, näitasid kõik kellad kümne minuti pärast üheksa. Phileas Fogg oli sooritanud ümbermaailmareisi ja jäänud viis minutit hiljaks ! Ta oli kaotanud.”
See on maailmakirjanduse üks ilusaimaid puänte. Inglise džentelmen oli oma prantsuse teenri Passepartout´ga olnud teel 80 päeva.
Koos said nad jagu avameretormidest, trotsisid katkenud raudteeliinidest ja valedest sõiduplaanidest tekkinud ebameeldivusi, lõid võidukalt tagasi koguni indiaanlaste rünnaku. Ja nüüd – kõik asjata? Ei. Areenile astub nähtamatu liitlane aeg. Kui idasuunas liikuma hakata, on ajavõit iga pikkusekraadi kohta neli minutit. Kui see 360-ga korrutada, on tulemuseks täpselt üks päev – Phileas Fogg ja Passeportout jõudsid kohale varem! Nende ümbermaailmareis kestis ainult 79 päeva.
 
Jules Verne ise turismist suurt ei hoolinud. Ta oli liiga vaene, sest hakkas kirjanikuks vastu oma jõukate vanemate tahtmist. Isa, Nantesi mainekas advokaat , loobus lõpuks ohates tõrksat poega soliidse kodanliku elukorralduse poole juhtimast. Bulvarinäidendeid ja ajakirjades ilmunud väikesi jutukesi kirjutades tuli Jules Verne kuidagi toime, vahetevahel andis ema pisut lisaks. Alles siis, kui Verne perekonnaajakirja kaastöölisena kindla ametikoha sai, hakkas asi paremuse poole liikuma. Ajakiri avaldas reisikirju ja populaarteaduslikke artikleid. Ta tutvus nende autoritega: avastajate, maadeuurijate või teadlastega. Verne´is tärkas huvi. Esimene romaan, mis tegi ta üleöö kuulsaks, kandis pealkirja “Viis nädalat õhupalliga”. Tema kangelased asusid teele maakera südamesse, sukeldusid sügavale merepõhja või lendasid koguni Kuule .
“Kui te vaid teaksite, millist naudingut pakub mulle “Kaheksakümne päevaga ümber maailma” kirjutamine” Ma unistan sellest! Pakkugu see meie lugejaile samasugust naudingut!” kirjutas Jules Verne oma kirjastajale ja see soov täitus kuhjaga. Romaan ilmus alates 1862 . aasta oktoobrist järjejutuna ajalehes “Le temps”, mille tiraažlõpuks kahekordistus.
Ka raamatu müügiedu oli sensatsiooniline. Jules Verne´ist rääkisid kõik. Teaduslikud ühingud kutsusid teda loenguid pidama , kõikjal diskuteeriti kuupäevaraja fenomeni üle ja tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha?
 
Loo suur võlu seisneb pidevas võidujooksus ajaga . Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered , mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi . Tähelepanu keskmes on vaid ajanäit ja kohalike liiklusvahendite efektiivsus. See vastab täielikult peategelase loomusele. Phileas Fogg on jäiga, ülipedantse inglase prototüüp, täpsuse hull ja kõndiv arvutusmasin. Reisi huviväärsused jätavad ta külmaks, ta jääb parem oma kabiini. Seevastu tohib tema kaaslane ja vastand – vilgas ja elurõõmus prantsuse teener Passepartout – teekonnal pisut ringi vaadata. Otsekohe tekkivad raskused, ja viivitused peab tema isand tasa tegema, see ei vii teda aga põrmugi tasakaalust välja. Ta lahendab asjalikult iga probleemi. Phileas Fogg mõjub sageli ratsionalistlik- positivistliku maailmavaate karikatuurina, aga lugejad on siiski tema poolel. Asi on kihlveos, ja iga kord, kui Passepartout end ümbrust uurima sätib, tekib hirm ajakava pärast: järsku tuleb jälle midagi vahele. Phileas Fogg näitab loo kulgedes ka oma tundeid. Ennastohverdavalt ja kõiki tähtaegu unustades vabastab ta Passepartout´ indiaanlaste käest. Ja ilus indialanna Auda, kes päästetakse nagu muuseas traditsioonilisest lesepõletamisest, suudab lõpuks britlase jahedas südames süüdata isegi armastusleegi.
 
Romaan “Kaheksakümne päevaga ümber maailma” tegi Jules Verne´i lugejate lemmikuks kogu maailmas, ta on tänaseni enim tõlgitud prantsuse kirjanik. Auda ja Philease õrn teineteise leidmine valmistas talle suurimat peamurdmist. Naised ei mängi tema raamatus tavaliselt mingit rolli.
Armastus oli ka kirjaniku elus diskreetne teema ja perekonnal õnnestus ta üksnes kavalate manipulatsioonide abil abielusadamasse juhtida. Jules Verne tundis ennast erootika alal liiga saamatuna, et sellest kirjutada. Lõpuks andis Verne suuremat müügiedu taotleva kirjastaja pealekäimisele järele. Viimast sammu ei söandanud ta siiski astuda. Inglasest ja indialannast saab küll paar, aga abieluettepanek jääb Phileas Foggil välja ütlemata. See ülesanne tuleb Audal enda kanda võtta. Naislugejad olid igatahes vaimustuses.