Meedia (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Meedia žanrid

MEEDIA zanrid UUDIS · juttu on millestki ebatavalisest ja · mis juhtus? 1.) juhtlõik >> tähtsaim, esitab ootamatust · kellega juhtus? olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus? 3.) lisa >> toimunu taust (mis · toimuv on lugejaile lähedal ja ka · miks juhtus? juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirjeldanud sündmuse, tegelased A

Ühiskonnaõpetus

36

pdf

Uudise alused: Uudise ülesehitus

Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatak

Uudise alused

8

pdf

Ajakirjandus

• Ei tohi inimesi riivata • Ei tohi käsitleda inimest kurjategijana, enne kohtu otsust • Enesetappudest ja katsetest ei kirjutata • Kõiki ei pea idenfitseerima • Eraelu puutuamtus • Fotod ei tohi eksitada • Viitamine • Vastulause • Kui kedagi on riivatud, siis on õigus vastulauseks • Samas kanalis  • Parandamaks faktivigu ja tsitaate • Reklaam • Peab olema selgelt eristatud ajakirjanduslikust pildist 3. EESTI MEEDIA JA EETIKA (VAATA SEDA KOODEKSIT) • Pole tsensuuri • Uudised pole kallutatud • Eksitavad pealkirjad ei ole eetilised 4. AJAKIRJANIK JA EETIKA • Lubaduste hoidmine • Erapooletu • Informatsiooni tuleb kontrollida 5. REKLAAM JA EETIKA • Mõjutamisega ajakirjanik kaasa ei lähe • Millal on uudis ja millal arvamus • Kui rääkida firmadega, siis mitmega 6. ALLIKATE KAITSMINE JA TEAVITAMINE • Peab kaitsma nõrgemat osapoolt • nt

Meedia

7

docx

Meedia ja mojutamine

8. Uudise kallutatus ➔ Arvamusliidrid ja ametlikud hääled saavad teistest rohkem sõna ➔ Poliitilise ja sotsiaalse eliidi liikmed saavad uudistes suurema tähelepanu osaliseks ➔ Välisuudistes keskendutakse lähemal asuvatele, rikkamatele ja võimsamatele riikidele ➔ Uudisteteemade valik ja maailmakäsitlus on väljendatud natsionalistlikult, patriootlikult või etnotsentriliselt. 9. Ajakirjanduse sõltumatust mõjutavad tegurid 10. Meedia arengu roll maailma muutumises ja maailma muutumise roll meedia arengus Kõik on nagu kiiremaks muutund vms 11. Keeleline mõjutamine Keelekasutus peegeldab info edastaja suhtumist nii sündmusesse kui ka osalejatesse Oluliselt saab mõjutada ka pealkirjadega. ➔ Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestlased  on töökad, poliitikuid ei saa usaldada ➔ Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui..

Kategoriseerimata

6

docx

MEEDIA JA MÕJUTAMINE

KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga?

Meedia

2

odt

Uudise põhistruktuur

Millest sünnib uudis? · Geograafiline lähedus lugejaskonnale · Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi) · Osalejate prominentsus (kui asjasse on segatud tuntud inimesed, siis see muudab sündmuse atraktiivseks) · Konfliktsus, kaks osapoolt (tunduvalt atraktiivsem meediale, vastuolud, kokkupõrked, ajakirjanikul peaks olema oskus näha konflikti, õpilased ja õpetajad, kooli hoolekogu ja kooli juhtkond, meedia annab võimaluse esindada mõlemat osapoolt) (tõmbab alati lugeja tähelepanu) · Ebatavalisus ­ ootamatus, ülivõrdelisus · Aktuaalsus ­ päevakajalisus, konkreetses ajahetkes olulise väärtusega, vajalik Uudises otsitakse vastust 6le küsimusele: · Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? · Mis juhtus, mida tehti? · Kus toimus? · Millal toimus? · Kuidas, mis viisil toimus?

Meedia

5

docx

Ajakirjandus ühiskonna mõjutajana

Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus ­ Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust, mõjutab ja t

Kirjandus

3

doc

Meedia

Meedia kordamine 1)Mis on meedia? Meedia on ühiskonna arengu erilisi hoobasid, samas on ta ka ühiskonna peegeldus, pakkudes meile infot sündmustest ja asjadest, millega meil isiklik kontakt puudub. 2)Meedia ülesanded (5-7) *pakkuda uudislikku ja praktilist teavet *vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti *mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise

Eesti keel

Kommentaarid (1)