IV kursuse lugemisülesanne eesti keeles (audentese e-õpe) (0)

1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti)
Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega?
2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti)
See tähendab, et Eesti noored ei ole väga aktiivsed ühiskonna elus. Ei tehta MTÜ-si, ei osaleta neid puudutavatel üritustel, ei kuuluta mõnda organisatsiooni jne. Mõned noored kindlasti teglevad eel pool toodud näidetega, kuid neid on vähe ning see tõttu olemegi kodanikuaktiivsuse vallas alles lapsekingades. Autori arvates tuleksgi hakkata noortesse süstima kodanikuaktiivsust.
3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad? Esita ka oma seisukoht ja põhjenda seda vähemalt 2 argumendiga. (10 punkti)
Autori väitel on tänapäeva Eesti noored sellised, kes püüavad olla populaarsed oma eakaaslaste seas, pöörates vähe tähelepanu oma tulevikule ja enesearendamisele. See juures ei ole Eesti noored aktiivsed omaalgatuse ja kodanikuaktiivsuse vallas, millega jäädakse alla Skandinaavia riikidele, keda me võtame tihti peale oma eeskujuks.
Ma ei nõustu autori seisukohaga, et Eesti noored ei mõtle oma tulevikule ning püüavad ainult oma eakaaslaste seas populaarsed olla. Ma arvan, et hetkel mõtlevad noored rohkem oma tuleviku peale kui paar aastat tagasi. Selle põhjuseks on majanduskriis , mis on sundinud noori mugavustsoonist välja tulema ning pannud neid pingutama selle nimel, et neil oleks parem tulevik. See tõttu arvan ma, et noorte seas peetakse jällegi olulisemaks individuaalseid saavutisi mitte kollektiivseid.
Kodanikuaktiivsuse vallas ei saanud ma autorist aru, mille poolest siis Skandinaavia riikide noored Eesti noortest paremad on, kuna ta ei toonud artiklis ühtegi näidet selle kohta.
4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma seisukoht ja/või hinnang selle kohta. (10 punkti)
Artikli põhisõnum on see, et Eesti noored on laisad ning nad ei ole ühiskondlikult aktiivsed. Lisaks ollakse harjunud oma mugava eluga ning see tõttu pikendatakse oma lapsepõlve, olles ise juba täisealine.
Ise ma nõustun pooleldi autori artikliga, kuid pooleldi ei ole ka nõus sellega. Ma nõustun, et me noored on harjunud mugava eluga ning ei taha kuidagi alustada iseseisvat elu. Võib olla on tõesti selle taga see, et noored ei tea kuidas iseseisvalt toime tulla, kuna ollakse harjunud, et vanemad teevad kõik nende eest ära (nt: arvete maksmine , pesu pesemine, söögi tegemine jne.) ja koolis ju seda otseselt ei õpetata. Ma ei nõustu sellega, et noored ei ole ühiskondlikult aktiivsed. Minu tuttvus ringkonnas on nii palju inimesi, kes tegeleb õpilasfirmaga, kes kuulub õpilasesindusse või mõnda partei noortekogusse, kes osaleb talgutel või siis arendab tänavakultuuri jne.