50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pascal
Õppematerjali autor
,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti
Eesti keel IV Anu Mahlapuu Hindeline ülesanne 1: IV kursuse lugemisülesanne I LUGEMINE Loe läbi Eesti Koostöö Kogu analüütiku Inger Lillese artikkel „Eesti noored, kas mugavad äraolijad?“ (Eesti Päevaleht, 02.12.2009) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Vastamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50-100 sõna. 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti) 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad? Esita ka oma seisukoht ja põhjenda seda vähemalt 2 argumendiga
Eesti keel IV Anu Mahlapuu Hindeline ülesanne 1: IV kursuse lugemisülesanne I LUGEMINE Loe läbi Eesti Koostöö Kogu analüütiku Inger Lillese artikkel „Eesti noored, kas mugavad äraolijad?“ (Eesti Päevaleht, 02.12.2009) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Vastamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50-100 sõna. 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti) 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad? Esita ka oma seisukoht ja põhjenda seda vähemalt 2 argumendiga
aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi: "Kirjaklambritest vöö" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. Võistluse korraldamist toetas ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. "Kuidas elad, Ann?" võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2000. aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1
Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Eesti vanglasüsteemi ajalugu 4 Eesti vanglasüsteemi ajalugu 5 Kriminaalhoolduse tekkelugu 6 Vanglasüsteemi ja kriminaalhoolduse eesmärgid 7 Karistuse täideviimine 8 Seaduskuulekale käitumisele suunamine 9 Seaduskuulekale käitumisele suunamine 10 Noortele kinnipeetavatele suunatud programmid 11 Noortele kinnipeetavatele suunatud programmid 12 Noortele kinnipeetavatele suunatud programmid 13
on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal
koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti oli eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Üheks levinumaks koolistressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil tihe ning õpilastel on suur koormus. Enamasti eksisteervivad vanad õpetamismeetodid Eesti koolides ning see tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali omandada. Koolistress on muutunud õpilaste argielu loomulikuks osaks, kuigi tegelikult see nii ei tohiks olla. Selle ennetamiseks saab mõningaid asju õppur ise ära teha. Töö teine pool ehk uurimuslik osa koosneb loetud kirjanduse põhjal välja töötatud uurimismetoodika ja valimi kirjeldusest nung analüüsivast peatükist. Selles uurimistöö
· Paradoksid, üllatused · Sõnamängud · Tsitaadid · Lendsõnad, lendlaused · Alg- ja lõppriim, rütm · Arvumaagia Artiklis "Tallinna abilinnapea tõrjub pistisejutte" on peategelane ise algatanud enda suhtes juurdluse, kummutamaks väiteid justkui oleks ta mingite teenete eest saanud kinkekaarte. Sellise käitumisega teenib abilinnapea kindlasti plusspunkte, sest kui tal oleks midagi varjata, siis ei paluks ta kapol juhtumit uurida. Eesti Ekspressi ajakirjanikel olevat aga hoopis muud andmed ja tundub, et poliitik on sildistatud. Artikkel "Muudatus ei kärpinud SMS-laenu intresse" viskab taaskord kivi valitsuse kapsaaeda, näidates suutmatust kiirlaenuandjatega võitlemises. Rumalad inimesed, kes seda teed lähevad, aga kui juba käsi antud, siis tagasimaksetingimused peaksid olema väheke inimlikumad. Eesti riik aga ei saa millegipärast selle teenuse reguleerimisega hakkama. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid