Jaan Kross „Keisri hull“ IMKATS (0)

Jaan Kross „Keisri hull“
IMKATS
Inimesed
Timotheus Von Bock - keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga.
Georg von Bock – Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa.
Karl – Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab
Katharina von Bock( Eeva Mättik) – lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine.
Elsy – Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine.
Aleksander I- Katariina II poeg.
Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I.
Jakob Mättik – Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on „Keisri hull“ tegelikult Jakobi lugu.
Jette – isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse , kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta.
Anna – Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub , et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde)
Isand Laming – Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist.
John Frederick La Trobe – Võisiku uus mõisavalitseja.
Peter Otto Zoege von Manteuffel – Kõige hilisem mõisavalitseja, nuhk.
Kapten Snyder – „Amelandi“ kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima.
Otto Wilhelm Masing - Eeva viiakse tema juurde õppima.
J. W. von Goethe – kirjutas Timole luuletuse.
Mõisted
Dekabristide ülestõus- 1825. aastal, detsembris Peterburi Senati väljakul toimunud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le.
Hussaar - ratsaväelane.
Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Ajalooline romaan- kirjandusteos , mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku.
Koht
Põhiliselt toimub teose tegevus Võisiku mõisas, Kivijala härrastemajas. Samuti ka mainitakse Sclüssenbergi kindlusvanglat ning Põltsamaad, kus asub proua Koltsi maja. Eestis on parajasti pärisorjuse aeg.
Aeg
19. sajandi esimene pool, kui toimusid Napoleoni mitmed sõjakäigud.
Tegevuskäik
Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarestis Võisikul ning Jakob kirjutab oma päevikus sündmusi täpselt nende juhtumise järejorras. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja. Seejärel saadab ta Eeva Masingu juurde õppima. 1818 aastal lähetab isevalitsejale, keiser Aleksander I-le märgukirja ühes omapoolse konstitutsioonikavaga.
Ei möödu palju aega kui Timo oma enda poega nägemata hommikusöögilauast arreteeritakse ning üheksaks aastaks saladuskatte all Schlüsselburgi kindlusvangla üksikkongi pannakse. 1827. aastal vabastab uus keiser Nikolai I Bocki vanglast, põhjuseks vangi halvenenud vaimne seisukord . Vanglast pääsemine kodumõisa tähendab Bocki jaoks sattumist vihma käest räästa alla – näiliselt on ta vaba, ent piiratud liikumisõigus ahistab kangelase tegevus- ja liikumisvälja. Bocki naine ja naisevend Jakob hakkavad kavandama plaani Lääne-Euroopasse põgenemiseks, vaatamata sellele, et plaan ei tundu eriti reaalne, see siiski õnnestub. Põgenemisööl otsustab Timo minemisest loobuda , jääda koju. Seesugune käitumine tekitab kaaskondsetes mõistmatust, siiski Bockid jäävad kodumaale , lähevad tagasi Võisikule . Jätkuvad ka nuhkimised ning aruandlus erilise staatusega valvealuse kohta. Põgenemisplaanide luhtumise järel keskendub kroonik Jakob iseendale , päevaraamatu sissekanded on valdavalt kirjutaja isiklikku elu ning olmet puudutavad, milledele järgneb aga teose püant.
Ühel 1836. aasta kevadpäeval kostuvad lasud, Timotheus von Bock leitakse surnuna lukustatud toast . Jakob ei usu enesetapu versiooni ning otsib võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on ei sooritanud enesetappu vaid ta mõrvati. Kohtuprotokolli kirjutatakse siiski põhjuseks surm õnnetusjuhtumi läbi. Jakob teeb päevikusse viimase sissekande alles 23 aastat hiljem, kus ta arutab selle üle, kas Timotheuse lugu jääb unustusse või mitte. Ta jätab oma päeviku Jürile, kes oli Bockide poeg.
Sõnum
Jaan Krossi „Keisri hullule“ võib läheneda erinevalt. See on nii ajalooline romaan kui ka päevik, milles Jakob ei suuda oma mõtetes selgusele tulla, ning samas ka kui armastusromaan , teoses on kaks armastuslugu.
Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis kehtestada demokraatiat, tahtis saavutada austust Eestimaa vastu. Raamatus on üks olulisemaid tunnuseid tegelastel nn lõpuni minemine ning oma eesmärkidel truuks jäämine, vaatamata sellel, kas see maksab neile lähedaste inimeste kaotamist või suhetest ilmajäämine üldse. Kross püüab läbi teose leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt.