Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad
Lõuna Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele
rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut: Lõuna-Ameerikas, inkade impeerium (praeguse Peruu aladel) ja asteekide riik Kesk- Ameerikas (pealinn Tenochtitlàn asus samas, kui praegune Mehhiko pealinn). (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt
Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite
Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille
Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. Maajad Kesk-Ameerikas: Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites. Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidanud osa elanikest enam tööd rabama ning sai pühenduda jumalatele ja nende teenimisele. Maajade tsivilisatsioon püsis seal poolsaarel 300-900 aastate vahel. Nad olid kõige kõrgema kuultuuriga ning kõige kõrgema haridusega. Nad ehitasid dzunglisse palju astmikpüramiide ehk teiseti öeldes templeid kus sai käija kummardams jumaliad kuid kus peeti ka koosolekuid ja olid lihtsalt ühiskonnaelu keskused. Maajadel puudus üks suur, sõltuv riik ja selle pärast toimus elu templite ümber. Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud
Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn
Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga
Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud
Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud
mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud nefriitplaadikestega, kõrvanibud olid nende külge kinnitatud kalkuniaunade abil pikaks venitatud. ,,Tõelisele mehele" allusid batabid, kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid. Neis elasid maaharijad ja käsitöölised. Maajad harisid maad küllalt lihtsate vahenditega. Kuna nad ei tundnud muid metalle peale kulla Ja hõbeda, olid nende põllutööriistad valmistatud kivist ja puust. Kuivaperioodi algul langetasid põlluharijad kivikirvestega tüki metsa. Kui puud olid kuivanud, nad põletati. Seejärel kobestati alepõld kivikõblastega. Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja
selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd
usupidustuste ajal. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr purskas lõunas Ilopango vulkaan, mille tagajärjel mattus suur osa maast tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni eelklassikalise ajastu lõppu. Peale matemaatika ja astronoomia tundmise olid Maiad osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid aktiivsed kaupmehed nii maal kui merel. Maia preestrid õppisid arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni
palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Selle kohal võib paraleele tõmmata egiptusega, kus siiani ei teata täpselt, kes ja kuidas ehitati püramiide. Teothihuacani ehitamisel sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur
preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtrahvas aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Linnriike valitsesid kuningad, kelle võim oli pärandatav ja keda seostati jumalate ja esivanematega ning kellel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Võimalik, et kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Ühiskonna madalaim kiht olid orjad. Ranged kultuurtraditsioonid määrasid meeste ja naiste rolle maajade ühiskonnas. Perekond kandis isa nime, mida tema pojad edasi kandsid. Naised hoolitsesid majapidamise ja laste kasvatamise eest. Poistele lubati suuremat vabadust ning sõdimis- jajahioskuste omandamiseks tihedamat suhtlemist, kuid tüdrukuid hoiti kodus ema silma all. Seal õppisid nad toidutegemist, kudumist ja muid majapidamises vajalikke oskusi. Ka tänapäeval Yucatanil elatakse paljudes kohtades samamoodi.
Asteekide kultuur 1350- 1521 a pKr Lõuna-Ameerika: Chavini kultuur 850-400 a eKr Nasca kultuur 150-600 a pKr Moche kultuur 100-750 a pKr Wari kultuur 400-800 a pKr Tiwanaku kultuur 100-900 a pKr Sicani kultuur 800-1375 a pKr Chimu kultuur 1200-1476 a pKr Inkade kultuur 1438-1532 a pKr1 1 Nicholas J. Saunders ,,Muistne Ameerika Suured tsivilisatsioonid" 4 OLMEEGI KULTUUR 1250-400 a eKr Olmeegi kultuur ja tsivilisatsioon on Ameerikas vanim. Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule. Olmeegide linnad olid väikesed. Arheoloogide hinnangul ei võinud olla linna elanikearv üle tuhande. Arvatakse ka, et linnad olid peamiselt poliitilised ja usulised keskused. Linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. Olmeegid on kuulsust kogunud suurte inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud
kuidas maa sai alguse ja kuidas inimesed siia maailma said. Mõned usuvad, et iidsed inimesed on loonud müüte, et aidata selgitada oma maailma või ehitada oma ajalugu - maailma, mida me infoajastul püüame selgitada teaduslike ja ajalooliste faktide ja teooriate kaudu. 3 4 Inkad ja nende mütoloogia Inkad olid 1438–1533 Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil eksisteerinud Inkade riigi ülemklass. Inkasid valitses keiser Sapa Inca, kes arvatakse olevat päikesejumala otsene järeltulija. Keiser pööras tähelepanu inimeste heaolule niivõrd palju, et valitsus omas kõike ja raha inimestel vaja polnud. Nad said mida vaja tehtud töö eest. Inkade ehitatud terrassid
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Anzela Tjuljukova Maajad Referaat NARVA 2010 Maaja kultuur sai alguse Mehhiko lõunaosas, sealt laienes see hiljem Yucatani poolsaarele. Kuid kõige esimesed märkmed maajadest on pärit 3.a eKr. Siis tegelesid nad põlluharimisega, kõrgkultuur tekkis neil ajavahemikus 300-900. a. pKr. Maajad ehitasid Kesk-Ameerika vihmametsadesse võimsaid linnu, kus olid võimsad kivist astmikpüramiidid ja suured valitsejapaleed Linnad olidjumalateenimise- ja valitsemiskeskused
Esimeses osas keskendutakse maiade olemusele ja levialale, teises osas tutvustatakse maiadega seonduvaid vaatamisväärsusi. Referaat on kokku pandud raamatutest ja internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD Muisted maiad oli etniline grupp Ameerika põlisrahvaste hulgas, kes elasid esialgu Mehhiko lõunaaladel ja hiljem Yukatani poolsaarel. Maiade linnad ületavad indiaanlasliku Ameerika kõik muud arhitektoonilised muistised ja nende tsivilisatsioon on üks arenenumaid Kolumbuse- eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika- ja astronoomiateadmiste, nulli 3 ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest. (Foster 2002: 13) Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele. Vanemal perioodil, mida kutsume
Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ). Maajad Maajad olid olmeekide järglased, kes elasid troopilistes vihmametsades , neile olid omased paljude templitega kultuskeskused ja linnad. Maajad uskusid , et andami eest tasuvad jumalad 5 abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan- Teotihuacan oli mexico nõos paiknenud suur linn, mille õitseaeg oli peaaegu samal ajal kui oli maajade kõrgaeg.Templite arvu ja ja suuruse jäärgi otsusades võib oletada, et seal valitses teokraatia.Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või
tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides. Kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Asteekidel juhtis riiki piiramatu võimuga kuningas, kes valiti ülikute seast. Teda austati pooljumalana ning ta ilmus rahva ette rituaalidel piduliku
Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see
võimsatest impeeriumitest, keerukatest paleedest ega nende suurepärastest insenerimõtetest ega kogu nende elu hõlmavast usuelust. Esimesel Hernán Cortési kohtumisel asteegi keisri Montezumaga kummardas Cortés keisri ees tervituseks ja Montezuma kinkis Cortèsile kulda, vääriskive, nefriiti ning sulgedega ehitud esemeid. Hiljem alistasid hispaanlased asteegid ning nende templid lõhuti maha. Asteekide naabrid, maajad suutsid vastu pidada 1542. aastani, kuni hispaanlased Méridasse oma pealinna rajasid. 1. Sisseränne. Riigi loomine ja ajalugu. Mehhiko orus Texcoco järve ääres elas pärast tolteekide impeeriumi lagunemist mitmeid erinevaid hõime kes olid rajanud kümneid linnriike. Tähtsaimad neist olid tepaneekide pealinn Atzapotzalco, tshitshimeekide kuninga Xolotli rajatud Texcoco ja tolteekide esimene vana pealinn Culhuacan, mille elanikud nimetasid nüüd end akolhuadeks.
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid
Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond. Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas, kelle võim oli pärandatav. Lihtravas koosnes vabadest maaharijatest, käsitöölistes. Olid ka orjad. Maaharimises tunti alepõllundust
VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuva
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel
valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad. Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked troopilised madalmaad umbes aastal 1000 e.m.a. Mõni sajand hiljem olid neil juba kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked alad muudeti viljakateks põllumaadeks. Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi edumeelset üle,kuid peagi kujunes neil endal püsikogukondade võrk.
AMEERIKA PÕLISKULTUURID Ingrid Sukk Tsivilisatsiooni kujunemine · Kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yuacatani poolsaarel. · Mehhiko kiltmaa juunist oktoobrini vihmaperiood, talve ja kevadkuud kuivad niisutussüsteemid. · Yuacatani poolsaar vihmametsa tõttu sademeid rohkem, kui vaja alepõllundus ja maa kuivendamine · Peamine põlluvili oli mais. Olmeegid · 14.3. saj. eKr. Mehhikos elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud · KeskAmeerika vanima kõrgkultuuri loojad. · Tõusid esile 1200 a paiku eKr. · Meenutasid Vana Maailma sumereid leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad Kultuur · Kultuurist suhteliselt vähe teada. · Tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega · Kaevasid allmaakanaleid ja tiike · Rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefriidist väikeplas
seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati, suurepärased arhitektuurimälestused putustati, põletati raamatukogud, kirjasüsteemid vajusid unustusse, palju rahvast hukkus. Humanism ja renessanss Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkeks kujunesid kõigepealt Itaalias. Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus
Ookeani kallas oli kalarohked. Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid. Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla. Mitmed asulate elenikud rajasid platvormikujulisi pühamuid. I aastatuhande lõpul pkr rajati ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Ei kasutanud traditsioonilist kirja. Inkad Inka tähendab kuninglikku valitsejat, kuid selle terminiga tähistati kogu vallutajarahvast. Inkade impeerium ehk Nelja ilmakaare riik oli absoluutne monarhia. Riik kontrollis alamate elu täielikult. Piiramatu võimuga kuningat peeti jumala järeltuijaks, kõik temaga seaotud oli püha. Peale surma pärandas ta oma riigi pojale , kui riiki hakkasid juhtima sugulased. Riik jagunes 4 suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahvas pidi täitma töökohustusi. Võeti kasutusele sõlmkiri, köiele järjestiku tehtud sõlmi loeti.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed.................................................................................................................4 Käsitöölised.......................................................................................