Spartacus sündis Rhodope mägedes Traakias. Tal oli pikad heledad juuksed ja tihe habe, mis piirasid tema kaunist, mehist ja korrapärast nägu. Suured sinised säravad silmad andsid tema näole pehme ning heasüdamliku ilme. · Dekaan (lk 27) kümnemehelise salga juht/ ülem Rooma sõjaväes. · Olümpose jumalad (lk 30) 12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. 1. Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal 2. Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal 3. Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal 4. Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna 5. Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 6. Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Poseidon Koostas: Gustav Juurikas Klass: 10. D Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1
Imex Trading Group Hulgiladu, maiustused, konservid DTL Consumer Products Eesti AS Hulgiladu, maiustused AS Wõro Kommerts Lihatooted AS Rigual Puuviljad AS Nõo LT Lihatooted AS Valga LT Lihatooted AS Kikas Lihatooted AS Tallegg Lihatooted AS Rakvere LK Lihatooted AS M.V.Wool Kalatooted AS Poseidon Kalatooted AS Lihameister Lihatooted AS Oskar Lihatooted AS Filee Lihatooted OÜ Viru Kalatööstus Kalatooted 5. Eneseanalüüs 5.1. Hinnang ettevalmistusele Teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika tegevusteks oli hea. Mis koolis õpetati
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................................................
Vaata ka: Näidisvideotega õppematerjal negatiivsest klienditeenindusest: http://www.vkhk.ee/opi_obj.html Merle Vilson 41 Oskuslikku teenindamist! Merle Vilson 42 Täname abi eest: Marion (Tamula Hotell, Võru) Inge ja Liisi (Hotell Kubija, Võru) Eha, Anneli ja Leino (Võrumaa Kutsehariduskeskus) Katrin (Päikese Bistroo, Väimela) Marge (Pille pood, Väimela) Hele-Mall (Võhandu Trahter, Võru) Merle Vilson 43 Autor: Merle Vilson tel: 785 0818, e-post: [email protected] Fotod ja tehniline teostus: Birge Talve tel: 785 0835, e-post: [email protected] Merle Vilson 44
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
raskeimate läbipääsude juurde. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistele pakuti ka võimalust osa võtta religioossetest üritustest. Selliste öömajade andmine oli puhtalt heategevuslik. 13. sajandil tekkisid ka Kesk-Euroopa maades võõrastemajad ja trahterid, mida saab käsitleda kui hotelli eelkäijatena. Võõraste rändurite (peamiselt kaupmeeste) majutamise vajadus käis käsikäes kaubanduse arenemisega, kaubanduskeskuste kujunemisega. Trahter oli koht, kus võis leida öömaja ja saada süüa (nii endale kui ka hobusele). Turisminduses kutsutaksegi 13.-15. sajandit rändkäsitööliste ajastuks. Edasist arengut Kesk-Euroopas seostatakse saksa linnade õitsele puhkemisega. Ööbimiskohad kohandasid end kiiresti külastajate nõuete ja rahakotiga, tekkisid erisuguse tasemega öömajad. Koos sellega muutus nende eesmärk üha rohkem majanduslikuks. 17. sajandi Prantsusmaalt pärineb nimetus hotell
Kõik kommentaarid