Reformatsioon, maadeavastused (0)

Reformatsioon , maadeavastused
Maadeavastused
Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse , kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid , mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised.
Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja ), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline.
Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu ) ja uudishimu.
Tuntumad meresõitjad:
Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kunagi merd)
Bartolomeu Diaz (Portugallane, jõudis esimesena Aafrika lõunatippu, avastas Hea Lootuse neeme)
Vasco da Gama (Portugallane, avastas tee Indiasse, läbis Hea Lootuse neeme, võttis appi lootsi )
Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas , et avastas India, suundus kolme karavalliga pikale mereteele)
Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane)
Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika)
James Cook (avastas Austraalia , eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi)
Maadeavastuste mõju Ameerikale
Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged .
Maadeavastuste mõju Euroopale
Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul , kalkun, tubakas , nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel.
Reformatsioon
1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst , ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh , kohalikus keeles).
Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda
Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas.
Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde.
Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik )
Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada mungaks, oli sõnapidajamees, ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks.
Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud.
Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.