Suured Maadeavastused (10)

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
Ave Altvälja 10 e klass
Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam ). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul , tomat , mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu.
Suurte maadeavastuste põhjused :

• Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed
  
• Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne
  
• Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele
  

Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda otsima kaugemalt . Legendide põhjal mindi otsima neid „Indiatesse“, kasutades võimalikult lühikesi ja turvalisi mereteid.
Kui vallutati Konstantinoopol muutus asi eriti pakiliseks ja samuti mängis suurt rolli kahe suure kaubalinna rivaalitsemine( Genova ja Veneetsia ).Seni kontrollis neid sidekanaleid Genova nüüd aga tuli asju hakata ajama Veneetsia kaupmeestega.
Maadeavastuste eeldused :

• Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele . Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj.
  
• Uut tüüpi laev: karavell.
  
  • kolmnurkne nn. “ladina puri ” võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega)
    
  • karavelliga tuli toime ka väike meeskond
    
  • piisavalt suur trümm
    

Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja Portugali meremehed olid aga tänu araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafiaga ja matemaatikaga ja hakkasid ka ehitama uusi kaugsõidu laevu karavelle.
Portugallaste esimesed retked :

• 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta.
  
• 1420 . aastate keskel jõuti Maderia saarele.
  
• 1430. aastatel jõuti Assori saartele.
  
• 1440 . – 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele.
  
• 1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik).
  

• Vastutuulte ja hoovuste tõttu takerdusid otsingud cd 30 aastaks.
  

Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli Aafrika, kuna nad lootsid sealt leida kulda. Peale Ceuta vallutamist lootsid nad pidurdada araabia piraate, kes tegid röövretki Portugali rannikule . Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique, kes sai nimeks Meresõitja.

• Bartolomeu Diaz
  

• Suvi 1486 – dets. 1487 võttis ette mereretke Aafrika lõunatipuni ning nimetas selle Tormide Neemeks. Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem.
  

Jõudes Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni tegi Bartolomeu Diaz kindlaks, et sealtkaudu ümber Aafrika neeme on võimalik Indiasse jõuda.

• Vasco da Gama
  

• 1498 . aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots, kes järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse. Tagasi pöördus sealt vürtside ja kalliskividega. 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55.
  
• Vasco da Gama sooritas teisigi merereise ning vana mehena saadeti ta Indiasse asekuberneriks.
  

1948 asus Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspeditsioon Vasco da Gama juhtimisel. Jõudes Mosambiiki said portugallased araablasest lootsi ,kes tundis hästi India ookeani rannikut ja tema abiga jõutigi Indiasse Malabari rannikule.

• Christoph Kolumbus
  

• Sündis 1451. aastal Genuas kangru perekonnas. Tegutses Portugalis väikeettevõtjana ja Väidetavalt läks merele 14-aastaselt. Suri väga vaese mehena aastal 1506 ning väidetavalt leidub tänapäeval tema suguvõsast pärit järeltulijaid. Korraldas 4 tähtsat reisi.
  
• I reis
  

• Startis 3. augustil 1492
  
• 3 laeva
  
  • Lipulaev “ Santa Maria” (Kolumbuse oma)
    
  • Pinta
    
  • Niña
    

• Avastused
  
  • Bahama saared.
    
  • Kuuba põhjarannik.
    
  • Haiti .
    

• Tagasi pöördudes sai suurte auavalduste osaliseks .
  

• II reis
  

• 1493 – 1496
  
• Avastused
  

• Väikesed Antillid.
  
• Puerto Rico .
  
• Jamaica.
  

• III reis
  

• 498 – 1500
  
• Avastused
  

• Venezuela .
  

• IV reis
  

• 1502 – 1503.
  
• Kuna aga viimasel retkel ei toonud kaasa piisavalt kulda ega väärisesemeid, valmistas see Hispaania valitsusele pettumuse.
  

Christoph Kolumbus purjetas esimesena üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse, kus tal tekkis esimest korda väike kahtlus et ta avastanud uue mandri. Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks.
Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused. 1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.

• Amerigo Vespucci
  

• Itaalia maadeuurija , kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont .
  
• 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner . Ta nimetas selle Uueks Maailmaks .
  

Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi hiljem sattusid sinna portugallased kes ei teadnud midagi hispaanlaste avastusest ja kuulutasid uue maa Portugali valduseks.1501 tuli Vespucci tagasi ja veendus ,et nende ees on varem tundmatu manner. Uut mandrit hakati tema järgi nimetama Ameerikaks.
Esimene ümbermaailma reis :

• Hispaania konkistadoor Vasco Nunes de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas 1513 aastal Vaikse ookeani. India läänetee leidmine Hispaaniale oli väga oluline saavutus.
  
• 20. September 1519 sõitis Hispaania Sanlucari sadamast välja 5 laeva, pardal 253- liikmeline ekspeditsioon, mida juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Ta oli viibinud India ookeanil sõites Portugali teenistuses, ent kuningaga tülli läinud. Nüüd võttis ta endale kohustuse avastada Hispaania jaoks läänepoolne India-tee. Pärast tohutuid ja suuri kaotusi saabus 1522. aasta detsembris koju vaid 1 laev 18 inimesega.
  

1513 avastas Hispaania konkistadoor Vasco Nunes de Balboa Vaikse ookeani, pärast seda muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks.20 sept. 1519 algas ekspeditsioon, mida juhtis Fernao de Magalhaes, kes oli endale võtnud eesmärgiks avastada Hispaaniale läänepoolne India-tee.1522 lõppes ekspeditsioon, pärast suuri kaotusi.
Järgmine ümbermaailma reis :

• Toimus alles poole sajandi pärast, pärast esimest ümbermaailma reisi.
  

Maadeavastuste tulemused :

• Uus maailm
  
  • Koloniserimine
    
    • paljaksröövimine
      
    • euroopaliku elulaadi pealesurumine
      
    • kristianiseerimine; kohaliku elulaadi / kultuuri hävitamine
      
• Vana maailm
  
  • Kaubanduse raskuspunkt nihkus põhja poole
    
  • Tekkisid kauba- ja fondibörs
    
  • Hindade revolutsioon
    
  • Laevaehitus ja navigatsioon
    
  • Avardus maailmapilt
    
    • Geograafia
      
    • Zooloogia
      
    • Botaanika
      
    • Etnoloogia
      

Ressursid / avastused

• Uus maailm
  
  • Hobune
    
  • Varblane
    
  • Gripp
    
  • Rõuged
    
  • Tüüfus
    
• Vana maailm
  
  • Mais
    
  • Maapähkel
    
  • Kakao
    
  • Küüslauk
    
  • Kartul
    
  • Tomat
    
  • Tubakas
    
  • Uba
    
  • Kalkun
    
  • Süüfilis
    

• Ilmselt olid need avastused sama tähtsad nagu elektri avastamine. Ilma maadeuuringuteta oleks maailm teistsugune ja inimesed ning rassid oleksid erinevad ja asetseksid erinevates maailma kohtades. Kaubandus ei oleks veel nii arenenud ja transport oleks otsapidi 18 sajandis. Täna suurtele avastajatele, kelle tegusid ei osatud tollal hinnata ja nende tegudes nähti ainult raha, on maailm kaardistatud ja kindlasti kõvasti „väiksem“ , kui see enne 15. sajandit oli.