Peeter I visiidid (0)

Peeter I visiidid Eestisse
Peeter I Vastseliinas
1697. aastal asus Peeter I Suure saatkonnaga teele Lääne-Euroopasse. Eesmärgiks õppida tundma sealseid kombeid ja valitsemistavasid, et ennast arendada ja seda enda riigi kasuks ära kasutada. Tema sihiks olid Holland ja Inglismaa. Venemaa ja Rootsi piirialal ületas ta just Vastseliina piirilinnuse juures. Peale seda suundus tsaar Riiga , kus ta tutvus kaitserajatistega, mis ei meeldinud rootslastele väga.
Peeter I Narvas
Kui 1700. Aasta sügisel Venemaa Rootsile sõja kuulutas, tungisid Peeter I väed otsejoones Narva alla. Ta lootsi Narvat kiiresti vallutada, aga see ei õnnestunud ja ta lahkus Eestist enne kui Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Eestisse jõudis.
Peeter I Tartus ja Narvas
Peeter I jõudis oma vägedega Tartu alla 1704. aasta mais. Ta käskis Tartut pommitada ja peale seda olid vaenlased sunnitud alistuma. Hiljem käis Peeter I Narvas kinduse ehitustöid jälgimas. Kuigi Balti provintsid olid ta jaoks olulised, lasi ta 1708. aastal Narva ja Tartu elanikud küüditada ja Tartu hävitada. Tartu kindlustused ja enamik hoonetest lasti õhku ja linna hakati taastama alles aastate pärast.
Peeter I Tallinnas
Tsaar huvitus Tallinnas eelkõige mereväebaasist, sest ta soov oli jõuda välja merele ja siis oli tal juba vaja mereväebaasi. 1714. aastal saabus tsaar uuesti Tallinnasse, et osaleda meresadamale nurgakivi panemisel. Samal aastal ostis ta ka krundi Lasnamäe nõlva all, mis sai hiljem tuntuks Kadrioruna, kuhu rajati nii park kui ka loss. Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717 . aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul. 1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväega aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda külastas Peeter I Tallinnat 1723 . aasta juulis, olles ise juba keiser .
Peeter I Paldiskis
Kuigi Tallinn tundus tsaarile sadamana sobiv, ei olnud see tema arvates siiski täiuslik - Tallinna sadam polnud jäävaba. Kuna Tallinn talle ei sobinud, pidi ta otsima Põhja- ja Lääne-Eesti rannikut. Ta avastas pea kohe, et Paldiski sadamakoha. Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased. 1715 . aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam.
1715.aasta 23. juulil andis ta käsu hakata rajama merekindlust. Ehitus ei sujunud kuigi hästi, kuna ehitusmaterjal oli vaja kohale vedada ning Paldiski oli hõredalt asustatud. Peeter I käis isiklikult ehitustöödel kohal ja püüdis ehitust intensiivistada. Talle ehitati maja Väike-Pakri saarele , kus ta viibis Paldiskit külastades. Paldiski meresadama projekt ei saanud Peeter I ajal valmis ja kuigi Katariina II üritas sadamaehitust jätkata, ei õnnestunud see siiski.
Kadrioru loss
Peeter I ostis 1714.aastal maalapi, mis oli tuntuks saanud Kadrioruna. Ta otsustas lossi ja pargi rajada alles 1718.aasta suvel. Kadrioru lossi valmimist Peeter I ei jõudnud ise näha. Ta ööbis vaid 1721. aastal lossi tiibhoones.