Motivatsioonikiri Olen 21.aastane tütarlaps Tartust. Oman keskeriharidust majutusettevõtte juhtimise erialal ning kuna soovin õpingutesse jäävat pausi tegusalt ära kasutada otsin mõistliku palgaga tööd. Kuna tulevane õppekava ei ole veel täpselt teada, loodan leida kohta, mis sobiks hiljem ka minu kooligraafikuga (kord kuus nädalalõppudel). Rääkides pisut veel endast oleks minu elavale loomusele sobilik tegeleda lastega. Lastearmastus on mul olnud juba pisikesest tüdrukust peale ning olen saanud hoidmist ka sugulaste-tuttavate laste peal palju praktiseerida. Samuti olen olnud kasvataja abiks kahes Pärnu eralastehoius. Kuna olen ise aastaid muusikaga tegelenud meeldiks mulle põnnidega koos laulda, tantsida, näidelda jpm. Samuti pole minu puhul tegemist toas istuva ja arvuti/ telefoniekraani imetleva neiuga.
Sartre'i aastat. Oma elupäevade lõpul lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sureb 1980 kopsuhaigusesse. Sartre ütleb · Kogu materialismi tulemus on see, et kõiki inimesi, kaasa arvatud seda, kes filosofeerib, koheldakse nagu objekte, määratud reaktsioonide ansamblit, mida mingil viisil ei eristata omaduste ja nähtuste ansamblist, mis moodustavad laua või tooli või kivi. · Ainult inimolendite puhul eelneb eksistents loomusele; inimene teeb end selleks, kes ta on. Kui Jumalat pole olemas, siis on vähemalt üks olend, kelles eksistents eelneb loomusele, olend, kes eksisteerib enne, kui teda saab ühegi mõiste abil defineerida ja see olend on inimene. Alguses inimene eksisteerib, ilmub, astub lavale ja alles hiljem defineerib ta end. · Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba
Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda.
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu.
Eestlased 200 aastat tagasi Karl Ernst von Baer oli koos oma koduõpetajaga varasest lapsepõlvest peale paljude eestlaste eluasemeid külastanud. Nüüd tuligi ta selle peale,et kirjutada väitekiri eestlaste endeemilistest haigustest.Ta lähtub Hippokratese õpetusest ,,See,kes arstiteaduse õige meetodiga läheneda tahab ,peab eeskätt aastaajad vaatluse alla võtma ja uurima,mis võim neist igaühel on" Karlil on juba eelteadmised maarahvaga kokkupuudetest.Ta annab eestlaste loomusele ja eluviisidele hävitava hinnangu nende toitumine oli ebatervislik ja eluviis kohutav. Edasi vaatleb Baer ilmastikku aastaaegade ja kreiside lõikes ja heidab rahvale ette pillavat majade kütmist. Baer sedastab ,et rahvas on väga lähedased soomlastega ja neid on 450 tuhat.Vaimse kultuuri poolest on eestlased vaesed ja enamike asjade kasutamises nõmedad. Eestlase taras elavad koos pererahvaga kanad,haned ja koerad ,sageli talvel ka lambad,kitsed ja põrssad
liialdatud. Kultuuri ja kunstide seos tekkis alles 19. sajandil, nagu kirjutab Ilmar Raag. Siis toimus esimene suurem üldistamine ja mõiste laienes, hõlmates peale harimise enda alla ka kõike muud, mida ,,inimene võib omandada ühiskonna liikmena". Sealt sai alguse ka arusaam, et kultuursed inimesed on head, mittekultuursed aga väljakannatamatud. Arvestades seda, et igaüks elab teatud kultuuris, on eelnimetatus vasturääkivus. ,,Inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele" väitis Ilmar Raag, kuid tegelikult on kultuurne inimene sama ettearvamatu kui metslane, sest näiteks sõltuvalt tujust võib talle ühel päeval klassikaline muusika meeldida, teisel aga mitte, hoolimata lapsepõlvest alanud lembusest klassikalise muusika vastu. Lihtsalt pole tahet selle kuulamiseks. Siinkohal kultuuri ja helikunsti vaheline seos on kui tühi hulk, kuna inimene ei hari ennast tegevusetusega. Kultuur on mõjutatav
domineerimisvõimalus ja ideede kontroll. Võrk on koht, milles soome-ugrilane end koduselt võib tunda. Informatsiooni saab jagada enamgi kui kristlikult - seda jätkub kõigile ning kasutamisel see mitte ei vähene, vaid loob enda juurde uut. See on avatud süsteem. Informatsiooni entroopiale lähenev üleküllus, mida sageli dzungliga võrreldakse, ei mõju metsarahva psüühikale mitte laostavalt, vaid võimaldab tal jõuda oma loomusele sobivasse keskkonda. Individualistlikud ugrilased, kes on harjunud enda peale lootma, ning kellel on orienteerumiseks keerulisem ja tõhusam aparaat kui seda eales oleks võimalik kümnele käsule ehitada, saavad seega jätkata oma elu kaasaegsel viisil, samas oma esivanemate traditsioonilisele rahvuslikule loomusele toetudes. Võrk aitab ugrilasel säilitada neile omast hajusat eluviisi, kaotamata sealjuures kontakti
,,Hamlet" kas lugu maailma või Hamleti hullusest? ,,Hamletit" on tõlgendatud mitmeti ning Hamlet on karakterina muutunud justkui prototüübiks teatud inimlikele omadustele ja probleemidele. Igikestev tõe otsing, sisemise tegutseja ja intellekti vastuseis, moraalsed kaalutlused kõike seda esindab selle Shakespeare'i kuulsa tragöödia nimikangelane. Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks
Riigis tasakaalu säilitamiseks peab valitsuse võim olema võrdne kodanike võimuga ning tavaliselt ka selle absoluutne võim ei muutu ajas. Kui riigis sõltub üldiselt jõu käsutamine just tahte tugevusest, siis Rousseau peab efektiivsemaks valitsuseks just ainuvalitsust. Ühiskondlik leping kehtestab kodanike vahel säärase võrdsuse, et nad kõik võtavad endile kohustused ühtedel ja samadel tingimustel ning neil kõigil peavad olema ka ühesugused õigused. Niisiis, vastavalt lepingu loomusele kohustab või soosib iga suveräänsuse akt kõiki kodanikke võrdselt. Üldine tahe on alati õiglane ja rahva kasuks ning Rousseau arvates on kõikide kodanike tahe kokku üldine tahe ning peab lähtuma kõigist, et kehtida kõigi kohta. Seega üldise tahte kohaselt on kodanikul riigi ees ka vastastikused kohustused ning neid mitte täites pole võimalik koos töötada ega ka mitte individuaalselt. Kui indiviidid omandavad asjadest eri arvamusi, siis on arvata, et nende arutamisel
Augustinuse öeldud lause, kus ta leidis jumala iseendas on selle arutluse lõpuks suhteliselt asjakohane. Kui me leiaks Augustinuse lausesse mingi sobivama sõna jumala asemele oleks see lause ka kõikidele vastuvõetav. See sõna oleks immanentse definitsioonist tulenevalt mina ise või kui panne see lausesse- Augustinus : Otsisin iseennast kõikjalt, kuid leidsin omaenda hinges. Mina ise on kogemuse piire ületav suurus, mis on omane meie loomusele ja sisemiselt on ta meil kõigil olemas. Siinkohal jõuan järeldusele, et kõike hõlmav maailmamõistmine on meie loomukohane ning eksisteerib meis kõigis, aga selle defineerimatu suuruse leidmine enda hingest ei ole kõige kergem ülesanne. 4.) .polaarsed -dnjana-bhakti - Minus tekkis kohe arutelu armumise ja armastuse piiridest, kus üks lõpeb ja teine algab. Muidugi on selge, et mõlema piirid puudutavad üksteist päris selgelt
iseenese sisemise rahuni, mis on taoismi järgija põhiline soov. Taoistid vaatlevad ka loodust, õpivad seda tundma ja ette ennustama looduse teid. Loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne need on taoismi järgijale isloomulikud jooned. Inimene peab õppima end usaldama, järgima oma vaistu ja instinkte, aga jääma seejuures intelligentseks. Sundimatu olek on kõige võti tegutsemine oma tõelisele loomusele vastavalt. Tänapäeva maailmas on raske ennast leida ja elada harmoonias loodusega, seepärast on viimasel ajal taoism väga suure taasavastamise osaliseks saanud. Samas on väga raske taoismi põhitõdesid kapitalistlikus maailmas järgida, kuna selle aluseks on sundimatu käitumine, paraku oleme sunnitud tänapäeva ühiskonnale alludes tegema paljut, millele meie süda vastu seisab. Taoismi põhitõdede raamat ,,Daodejing" õpetab meid elama kooskõlas energiatega meie sees
Must-valge foto mõjub kindlasti intensiivsemalt, kui seda oleks teinud sama pilt värvilisena. Seega värv on selles teoses oluline. Teos ja kontekst Toomas Volkmann (1961) on eesti fotokunstnik, kelle käekirja on tugevalt mõjutanud nii seotus moe- ja reklaamfotograafiaga kui ka akadeemiline meditsiiniharidus.Volkmannile on iseloomulikud mustvalged vanitas'e motiivi järgivad portreed, mis osutavad elu kaduvusele ja ilu ebapüsivale loomusele. Volkmanni seeriates põimuvad seksi- ja surmateemad, Volkmann käsitleb ka sadomasohhismi ja melanhoolia suhet. Paljud tööd on pildistatud Londoni gay- ringkondades, täites seega ka subkultuurilise ajaloodokumendi rolli. „Kei ja Pärtel'i” teos on osa triptühhonist (Foto 1). Teistel osadel on kujutatud vaid mehi ja erinevalt eelnevalt nimetatud teosest sisaldavad teised ka sümboleid. Teose vahetu kogemine ja tõlgendamine
Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. 5. Kasutatud allikad EE Eesti Entsüklopeedia 10 lk.52 http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www
Teaduslikud ühingud kutsusid teda loenguid pidama, kõikjal diskuteeriti kuupäevaraja fenomeni üle ja tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha? Loo suur võlu seisneb pidevas võidujooksus ajaga. Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered, mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi. Tähelepanu keskmes on vaid ajanäit ja kohalike liiklusvahendite efektiivsus. See vastab täielikult peategelase loomusele. Phileas Fogg on jäiga, ülipedantse inglase prototüüp, täpsuse hull ja kõndiv arvutusmasin. Reisi huviväärsused jätavad ta külmaks, ta jääb parem oma kabiini. Seevastu tohib tema kaaslane ja vastand vilgas ja elurõõmus prantsuse teener Passepartout teekonnal pisut ringi vaadata. Otsekohe tekkivad raskused, ja viivitused peab tema isand tasa tegema, see ei vii teda aga põrmugi tasakaalust välja. Ta lahendab asjalikult iga probleemi. Phileas Fogg mõjub sageli
Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia. org/wiki/Friedrich_Nietzsche#Tsitaate 2. http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm 3. http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche 4. http://kreutzwald.kirmus. ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=236&table=Persons
Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. 5. Kasutatud allikad EE Eesti Entsüklopeedia 10 lk.52 http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www
või vastupidi. Ühele seisneb õnn rikkuses, teisele kuulsuses, kolmandale aga tõsises vaimses tegevuses. Arutleda selle üle, mis on hea elu või õnn, olevat Locke'i meelest sama rumal kui vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001). Aristoteles on välja toonud, et elu mõtte loob meie vaimne tegevus, kuna hästi elada tähendab elada oma loomusele vastavalt, millega ma olen igati nõus. See, milline just mina olen ja millised kategoorilised soovid mind juhivad loob mu elu mõtte, olgu see siis õnnelik elu või mõttetu. Aristoteles ütleb, sarnaselt Platoniga, et igal asjal ja elusolendil on oma ergon (teostamine). ( Sutrop, 2000). Kuigi õnn seisneb Aristotelese järgi kontemplatsioonis, vajab inimene heaks eluks veel mitmesuguseid hüvesid. ( Sutrop, 2000).
· Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see kummaliselt ebaväärikas peategelane mingi provintsidaamike oma liialdatud unelmatega... · Falubert võitis kohtuprotsessi ja · "Madame Bovary" järgi hakati raamat võis ilmuda. Protsess ei jätnud teostamatute romantiliste unistuste siiku Flauberti´i hellale loomusele hellitamist Prantsusmaal tähistama mõju avaldamata. Ta tunnistas: mõistega bovarism. See mõiste "Arvatakse, et ma olen kiindunud sisaldas kriitilist hinnagut, ehkki tegelikkusesse, kuigi ma pigem Flaubert ise oma kangelannale pelgan teda: vaid vastikusest realismi hinnaguid ei andnud. vastu ma üldse kirjutasin selle romaani. · Väike hulk kirjandussõpru taipas
Sokrates oli veendunud, et ei ole olemas niisugust inimest, kellel õnnestuks puutumatuks jääda, kui ta mõnele rahvahulgale õiglaselt vastu hakkaks ja kõike riigis toimuvat ülekohut ja seadusevastasust takistada püüaks. Ta ütles, et "paratamatult tuleb ülekohtu vastu võidelda, kui aga niisugune inimene uurikest aegagi tahab elada, peab ta eraisikuks jääma ega tohi avalikku ellu sekkuda". See on poliitilis-õigusliku ühenduse mõju inimese loomusele. Seega ideaalis peaks inimese loomus olema iseseisev ning hea ja õiglane, tegelikkuses aga loeb enamiku arvamus ning maised lõbud, isegi Sokrates leidis, et tuleb surma mõistmisega leppida, sest enamik kohtunikest leidis nii.
Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi. See roll "kulutas" teda palju, kuid talle oli lausa eluliselt tähtis koostöö Georg Otsaga; Irina Nikitina/ Veera Satrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad; algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana. 5 mänginud ka Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud mängida ka Tallinna Vene Draamateatris (Linda osa Steini draamas "Võõrastemaja «Astoria»", 1970), Viljandi teatris "Ugala" (Heleni osa Molnàri
Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Taoism tegeleb looduse vaatluse ja selle kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutsemine harmoonilises kooskõlas loodusega tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Lao-zi väitis, et tao on midagi mis eksisteerib inimesest olenemata. Nähtuse arenemise seaduspärasus seisneb selles, et nähtus saavutades teatud arengu taseme, muutub enese vastandiks. Nähtus, käies läbi kogu oma arengutee, jõuab tagasi oma esialgsesse arengufaasi.
kohustuse riigi ees ja võis seejärel jätkata tsiviilelu. 19.sajandi vaateid mõjutas see, et uut õiglast ühiskonda kavandasid linnainimesed. Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul kujutleti, et uus ühiskond tuleb rajada revolutsiooni teel ja selleks peab valitsema diktatuur või väljavalitud revolutsionääride vandenõu tulemusena. Etienne Cabet propageeris uue ühiskonna kehtestamist rahulikul teel, valitsemisvormiks peaks saama vabariik, kus kõik on vabad ja võrdsed. Kommunismi loomusele vastas tema arvates kõige enam suurlinnaline eluviis. 1840.aastatel avaldati teooriaid, mille järgi uue ühiskonna loomisel tuleb lähtuda teadusest tekkisid teadusliku kommunismi ideed. Wilhelm Weitlingi arvates alustab revolutsiooni kaltsakproletariaat, kellel pole midagi kaotada; revolutsioon algab stiihilise ülestõusuna partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi
Lev Tolstoi "Anna Karenina" Kunst oli Anna mehele võõras. Aleksei Aleksandrovitsi huvitas ainult poliitiline, filosoofiline, usuteaduslik kirjandus, kunst oli tema loomusele väga võõras. Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi. Teadagi oli Aleksei
Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu(1689-1755) elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) Ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult kiiresti iga konkreetse ühiskonna loomusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud olud ja kliima. Voltaire Jõuka kodanlase perekonnast pärit Francois-Marie Arouet Voltaire(1694-1778) pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Rousseau Genfis kellasepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une
Nimelt ta leidis, et lex talionis't oleks olnud võimalik rakendada siis, kui kurjategija sooritas mõrva ning riigis puudus toimiv ja õiglane kohtupidamine.1 Seega võib sellest järeldada, et H. Grotiuse hinnangul oli inimene võimeline tegema läbinägelikke otsuseid st kohaldama omakohust ning tegema vahet heal ja halval. Sellest tulenevalt omakorda järeldub, et H. Grotius ei uskunud elu ettemääratlusesse, mis baseerus Jumala tahtel, vaid inimene ise oli võimeline vastavalt loomusele kujundama enda saatust, sealjuures ka kätte maksma isikule, kes oli tapnud tema lähedase. Ilmselt leidis H. Grotius, et kuna tapmine on kuritegevuse püramiidis kõrgeimal kohal, siis inimene oli võimeline seda tajuma kui "halba" ja vastavalt sellele ka kurjategijat karistama, st mitte ainult rakendama lex talionis't kui kättemaksu, vaid tõepoolest ka tegutsema vastavalt enda sünnipärasele loomuõigusele.
ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos ,,Ühiskondlik leping" üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud
3. Hüved (nagu Popperis on argumendid) Opositsioon ei pruugi vastu vaielda probleemile, kuid peab ümber lükkama plaane ja hüvesid või tooma välja kahjud. Kas loomaaedade keelustamine on põhjendatud? JAH 1. Loomade piinamine * Halvad elutingimused Loomad peavad päevast päeva kükitama kitsastes puurides. Loomad peaksid elama vabas looduses, kus neil on piisavalt ruumi ja oma territoorium, sest see on nende loomusele omane. Loomaaedades lahutatakse sageli emasloom oma poegadest ning pojad kasvavad üles ilma vanemateta, samas kui vabas looduses oleks pojad oma ema ja isa hoole all. Loomad võivad hakata käituma nii, nagu nende liigile polnud esialgu üldse omane. Veel on võimalus, et loomad ei saa piisavalt tervislikku kontrolli ning võivad haigestuda halbade hügieeniolude tõttu. Loomaaedadel ei pruugi kõikidele loomadele toitu jätkuda ja mõned
Iga ajastu loob oma vaimule vastava pedagoogika ja pedagoogilise ideestiku. See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja
ohvrite ja rituaalidega. Osasaamine on võimalik vaid sellega kooskõlas olemise läbi. Tao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on Tao üks omadusi ja seega peaks ka Taoga olema kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu. Taoism tegeleb looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutsemine harmoonilises kooskõlas loodusega tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. Seega on taoismi peamised märksõnad loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Näiteks võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine
Selge peaks olema see, et eetilisus ja seaduslikkus pole päris üks ja seesama ning need, kes üht põhjendavad teisega ei ole kas asjast aru saanud või püüavad selgest ja ausast vastusest mingil põhjusel kõrvale hiilida[6] [[2] Sellist lähenemist võiks kutsuda ,,jäljendavaks moraaliks". Tegemist on igati kasuliku arusaamaga, mis võimaldab kohaneda teiste sotsiaalsete süsteemidega. Raskeks läheb siis, kui jäljendada tuleb pidevalt ja loomusele mittesobivat, kuid antud loos ei ole see suure tõenäosusega nõnda. [3] Aeg teeb oma töö, praegu, 2003. a., on nõukogude aeg juba üsna ebamaine nähtus. i[4] Euroliitu just ollakse teel ja etalon on muidugi jätkuvalt seesama. ii[5] Asjad on paremaks läinud. [6] Tegemist on ka praegu aktuaalse probleemiga ning jätkuvalt tuleb karta juura ja eetika ühitamist, sest nii loobume
ühendatud jooksu ja hüppetehnikaharjutustega,erilist rõhku pandi valuhaistingute vastupanuharjutustele. Lastele õpetati erinevate relvade käsitlemist ja kuidas nendega võidelda. Õppeprogrammi kuulusid samuti harjutused käte ja jalgade tugevdamiseks. 16-17 aasta vanuselt olid nad täiuslikud võitlusmasinad. Treeningute käigus,mis sisaldasid kägistus-,piinamus-,ja tapmisvõtteid,samuti sabotaazi ja maskeerumist arendati ka teisi loomusele raskesti omandatavaid kunste. Tähtis osa õpingutest oli ´´yogen´´-õpetusel,mis käsitles looduslikest taimedest arstimite,mürkide ja suitsude valmistamist- kasutamist,et olles saanud haavata pidi ninja oskama end ise ravida. Tavaline ninjariietus oli must, kuna see harmoneerus märkamatult öises looduses. Koosnes see kuuest( jakist), kus olid taskud erinevate ainete ja vahendite tarvis, vabalt puusale(pahkluule) kinnitatud pükstest ning“tabi“- sukkadest
Sellest osasaamine on võimalik vaid sellega kooskõlas olemise läbi. Tao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on Tao üks omadusi ja seega peaks ka Taoga olema kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu. Taoism tegeleb ka looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutsemine harmoonilises kooskõlas loodusega tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Näiteks võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine
meeldivuse ja mittemeeldivuse pärast. - Jõu- ja võimuvajadus (power): peegeldab üksikisiku soovi mõjutada, treenida, õpetada või julgustada teisi saavutustele. Efektiivsed juhid peavad positiivselt inimesi mõjutama, seetõttu pakkus McClelland välja, et ülemustel peaks olema kõrge võimuvajadus paaris madala liitumisvajadusega. Selle teooria järgi on palju vajadusi, mis on omandatud läbi indiviidi ja kultuuri vastastikuse toime. On välja pakutud, et vastavalt omandatud vajaduste loomusele, on erinevatel inimestel vajadused ka erinevalt paigutatud. Teisisõnu konkreetne paigutus konkreetsel ajal võib kaasata nii kõrgema kui ka madalama taseme vajadusi, see lükkab ümber vajaduste kasvu teooria. - Frederick Herzbergi kahe faktori teooria: Herzberg soovis välja selgitada rahulolu ja mitterahulolu põhjuseid. Ta küsitles inimesi, kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul ning siis kui nad ei olnud tööga rahul. Kujunes välja kahe faktori teooria Herzberg jõudis
Kui kaasavara oli ohus, oli naistel õigus ja kohustus mees kohtusse kaevata. Naine oli perekonnas see, kes pidi kindlustama abikaasade üksmeelsuse ning hoolitsema suhete eest abikaasa perekonnaga. Naine pidi olema suguvõsa kooshoidja. Tema esmane ülesanne aga oli armastada oma meest. Abieluline sõprus rajanevat õiglusel: mees saab rohkem armastust, sest ta on ratsionaalsem ja vooruslikum. Naine on loodud madalamaks, nii et ta saab vähem sõprust ent ometi loomusele vastavalt. Mehed valisid naisi mitte rikkuse vaid heade kommete ja arukuse järgi. Hea kompromiss ehk naisideaal oli keskmise välimusega, sest ilusat oli raske valvata ja koledat raske taluda. Kõigepealt tuli naisel omandada aga usulised kohustused. Lapsed olid keskaja perekonnale tähtsad. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust ning ta oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Lapsed olid vajalikud koduseks tööjõuks ning
Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et
Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel. Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond. Arvatavasti see kodune õhkkond koguni soodustas tulevaste kunstihuvide teket. Näiteks oli Mäe isa noores eas küllaltki musikaalne: ta harrastas viiuli- ja orelimängu. Ka Konrad Mägi tundis muusika vastu huvi kogu elu kestel. Hiljem see terviklik perekond küll lagunes
jäljendamine. Missioon on pakkuda loomingulist arengu ja koostöö keskkonda, suunamaks laste ühised huvid ja unistused kasvu suunas liikuma. õppeprotsessi saadab laste 100%-line kaasatus, andes igaühele võimaluse tulla välja passiivsest kuulaja-vaataja rollist ja pakkudes keskkona väljendusele, loovusele ja ettevõtlikkusele. Pedagoogilise ümbruse kujundamisel on olulised kord ja usaldatavus. Et väikelapse õppimise erilisele loomusele parimal viisil vastu tulla, on kujundatud lapse ümbruses ruum, kus on rikkalikult käegakatsutavat laadi kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega, nõuab vahetult kehaorganitega kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline, käegakatsutav asjade ja ruumide kvaliteet. Siin on oluline ka vähem silmatorkav faktor, nimelt ümbruses valitsev kord ja usaldatavus. Laste elutunde jaoks on otsustava tähendusega eile nähtut täna jälle kohata.
saavutada teatud kvaliteet akti normistikus. 2009. aastal jõustus soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsioon, mis näitab, et püütakse saavutada süsteemi kõrgemat organiseerituse taset. 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus Positiivse õiguse all mõistetakse seadusandja poolt loodud õigusnorme. Ülipositiivse õiguse all tuleks mõista loomuõigust või mõistuõigust, mille põhinormid vastavad inimese loomusele. ,,Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega."8 Seega, et positiivne ehk objektiivne õigus oleks inimestele vastvõetav ja teeniks oma kohta seadusandluses peab see olema vastavuses ülipositiivse õiguse kirjapanemata seadustega. Vastasel juhul ei ole võimalik objektiivset õigust teostada. ,,Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele
seni kuni häda käes ja siis on vihane. Tal on kinnine ning karm iseloom, mis pärast pole tal ka tüdrukutega vedanud. Ta ei ole elus Tartu kaubahoovist kaugemale saanud. Kõik ärritab ja vihastab teda äärmiselt. Tema arvamust ei ole kunagi küsitud, just nagu oleks ta mõni kõrvaline inimene, mõni päevaline, hulgus või koguni harjusk. Teda ärritab venna rahaküsimine kirja teel.Ta ei oska kannelt mängida ning mõnda peenemat tööd teha. Ta pole unistaja, kerglased mõtted on tema loomusele võõrad. Ähvardab rohkem, kui korda saadab( kodust minema minek). Ta ei mõista nalja (vesi)ning pole unistaja. Kerglased mõtted on ta loomusele võõrad. Tema varanduseks on mõned riided, suitsuriistad, suupill (Karl kinkis, mängima pole õppinud). tahab ükskõik kuhu, peaasi, et ära kohast, kus pole inimväärikust, aga pole kusagile minna sulaseks ei taha minna, pealegi pole sügisel sulasekauplemise aeg, poeselliks ei võeta, ei tunne keeli ega oska matat. Ta tunneb end iga
Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Tõsiasjad luuakse. Pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti paksult ülevõõbatu. Mil määral on Nietzsche relativist? Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud, kõik ,,asjad iseneneses" ja ,,väärtused iseeneses". On vaid
Inimene on kultuuri nägu, kus ta parasjagu viibib, selline oli ka Jüri Alliku 3. novembril toimunud loengus esitatud üks väidetest teemal ,,Psühholoogilised eeldused, millel põhineb ühiskond". 6 Alliku loengus käsitletavad väited lähtusid sellest, milliseks peetakse inimloomust vastavas kultuuris, ühiskonnas. Väga võimalik, et praeguse noorsoo käitumismallid lähtuvad just ühiskonnas/kultuuris ajapikku juurdunud eeldustest meie kodaniku loomusele. Märksa suuremat mõju inimloomusele Alliku loengu põhjal avaldab aga mitte nii otseselt kultuur, kui just meie geneetiline pärand. Seega lähtuvad paljud meie nii head kui halvad omadused just meie vanemate geenivaramust- võimalik, et just siin peitubki materialismi alge, vanematel päritud edugeen, mis sunnib noori püüdlema vanematega sarnaste väärtuste poole. Ometi pole minu arvates Eesti tulevik lootusetu, ,,kriminaalne ja alkohoolne" nagu kirjutab ka Vallik
hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad) rünnakud ja Knossos vallutati. Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur. Kreetalaste kirja kohandasid ahhailased oma vajadustele loodi lineaarkiri B , mis on tänapäevaks desifreeritud. Kirja kasutati vaid majapidamisaruannetes ja seepärast ei aita see mõista nende ühiskonnakorraldust. Ilmselt juhtis ühiskonda sõjapealik koos kaaskonnaga. Tõenäoliselt olid lossid (ka seda kultuuri iseloomustavad labürinditaolised lossid, kuid erinevalt Kreeta kultuurist on need ümbritsetud kükloopiliste
aastal Setsessiooni, mille presidendiks ta ühtlasi ka sai. Selle ajani ei maalinud ta ühtegi teost, milles oleks võinud hiljem ära tunda temale omapärase stiili, kuid tema loomingu läbimurdeks oli Sonja Knips'i portree maalimine ning sellest hetkest alates oli ta edaspidi kaasaegse kunsti liikumise keskel. Paljud Setsessiooni sündmused, mis toimusid „Viini kevade“ imeliste aastate ajal (1898-1905), võlgnevad oma edasitõuke tema heldele ja omakasupüüdmatule loomusele. Tema suhtumine kunstnikesse, eriti noorte ja tõusvate talentide puhul (näiteks Oskar Kokoschka, Egon Schiele), oli eeskujulik. Ta jäi ajalukku ilusate ühiskonna naiste portretistina. Klimti parimateks töödeks võib pidada joonistusi, millest on säilinud umbes 4000: enamasti on need visandid portreede jaoks (mõnikord võib neid kokku lugeda kuni 150 tükki kõigest ühe portree jaoks, millest mõne käeliigutusega tehtud kuvand toob välja poortreritatava omadused)
Ah, ma lõpetan oma elu..."/ Julie kehastab jumaldamisväärsel moel mõistuspärast loomust, mis hoolimata kõigist kiusatustest leiab kuldse kesktee kire ja loomupärase kõlblusseaduse (antud juhul abielutruuduse) vahel. Selle kiriromaani sisse on pikitud filosoofilisi mõtisklusi ja allegoorilisi pildikesi. Näide: teoses on pildike lindlast Julie aias, mis on koht, kuhu linnud vabatahtlikult kogunevad, sest seal ootab neid ees hea toit ja hea sõna. Julie mõistus tuleb loomusele vastu ning teeb selle niiviisi oma abiliseks; linnud säilitavad oma vabaduse, ent alluvad meelsasti Julie tahtele. Vastukaja teosele: Daamid olevat teost lugedes nutnud, kuni jäid haigeks ja inetuks. Voltaire nimetas teost jõledaks, kodanlikuks, häbematuks ja igavaks. 4 ,,Ühiskondlikust lepingust" 1762 Teos selgitab, mida tähendaks inimühiskonnale mõistuspärane vabadus. Ühiskondliku
Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad). Allikakriitika kui uurimismeetod on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus
aasta jaanipäeval. Carl Robert Jakobson (xtra info) Sündis Tartus. Pidas Kolm isamaa kõnet. Kõige saksaliku vastu astus otsustavalt välja Carl Robert Jakobson, kes soovis äratada puhast rahvuslikku vaimu ning õpetada rahvast hindama oma vaimuvara st rahvaloomingut. I laulupeo saksaliku kava pärast oli Jakobson kuri, ehkki teadis korraldajate raskusi kava koostamisel. Tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks paremini soome viisid kui eesti loomusele lähedasemad, samuti vanad eesti rahvalaulud. Andis välja laulikuid. I laulupidu 1867. a kevadel läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. a juunis pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva puhul eesti laulupidu. Tsaari-Venemaa bürokraatia ja tagurlike baltisaksa mõisnike vastutöötamise tõttu jäi asjaajamine venima ning luba saadi alles 1869. a veebruaris. Sellele vaatamata hakati juba varakult repertuaari otsima. Ilmaliku kontserdi kavva taheti leida rahvuslikku vaimu
-Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan. -Esimene romaan Francois Rabelais´ ,,Gargantua ja Pantagruel" tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele. -Romaani kunstilises ruumis sündis eepos. -Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni kangelaseepose ja rüütliromaani parodeerimisest. See on võimalik tänu zanri dialoogilisele loomusele. -Romaani kõrvale tekkis essee, dramaturgias keskaegse teatri lammutamine vabalt mõtleva ja kõneleva inimese ilmumine lavale. Selle pöörde tegi Shakespeare, kes tõmbas joone ala kogu renessansiajastule. Kolm Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) Seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Tema armastusluule pühendatud Betrici´le. Pletooniline armastus, mida mõjutas Platoni filosoofia. ,,Uus elu" luulekogu, pühendatud armastusele.
Seda ei saa mõjutada ega ära osta ohvrite ja rituaalidega. Tao liikumised pole peale sunnitud vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on tao tegutsemise põhimõte ja seega peaks ka inimese käitumine (kes tahab taoga kooskõlas olla) olema sundimatu. Taoism tegeles peamiselt looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutseda harmoonilises kooskõlas loodusega, tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. Taoismi peamised märksõnad - lomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus, kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsi. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevad õnnetused peamiselt just selles, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse sisuks on toimimatus - kuid samas mitte liikumatus. Nt. võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine
Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini. Platoni arvates peaksid juhtima riiki filosoofid, kuna neil on piisavalt teadmisi. Idee on midagi tõelist, mingi tõelise maailma osa, sest idee ei muutu, teki ega hävine kunagi. Idee olemus ise ei sõltu kunagi mitte millestki ega kellestki. Kuigi idee on lähedale asja loomusele, ei ole ideed kunagi samaväärsed selle asja endaga. Seda sellepärast, et ideid reaalselt pole lihtsalt olemas ning seetõttu pole neid võimalik ka täpselt määratleda. Minu arusaam ideest on, et see on midagi kättesaamatut (ei näe, ei kuule, ei haista), kuid mis paneb aluse kõigile asjadele ja tegemistele. Me ei tekita endale uusi ideid, vaid me täiustame neid kogemustega, mis on näha aina moodsamate ja uuemate asjade valmistamisel. Bacon
annaabi.ee 
