Gustave Flaubert- "Madame Bovary" (10)

Sarnased õppematerjalid

12

odt

"Madame Bovary" Gustave Falubert

Antsla Gümnaasium GUSTAVE FLAUBERT ,,Madame Bovary" Merili Miliste 12.a Uurimus Juhendaja: Õpetaja Iri Reile Antsla 2008 Sisukord 2. AUTORIST..........................................................................................................................................................3 GUSTAVE FLAUBERT...................................................

Uurimistöö

8

ppt

Gustave Flaubert

(12.detsember 1821 - 8. mai 1880)  Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda.  Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente. Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele lugusid.

Kirjandus

2

docx

Gustave Flaubert "Madame Bovary"

Gustave Flaubert “Madame Bovary” 1) Autorist Gustave Flaubert oli Prantsuse proosakirjanik (elas 12. detsember 1821 - 8. mai 1880). Eriti tuntud on Flaubert’ romantislik romaan “Madame Bovary” ja ta piinlikult hoolas pühendumus raamatu stiilile (nt lõputu “parima sõna” ja puhta kunsti otsing). Tema isa oli kirurg ja ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust, kuid maalähedase poisina ei istunud talle Pariisi elu. Flaubert oli ambitsioonitu, raiskas oma aega unistades, kuid elas aristokraatlikku elu.

Kirjandus

4

doc

Gustave Flaubert

Gustave Flaubert Referaat Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821 ning suri 8. mail 1880. Ta on laialdaselt tuntud oma esimesena kirjastatud romaani "Madame Bovary" poolest. Flaubert oli täielikult pühendunud oma kunstile ning otsis pidevalt "parimat sõna". Elukäik Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert'i ning Anne Justine Caroline'i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Seal sai ta tuttavaks mitmete kuulsate inimestega nagu Victor Hugo ning Émilie Zola. 1840. aastatel reisis ta ringi Püreneedel ning Korsikal. Peale epilepsiahoogu 1846 lahkus ta Pariisist ning jättis oma juuraõpingud pooleli

Kirjandus

1

doc

Gustave Flaubert

Gustave Flaubert. (1821-1880) Üks suuremaid prantsuse romaanikirjanikke on läinud ajalukku suure stiilimeistrina. Tema looming polnud nii mahukas kui Balzacil, kuid töötas väsimatult, lihvis oma stiili peensusteni ha veetis üheainsa lk kallal sageli nädalaid. Idee sai tema arvates eksisteerida vaid tänu vormile. Flaubert oli pärit Roueni arstiperekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust kuid elas läbi närvivapusutse ja jättis õpingud pooleli.50. eluaastani elas ta koos oma emaga. Ta ei abiellunud kordagi, kuigi tal oli suhe kirjanik Louise Colet'ga. Tagasitõmbunud elu elav Flaubert pidas kirjavahetust mitmete kirjanikega nt Hugo ja Zolaga. Madame Bovary kirjutamiseks kulus Flaubertil viis aastat. Raamatu ebamoraalse sisu pärast kaevati ta ka kohtusse, kuid mõisteti õigeks

Kirjandus

18

docx

Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses

realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondlikku rolli. Kirjandus barokist romantismini (2006: lk nr 21) Gustave Flaubert (1821-1880) kuulub 19. sajandi prantsuse realismi klassikute hulka, kuid teisalt võib tema teostes juba täheldada realismi muutumist: lisandunud on naturalismi elemente, filosoofilist- psühholoogilisi otsinguid. Nagu impressionistid, läks ta sageli välja loodusesse, kuid kasutas looming allikana isiklikke elamusi ja muljeid. Flaubert oli tundeerak, kes leidis, et “kunstniku mission on sõnnikuhunnikul roose kasvatada”.

Ajalugu

3

doc

Realism ja Naturalism

4. Realismiaja meeliszanrid on romaan, novell ja jutustus (realistlik luule ja draama 19.saj lõpp). Kui realism hargnes, tekkisid naturalism, psühholoogiline romaan ja maagiline realism. 5. Realistid: Stendhal (Marie Henri Bayle) 1783-1842 ,,Punane ja must" 1830 Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" ­ jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857 Lev Tolstoi 1828-1910 ,,Anna Karenina" 1877 Fjodor Dostojevski 1821-1881 ,,Kuritöö ja karistus" 1866 Emile Zola 1840-1902 ,,Therese Raquin" 1867 6. Stendhali meelistegelased olid sellised, kes elasid vales ajas. Tema romaanis ,,Punane ja must" on selleks tegelaseks Julien Sorel (=autor). Nad mõlemad elavad vales ajas, peavad

Kirjandus

2

doc

Prantsuse realism

sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast ­ eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda. Pealegi kiusasid teda kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmis saamisega ja ei jäänud nendega kunagi rahule. 11. G. Flaubert oli G

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (10)