50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
237 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
velis
Õppematerjali autor
Arutlus meetodist IV osa. Põhiväide on Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus. Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus: Tekstis oli lause: "Kui me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinkselt, on kõok tõene." Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme
10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda.
Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik)
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja,
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt.
I OSA Minu tõlgendustehnikad: eelnevalt ja juba aastaid olen kasutanud teksti allajoonimise tehnikat. Sest see on siiani tundunud minu jaoks kõige lihtsam viis tekstist olulise informatsiooni kiireks leidmiseks ning käsitlemiseks. Vähemal määral olen kasutanud ka tekstist kokkuvõtte kirjutamise moodust. Sest tekstist olulisema leidmine ning selle kirjapanemine annab palju lihtsama ja loogilisema pildi sellest, millest tekstis juttu on ning mis on teksti põhiline mõte. Proovides erinevaid tõlgendustehnikaid, jõudsin järeldusele, et üsna kasulik viis on ka teksti liigendamine alateemadeks, ehk siis teksti liigendamine osadeks küsimuste abil. Selle tehnika abil ei pea uuesti lõiku läbi lugema, et teada saada mis on seal kasulik informatsioon, vaid kohe küsimust lugedes aitab see mul keskenduda sellele, mida on mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsna kiiresti tekstis olevast p?
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS 1.OSA Tehnikatest sobisid olulisema teksti allajoonimine, kokkuvõtte kirjutamine. Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, s
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused (Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid