Helgi Sallo (0)

Helgi Sallo
Lapsepõlv – 2 slaid
Helgi Sallo sündis 10. augustil 1941. aastal Tallinnas.Tema isa Richard , kes ametilt oli juuksur , hukkus Nõukogude armee teenistuses olles (ja seetõttu ta ei ole oma isa näinud). Ema Erika , abiellus 1946. aastal Jaan Kütiga ning perre sündis (Helgi Sallo poolõde Ingrid ).
Helgi Sallo on viidanud seda, et oma naturaalse oleku ning ande on pärinud ta oma vanematelt. Tema ema oli näitleja ning ta vanemad kohtusid isetegevuslikus näiteringis. Suviti mängisid nad ka Ohvitseride suveaias. Tema isa olnud väga ilusa tenorihäälega ning laulnud Estonia teatri abikooris.
Juba väiksest peale on Helgit näitlemine ja esinemine paelunud. Tema Lilleküla kõduõues etendati väljamõeldud lugusid laste vahel ning Helgi Sallo sõnul sai ka kasse ja koeri kuidagi sunnitud pealt vaatama. Ka lasteaias olevat ta ühel esinemisel oma märguande maha maganud kaaslase laval pikali lükanud ja hoopis ise laulnud. Kuigi koolis näiteringi ei olnud, pandi Helgi kooris sageli ka soolot laulma, hoolimata sellest, et tuleviku suhtes tal sellel hetkel veel plaane ei olnud.
3 - haridus
Peale Tallinna 17. Keskkooli lõpetamist läks ta muusikakooli katsetele, kus talle ära öeldi. Seejärel läks Helgi hoopis kokaks õppima. Arvas , et see on hea kindel värk. Samasse aega Helgi Sallo kooli lõpetamisega langes ka Teatriühingu Draamateatri lavakunstistuudio avamine , kuhu ta ka vastu võeti.
Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalilavastusse " West Side'i lugu" (konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastusse) Maria ossa . Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist .
Kuigi Helgi Sallo ei ole saanud korralikku muusikalist eriharidust teatakse teda peamiselt imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969.
4 - töö
Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998.
Nende hulgas on Denise "Mam' zelle Nitouche'is", Pipi "Pipi Pikksukas", Aldonza "Mees La Manchast", Nikitina /Šatrova "Kahes kevadpäevas", Frasquita "Carmenis", Lõbus Naisterahvas "Ohvris", Madeleine "Savoy ballis", Sally Bowles ja Fräulein Schneider "Kabarees", Mařenka "Müüdud mõrsjas", Ilona " Krahv Luxemburgis", Notsu "Puhhis" jne.
Rollidest tõstab lauljatar -näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina - Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi . See roll "kulutas" teda palju, kuid talle oli lausa eluliselt tähtis koostöö Georg Otsaga; Irina Nikitina/ Veera Šatrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad; algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana.
5 – mänginud ka
Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud mängida ka Tallinna Vene Draamateatris ( Linda osa Šteini draamas "Võõrastemaja «Astoria»", 1970), Viljandi teatris "Ugala" ( Heleni osa Molnàri komöödias "Kaardiväeohvitser", 1985), Tallinna Draamateatris (nimiosa R.Shermani " Mary Poppinsis", 1987), Vanalinnastuudios (Fräulein Schneider Kanderi "Kabarees", 2003), teinud kaasa paljudes muusika - ja telefilmides (" Meloodia -68", "Teatriöö", "Sa oled mu majakas", " Roosid lõunast", "Jefreitor Jõmm", "Uksed", "Muinaslood muusikas", "Helgi" jt.) ja telelavastustes ("Toeplitzi järve saladus ", "Puldanportfell", "Provintslanna", "Surm käib ümber Diana", " Kunksmoor ", "Hortensia ütles: P...sse!" jt.).
6 - näitejuhina
Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina.
Tema mõned näitejuhitööd Estonias:
Leonard Bernsteini muusikal “West Side Story”
Giacomo Puccini ooperid “Il Tabarro” ja “ Gianni Schicchi”
Giuseppe Verdi ooper “La Traviata”
Giacomo Puccini ooper “Õde Angelica”
Aleksandr Dargomõžski ooper “Näkineid”
Wolfgang Amadeus Mozarti ooper “Don Giovanni ehk Karistatud patune”
Jacques Offenbachi operett “Ilus Helena”
Raimo Kangro ooper “Süda”
7 - tunnustus
1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiižika "Suure Vankri" auhinna.