Pisike referaat taoismist (3)

Sissejuhatus
Taoism võimaldab õnne ja harmooniat.
Taoism kuulub hiina universalismi hulka. Ühes budismi ja konfutsionismiga on nad kolm usundit, mis eksisteerivad kõrvuti ja hoolimata erinevustele on moodustanud ühtse hiina vaimuelu kultuuri. Mõnikord ei tahata taoismi religioonide hulka liigitada, see on filosoofilise alatooniga ja seepärast nimetatakse teda lihtsalt tarkuseks ja eluviisi aluseks. Samuti on taoism aluseks väga paljudele „väiksematele“ usunditele. Nende all-liikide tõttu on raske taoismi järgijate hulka määratleda. (Pildil on kujutletud hieroglüüfi, mis tähistab sõna dao- teekond .)
Sõnades öeldud Tao,
ei ole igavene Tao;
Nimetatud nimi,
ei ole igavene nimi.
Nimeta
ilmamaa algus;
nimega –
tuhandete ema.
Ikka tahtmata
näed tema imet ;
ikka tahtes
näed tema sügavust.
Need mõlemad,
koos tulnud ilmale,
aga eri nimedega,
koos on saladus ,
saladuste saladus,
kõige ime värav.

• „ Daodejing “ 1. salm –
  

Taoismi ajaloost
Taoismi sünnimaa on Vana-Hiina. Selle loojaks peetakse 6. saj eKr elanud Laozi. Laozi on kirjutanud raamatu „Daodejing“, mis koosneb kahest osast: „Raamat teest ja väest“ ning „Kulgemise väe raamat“. See on maailmas peale Piiblit kõige suurema tiraažiga raamat. Algselt oli „Daodejing“ mõeldud juhtidele, kuid tema õpetused kanduvad tänapäeva, kus meie elud vajavad tasakaalu, rahu ja harmooniat. Vajadus rahu – nii isikliku kui üldise maailma rahu järele on paljudele inimestele hingelähedaseks saanud. Daodejing rõhub sisemise harmoonia leidmisele – elada targalt , leida isiklik tasakaal, olla loodusega kooskõlas.
Taoismi teisteks tähtsateks allikateks on „Hua Hu Jing “, „Zhuangzi“ ( teadlaste arvates erinevate autorite poolt kirja pandud tõed) ja „Lie Zi“. Religioosse taoismi alguseks peetakse aastat 142 pKr, mil tolleaegne Vana-Hiina filosoof Zhang Daoling sai väidetavalt ilmutuse Laozilt.
Taoismi põhitõed
Tao (nim. ka dao), mis oma tähenduselt viitab rajale, eluseadusele, toimumisviisile, keskendub üksikisiku suhtele maailmaga . Taoismi eripäraks on see, et ta ei nõua inimeselt märterlikkust, kellegi jumalikustamist, ohverdamist, rituaale. „Sellest osasaamine on võimalik vaid sellega kooskõlas olemise läbi,“ kirjutab Laozi oma esikteases taoismi kohta. Taoism ei ole „ostetav“ usk. Selle põhiline idee seisnebki selles, et tunda ennast osakesena sellest maailmast, kooskõlas loodusega, õnnelikuna, rahumeelsena. Rituaalide ja ohvrite toomisega ei saa osta pääset Igavese Rahuni. Inimene ise on kõige aluseks. Tema käitumine endaga, läbisaamine loodusega ja kõik humaanne ning loomulik, puhas ja lapselik aitab tal jõuda iseenese sisemise rahuni, mis on taoismi järgija põhiline soov.
Taoistid vaatlevad ka loodust, õpivad seda tundma ja ette ennustama looduse teid. Loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne – need on taoismi järgijale isloomulikud jooned. Inimene peab õppima end usaldama , järgima oma vaistu ja instinkte, aga jääma seejuures intelligentseks. Sundimatu olek on kõige võti – tegutsemine oma tõelisele loomusele vastavalt.
Tänapäeva maailmas on raske ennast leida ja elada harmoonias loodusega, seepärast on viimasel ajal taoism väga suure taasavastamise osaliseks saanud. Samas on väga raske taoismi põhitõdesid kapitalistlikus maailmas järgida, kuna selle aluseks on sundimatu käitumine, paraku oleme sunnitud tänapäeva ühiskonnale alludes tegema paljut, millele meie süda vastu seisab.
Taoismi põhitõdede raamat „Daodejing“ õpetab meid elama kooskõlas energiatega meie sees ja ümber, ajastamist, täpsust, probleemide lahendamist, loobuma vastuseisust, õppima tundma teispoolsust jpm. Kõike seda järgides peaks ideaalis meie ellu rohkem rõõmu ja kooskõla tulema . Me õpime vaatama enda sisse, unustama selle lärmi enda ümber ja olema üle maailma segadusest. Nii leiame me iseenese sisemised rütmid ja sulandume loodusega ühte. Tao on eluaegne teekond ja selle järgimiseks peab olema palju kannatlikkust ja loobumist.