Sissejuhatus
Taoism võimaldab õnne ja harmooniat.
Taoism kuulub hiina universalismi hulka. Ühes budismi ja
konfutsionismiga on nad kolm usundit, mis eksisteerivad kõrvuti ja
hoolimata erinevustele on moodustanud ühtse hiina vaimuelu kultuuri.
Mõnikord ei tahata taoismi religioonide hulka liigitada, see on
filosoofilise alatooniga ja seepärast nimetatakse teda lihtsalt
tarkuseks ja eluviisi aluseks. Samuti on taoism aluseks väga paljudele „väiksematele“ usunditele. Nende all-liikide tõttu on
raske taoismi järgijate hulka määratleda. (Pildil on kujutletud
hieroglüüfi, mis tähistab sõna dao- teekond .)
Sõnades
öeldud Tao,
ei ole igavene Tao;
Nimetatud nimi,
ei ole
igavene nimi.
Nimeta
ilmamaa algus;
nimega –
tuhandete
ema.
Ikka tahtmata
näed tema imet ;
ikka tahtes
näed
tema sügavust.
Need mõlemad,
koos tulnud ilmale,
aga eri
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmarjo
Õppematerjali autor
järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanis. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu, kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana, kuid, nagu öeldakse, on lihtsam rääkida sellest, mis Tao ei ole. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Seda ei saa mõjutada ega ära osta ohvrite ja rituaalidega. Sellest osasaamine on võimalik vaid sellega kooskõlas olemise läbi. Tao liikumised pole peale
Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Taoism 3 3. Õpetuse alused 4 4. Taoistlikud tavad, traditsioonid ja kombed 5 5. Jumalad 6 6. Kaanon 7 7
Referaat ,,Kultuur on ennekõike paljusus." (L. Meri) Taoism Koostaja: Rene Tuvikene Varstu 2006.a Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Õpetuse alused............................................................................................................................4 Ajalugu.................................................................................................
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-
kurivaim Mra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. · Ka kosmoloogias palju sarnasusi. · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Sarnaselt hinduismile on ka dzainismis askeedid sadhud. HIINA USUNDID · Hiina omausundid: - konfutsianism (Konfutsius) - taoism (Laozi) · Budism Juba Shang (Yin) dünastia ajal (1523-1027) olulisel kohal Di jumalus; ennustamine; esivanemate austamine; ohvrite toomine (ka inimohvrid). KONFUTSIANISM · K'ung (Kongzi, Konfutsius) 551-479 · Taevas - impersonaalne jumalus · Oluline taeva tahe tianming · Yin/yang kaks energiat, ürgprintsiibid nagu naiselikkus/mehelikkus, täiendavad teineteist · Viis elementi · vesi · tuli · maa
1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus.
suhtes liigagi hea ning hoolitsev. Selle varjuküljeks oli depressioon ning närvilisus kodus. (HALL&NORDBY 2007:15) Kogemus sellest, kuidas ema võib mitmeks kuuks kaduda, tekitas väikses Carlis umbusku sõna ,,armastus" suhtes. ,,Tundeks, mille minus tekitas väljend ,,naiselik", oli kaua aega: loomulik ebakindlus. ,,Isa" tähendas mulle usaldusväärsust ja -jõuetust." (JUNG 2004:19) Kui kodus valitsev õhkkond muutus talumatuks, põgenes Carl pööningule. Seal pakkus talle tröösti pisike mehike, kelle ta oli puust meisterdanud ning riietanud musta frakki ning torukübarasse. Mehikese jaoks oli tal tehtud ka spetsiaalne karbike ning sinna käis veel lisaks pikliku kujuga ,,hingekivi", mille üks ots oli värvitud tumedaks ja teine heledaks. Mehikesega sooritas Jung tseremooniaid ning rituaale ning avaldas sellele oma sügavaimad saladused. Jung kirjutab, et ta ei saanud aru enda tegevuse mõttest, kuid see lõi rahustava ning turvalise tunde.
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid