Siiski minu arvates ei ole õige, et mehe ja naise vahel on samasugused normid nagu ka lapse ja vanema suhtes. Suhtes peaksid minu arvates ikkagi mehe ja naise rollid olema võrdsed. Taoism · Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus · Peetakse tarkuseks ja eluviisi aluseks · Üks ,,Kolmest õpetusest", millele traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb · Mitmekesised avaldumisvormid · Põhimõiste Tao tähendab teed, mõistetakse ka igavese ja määratlematu all · Keskendus üksikisiku suhetele maailmaga · Tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldus kahe polaarse jõu vastastikuse mõjuna · Omadused ja peamised märksõnad: - Sundimatus, sundimatu tegutsemine - Loomulik lihtsus - Spontaansus - Kaastunne - Tundeline suhtumine: õnnelik oleks, leebus, lapselikkus, süütus, rahu - Sümbol on voolav vesi
Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud.
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Taosimi põhiteos on ,,Daodejing" (,,Raamat teest ja väest", ,,Kulgemise väe raamat"), mille arvatavaks autoriks on 6. sajandil eKr. elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi õpetuse rajajaks. Laozi oli filosoof, kes õpetas inimestele, kuidas jõuda vaimse rahuloluni, julgustas enda sisse vaatama, et mõista, millised peavad inimesed olema. Seda tehes leiavad nad dao (,,tee"), mis on nii kord kui rada, mida nad peaksid järgima maises elus. Daojiao ehk religioosne taoism on sügavam, sest siin nähakse dao'd kui teed surematuseni. Selleks, et seda saavutada tuleb rõhutada õiget toitumist, füüsilisi harjutusi ja hingamist, aga ka eetilist käitumist. Tai Chi on harjutus, mis koosneb liigutuste/asendite seeriast, mis kujutavad endast võitlust kujuteldava vastase või vastastega. Jumalad ja koolkonnad Taoism on seotud ka hiina rahvausundiga, kus on tuhandeid erinevaid jumalaid, surematud mehed ja naised, kes läbi vooruslikkuse ja tarkuse saavutasid igavese
Tartu Ülikool Usuteaduskond Yvonne Lagle Maagiline Taoism Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Selleks, et rääkida maagilisest taoismist tuleks vaadelda neid mõisteid hetkeks eraldi. Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. Mina võtsin maagia mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel  vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu Â, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma  rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" kÃ
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal  nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud  islam, ristiusk, judaism  1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism  jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid  suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid  iseloomulik teatud piirkonnale  nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud  peava
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia  tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos Âsõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
Kõik kommentaarid